1-16-9692/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. november 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9692 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kriminaalhooldusametnik Merli Tammi-

Jõeveer Kohtuasi

Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse I.S kohta Süüdimõistetu I.S, isikukood XXX, ukoht xxxx el Asja läbivaatamise kuupäev 01.11.2017, kohtuistung

RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9692 I.S-ile mõistetud ja ärakandmata üksteist

karistus 11 ( ) kuud vangistust täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Pikendada I.S-ile Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9692 I.S-ile

mõistetud karistuse katseaega kolme kuu võrra so. kuni 24.02.2018. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 24.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9692 tunnistati I.S süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 11 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui I.S ei pane 1

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. I.S allutati katseajaks

kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg de 2, 4 ja 8 alusel kohustati I.S-i katseaajal 2 pmitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha ja osalema liiklusohutuse suunitlusega sotsiaalprogrammis.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Merli

Tammi-Jõeveer esitas Viru Maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et

2

kriminaalhooldusalune I.S on rikkunud kohtu poolt määratud lisakohu korduvalt stust mitte tarvitada alkoholi ning kriminaalhooldusalune ei ole asunud alkoholismivastasele ravile.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et 20.09.2017 kontrolliti kriminaalhoolduses kriminaalhooldusalusele katseajaks pandud kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmist. I.S

tuvastati 20.09.2017 kell 10.45 alkoholijoove 0,417 mg/l kohta (alkoholijoobe tuvastamisel kasutati indikaatorvahendit Alcovisor Mark X SN: 107287, mis on kalibreeritud kuni 31.10.2017), mille kohta koostati ja allkirjastati protokoll. Muuhulgas määrati 22.06.2017

toimunud kohtuistungil isikule kohustus asuda alkoholismivastasele ravile hiljemalt

04.09.2017, kuid kriminaalhooldusalune ei ole esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendit ravi alustamise kohta.

Kriminaalhooldusaluse I.S-i 20.09.2017 antud kirjalikust seletusest nähtub, et kriminaalhooldusalune tarbis eelmisel õhtul pudeli veini. Ravi kohta I.S seletust anda ei osanud. Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmakohtumine kriminaalhooldusalusega 16.12.2016.

I.S ei ole tööd leidnud, kuid ta on Töötukassas arvel. Kriminaalhooldusalusele on koostatud kaks kirjalikku hoiatust. Esimene hoiatus koostati põhjusel, et I.S määrati

osalema sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“, kuid kriminaalhooldusalune

10.02.2017 esimesele programmikohtumisele ei ilmunud, mistõttu ei saanud ta osaleda ka

grupikohtumistel ja ta arvati programmist välja. Teine kirjalik hoiatus koostati põhjusel, et

kriminaalhooldusalusel tuvastati 10.02.2017 teostatud kodukülastuse käigus alkoholijoove 1,661 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Kriminaalhooldusalune täitis registreerimiskohustust

kuni 17.05.2017 nõuetekohaselt, kuid peale seda on olnud rikkumised, mille tõttu on 05.06.2017 koostatud ka erakorraline ettekanne kohtusse. Kriminaalhooldusametnik on

erakorralises ettekandes teinud ettepaneku pöörata I.S-ile

mõistetud täitmisele. Kriminaalhooldusametnik lähtus ettepanekut tehes reaalne vangistus asjaolust, et stust mitte tarvitada I.S on korduvalt rikkunud kohtu määratud lisakohu alkoholi ning ei ole asunud alkoholismivastasele ravile.

01.11.2017 kohtuistungil kriminaalhooldusametnik teatas, et I.S on asunud

alkoholismivastasele ravile ja on leidnud endale töökoha. Ta leidis, et eeltoodut arvestades

kohus võiks piirduda katseaja pikendamisega kolme kuu võrra, et I.S saaks täita kohustuse sotsiaalprogrammis osalemise kohta, I.S tunnistas toimepandud rikkumisi, kinnitas, et on asunud ravile ja loodab sellest abi saada. Ta oli ka nõus katseajapikendamisega ja sotsiaalprogrammi läbimisega.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste

määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse

täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

3

Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse

kriminaalhooldusametniku Merli Tammierakorralises ettekandes

Jõeveere I.S-ile

esitatud etteheited on kohtuistungil tõendamist leidnud, samas leiab kohus, et karistuse

täitmisele pööramine pole põhjendatud. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku

kohtuistungil avaldatud arvamusega, et olukorras, kus I.S on alustanud alkoholismivastast ravi ja on leidnud endale töökoha, on piisavaks mõjutusvahendiks katseaja pikendamine kolme kuu võrra. Kohtuotsusest tulenevalt peab I.S nende kolme kuu jooksul

läbima sotsiaalprogrammi.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp