4-17-4596/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine

üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

31. oktoober 2017 Väärteoasja number nr 4-17-4596 (2840,16,000590) Lahend väärteomenetluses

Politseija Piirivalveameti

prefektuuri Lõuna

31.05.2016 otsus P.G

karistamises

liiklusseaduse (LS) § järgi rahatrahviga

201 lg 2 trahviühikut, s.o 600 eurot Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti L Prefektuur õuna Süüdlane P.G

isikukood xxx; elukoht - xxxxxxxxxxx xxx xx xx xxxxxxxx xxxx ) Kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 48, § 9, § st 72, TMS § 201 lg st 1 ning VTMS § - -st 6 - - -st 2071, §-st 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politsei- Ja Piirivalveameti prefektuuri avaldus rahatrahvi

Lõuna asendamiseks.

2. Asendada P.G-le

- Ja Piirivalveameti

kohtuvälise menetleja Politsei Lõuna

prefektuuri 31.05.2016.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv trahviühikut arestiga 15 (viisteist

15 (viisteist) tundi, ) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga mis tuleb teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. mine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi Üldkasuliku töö tege

esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril

7 500 -kiri aadressil või saata e tartukrho.info@just.ee ).

4. Selgitada P.G-le,

et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele, avaldajale, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sissenõudja Politsei Lõuna

- ja Piirivalveameti Prefektuur esitas 04.09.2017 kohtule juhindudes

KarS § st 72 ja TMS § süüdlasele - -st 201 avalduse P.G-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Politseija Piirivalveameti Lõuna määras . väärteoasjas nr Prefektuur 31.05.2016.a 2840,16,000590 isikule liiklusseaduse (

201 lg 2 alusel rahatrahvi 150 LS) § trahviühikut, s.o

eurot. 17.06.2016. Kuna P.G ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas Otsus jõustus

kohtutäitur .a antud väärteoasjas täitemenetluse. Kohtutäitur Rita Lohu tema suhtes 26.09.2016

teavitas 27.07.2017 kuna kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest, puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Menetlusalune isik P.G ei ole tasunud rahatrahvi väärteoasjas summas 600 eurot. Menetlusosalise seisukoht 31.10.2017 kohtuistungil

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taot Süüdlane lenud.

avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd (tl rjastades sellekohase nõusoleku 10), allki

ning märkides nõusolekule ära ka oma kontaktandmed, st telefoninumbri ja e-posti aadressi.

Süüdlane avaldas, et vaatab e posti igapäevaselt. Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis -

üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Isikule on määratud raske puue, kuid see ei takista süüdlase hinnangul üldkasuliku töö sooritamist, kuna ei ole füüsiline. Ta on ka varasemalt üldkasulikku tööd teinud.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või -

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab -

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane

P.G ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS § s 201 sätestatud asjaolud – -

isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi suurus 150

600 eurot, trahviühikut, s.o mis tuleb juhindudes VTMS § KarS § päevase arestiga

211 lg-st 1 ja

- 72 asendada 15 st (150:10).

Kuivõrd tungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel P.G on kohtuis

üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 15 kuu jooksul alates tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe kohtumääruse jõustumisest.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 -le 1 j lg a 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

Kohtunik