2-16-111898/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-111898

Tsiviilasi

PlusPlus Baltic OÜ hagi Leanika Lätte vastu põhivõla 375

euro 67 sendi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

805 eurot 36 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Baltic OÜ; registrikood 12273105; asukoht

Jõe 3, Tallinn, 10151, Harjumaa.

Hageja esindaja: Tarvo Ilves; e-post menetlus@plusplus.ee

Kostja: Leanika Lätte; isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta PlusPlus Baltic OÜ hagi Leanika Lätte vastu põhivõla 375 euro 67 sendi ja viivise

saamiseks rahuldamata

2. Jätta menetluskulud PlusPlus Baltic OÜ kanda. Määrata Leanika Lätte menetluskulude suuruseks

0 eurot.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. PlusPlus Baltic OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Leanika

Lätte (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.

2. Kuna kostja esitas vastuväite, andis Pärnu Maakohus asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

3. Hageja esitas 28. septembril 2016 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 375,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 399,52

eurot ning tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise

lause kohaselt tasumata põhisumma jäägilt päevas hagi esitamisele järgnevast päevast. 12.

oktoobri 2017. a menetlusdokumendis märkis hageja, et soovib 11. oktoobri 2017 seisuga viivise

väljamõistmist summas 72,98 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 7. mail 2015. a võla tasumise kokkulepe ja vahekohtu

kokkulepe, mis oma olemuselt on konstitutiivne võlatunnistus. Kokkulepe p 1.1 järgi tunnistas

kostja hageja ees võlga 734,20 eurot. Kokkulepe kohaselt tuli võlgnevus tasuda võrdsetes osades

ja kuumaksega 30 eurot kuus. Kokkuleppe p 3.1 nägi ette, et kui võlgnik ei täida maksegraafikut,

kaotab kompromissisumma kehtivuse ja hagejal tekkib õigus sisse nõuda kokkulepe punktis 1.1

nimetatud summa tasumata osa koheselt. Kuna kostja pika perioodi jooksul võlgnevust ei

tasunud luges hageja nõude sissenõutavaks muutunuks alates 20. maist 2015. Kokkuleppe

summa 734,20 eurot koosneb põhisummast 375,67 ning viivisest 358,53 eurot. Hageja on

arvutanud viivist alates kostja esialgse kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kokkuleppe

sõlmimiseni ning hagiavalduses arvestuslikult alates kokkulepe rikkumisest kuni hagi

esitamiseni.

4. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. Kostja leiab, et nõue ei ole

selge. Hagiavalduses ei ole nõude aluseks enam kohtueelses menetluses kostja vastu esitatud

nõue (Tele2 Eesti AS-lt saadud nõudeõigus), vaid hoopis vahekohtu kokkuleppest tulenev nõue.

Kostja leiab, et hagi aluseks saab olla üksnes Tele2 Eesti AS nõudeõigusel põhinev algne nõue,

mitte vahekohtu kokkulepe. Kostja allkirjastas vahekohtu kokkuleppe teadmatusest, ilmselt

eksimuses olles, kuna hageja surve kokkuleppele allkirja saamiseks oli tugev. Hageja selgitused

kokkuleppe olemuse kohta olid kostja (kui tarbija) jaoks ilmselgelt puudulikud. Tele2 Eesti AS

nõudeõigusel põhinev nõue võib olla aegunud. Võimalikku aegumist on kostja arvates võimalik

kindlaks teha (tõendada) ainult Tele2 Eesti AS nõudeõiguse aluseks olevate, väidetavalt

tasumata, arvete alusel. Hageja ei ole nimetatud arveid, vaatamata kostja nõudmisele, kostjale

esitanud ega lisanud ka hagiavaldusele. Võlatunnistus on tühine tarbijakrediidileping.

KOHTU SEISUKOHT

5. Hageja nõuab kostjalt konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt luuakse konstitutiivse võlatunnistuse andmisega

iseseisev kohustus. Esitatud võlatunnistuse lisa 1 ja p 2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma võla

igakuiste 30 euro suuruste osamaksetena ning võlale lisandus intress 20% aastas. Kohus leiab, et

sellest tulenevalt on võlatunnistus praeguses asjas VÕS § 401 lg 2 ja 402 lg 1 mõttes käsitatav

ka tarbijakrediidilepinguna. Nimelt võib VÕS § 401 lg 2 mõttes krediidilepingu esemeks olla ka

tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine. Praeguses asjas nähtub võlatunnistusest, et selles on

kokku lepitud, et võlg tuleb maksta osamaksetena, st maksetähtpäev on edasi lükatud, ja tasuna

on kokku lepitud intress ning võlatunnistuse p-s 2.3 nimetatud tasud. Hageja äriühinguna sõlmis

võlatunnistuse oma majandustegevuses ning kostja sõlmis selle tarbijana. Kohus märgib, et

asjaolu, et hageja ei ole esitanud hagis nõuet võlatunnistuses kokkulepitud tasu saamiseks, ei

muuda lepingu sisu ja selle õiguslikku olemust.

6. Eeltoodust tulenevalt peab võlatunnistus selleks, et olla kehtiv vastama seaduses sätestatud

tarbijakrediidilepingule kohustuslikele nõuetele. Tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1 järgi

tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Võlatunnistusest

ega muudest asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et võlatunnistuses oleks märgitud kõik VÕS §-s

404 sätestatud andmed, mh ei ole märgitud selles krediidi kulukuse määra (VÕS § 404 lg 2 p 2

ja § 4031 lg 1 p 9). Seega on võlatunnistus VÕS § 408 lg 1 kohaselt tühine. Kohtu hinnangul ei

muuda võlatunnistust kehtivaks ka VÕS § 408 lg 2, kuna kostja ei ole konstitutiivse

võlatunnistuse alusel hagejalt tegelikult raha saanud. Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole kostjal tekkinud

kohustust tasuda võlatunnistuse alusel võlatunnistusel nimetatud summa ja hageja ei saa nõuda

kohustuse täitmist.

7. Hageja ei ole hagi alusena tuginenud asjaoludele, mis annaksid aluse hageja nõue rahuldada muul

õiguslikul alusel kui võlatunnistuse täitmise nõue. Kuigi pooled on välja toonud, et Tele2 Eesti

AS on hagejale loovutanud oma nõude kostja vastu, ei ole hageja nimetatud asjaolule hagi

alusena tuginenud, vaid on selgelt märkinud, et nõuab konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva

kohustuse täitmist. Samuti ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, mille alusel

Tele2 Eesti AS-l kostja vastu nõue tekkis. Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale hagi

muutmise vajadust (vt Riigikohtu 16. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p-d 10-11).

8. Kuna kohus leidis, et hageja põhinõue ei ole põhjendatud, ei ole hagejal õigust nõuda ka kostjalt

viivist. Seega tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.

9. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata

jätmise tõttu hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu asja

materjalidest, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, mistõttu on kostja menetluskulude suurus

0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik