2-16-6077/40 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tiia Bergson Maarja Veisalu Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2017.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-6077 Tsiviilasi Xxxx´i hagi Xxxx´i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 026/2015/2059 ja alusetult saadu tagasisaamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova (OÜ Simhes Consult; e-post: simhes@gmail.com) Kostja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova (Stabimer Õigusbüroo OÜ; e-post: aleksandra@stabimer.ee) Asja läbivaatamine Kohtuistung 31.10.2017.a RESOLUTSIOON Kinnitada Xxxx (isikukood xxxx) ja Xxxx (isikukood xxxx) vahel 31.10.2017.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1. Vaidluse pooled kinnitavad, et seisuga 31.10.2017.a. moodustab Xxxx´i poolt Xxxx´le poolte ühise lapse ülalpidamiseks enammakstud elatise summa 375 eurot. 2. Pooled on leppinud kokku, et Xxxx poolt p. 1 nimetatud enammakstud elatis suuruses 375 eurot tasaarvestatakse Xxxx´i poolt tulevikus, 2017.a. novembri ning detsembri kuus tasumisele kuuluva elatisega. 3. Täiendavalt elatisele tasub Xxxx lapse jalgpalli treeningute eest alates 01.11.2017.a. kuni 31.01.2018.a., st kolme kuu eest. Lõpetada tsiviilasja nr 2-16-6077 menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.

2

Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele ning saata käesoleva määruse ärakiri Rahandusministeeriumile. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vabastada Xxxx riigilõivu summas 175 eurot riigituludesse tasumise kohustusest seoses Harju Maakohtu 28.09.2016.a määrusega antud menetlusabiga Edasikaebamise kord Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Xxxx´i (hageja) hagi Xxxx´i (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 026/2015/2059 ja alusetult saadu tagasisaamiseks.

2. Pooled on asjas 31.10.2017.a sõlminud kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Kohtule on esitatud kompromissi tingimused. Pooled paluvad kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel asja menetlus lõpetada kompromissi kinnitava määrusega. Pooled märgivad, et on teadlikud kohtuliku kompromissi kinnitamise ja kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest analoogia korras vastavalt TsMS §-le 432.

3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kohtuliku kompromissi eesmärk on lõpetada kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-16-6077 pooli rahuldaval viisil. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.

5. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

6. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise. Kohtule esitatud kompromisslepingust nähtub, et pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-6077 jäävad poolte endi kanda.

7. TsMS § 190 lg 4 I lause järgi, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus lg-s 4 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

3

8. Hageja vabastati 28.09.2016.a kohtumäärusega hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-16- 6077 riigilõivu maksmisest summas 175 eurot. Kuivõrd menetlusosalised lahendasid vaidlusküsimuse kompromissi sõlmimisega, siis on tegemist mõjuva põhjusega TsMS § 190 lg 7 järgi, ning vastavalt eeltoodule on põhjendatud hageja menetluskulud, mis tulenevad menetlusabi andmisest, jätta riigi kanda.

9. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise võimalusest. Käesoleva määruse peale ei saa seega määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik