2-16-10940/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-10940

Tsiviilasi

ME hagi MM vastu ja MM vastuhagi ME vastu

kaasomandi lõpetamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

MM apellatsioonkaebus ja ME vastuapellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastukostja, vastustaja ja vastuapellant): ME

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Pärn

Kostja (vastuhageja, apellant ja vastuapellatsioonkaebuse

osas vastustaja): MM (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kerli Kase

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 30. oktoobril 2017, millel osalesid kostja

isiklikult ja poolte lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

I. Tühistada Pärnu Maakohtu 6. aprilli 2017 otsus ning kinnitada hageja ME (edaspidi

„hageja“) ja kostja MM (edaspidi „kostja“, koos „pooled“) kompromiss nende

kaasomandis oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX

kantud kinnistu XXX, mis koosneb neljast katastriüksusest nr YYY, CCC, BBB ja

UUU (edaspidi tervikuna „kinnistu“), millest katastriüksus YYY on hoonestatud,

teised hoonestamata, kaasomandi lõpetamiseks järgmiselt p-des 1–5 märgitud

tingimustel.

Pooled lõpetavad kaasomandi kinnistule järgmiselt:

a. kinnistu jagatakse katastriüksuste kaupa neljaks kinnisasjaks;

b. hoonestatud katastriüksusest moodustatud kinnisasi jääb hagejale, kes maksab

kostjale tema omandiosa kaotuse eest hüvitise 28 500 eurot vastavalt

kompromissi p 3 tingimustele;

c. kostja annab üle ja hageja võtab vastu ½ suuruse mõttelise osa hoonestatud

katastriüksusele vastavast kinnistust;

d. ülejäänud katastriüksustest moodustatud kinnisasjad (edaspidi „uued

kinnistud“) müüakse poolte kokku lepitud viisil ja hindadega vastavalt

kompromissi p 2 tingimustele.

2 (6)

Uute kinnistute müügi kord on järgmine:

a. kuni 1. detsembrini 2017 proovivad pooled võõrandada uued kinnistud ise ilma

kolmandaid isikuid kaasamata, sel juhul lähtutakse kõrgeimast pakutavast

hinnast;

b. alates 2. detsembrist 2017 võivad mõlemad pooled pöörduda müügi

korraldamiseks LVM Kinnisvara OÜ poole (vajadusel Saaremaal tegutseva

tütar- või sidusettevõtte kaudu);

c. punktis 2.b märgitud juhul on uute kinnistute müügi alghinnad katastriüksuste

kaupa järgmised:

i. CCC – 18 000 eurot,

ii. BBB – 12 000 eurot,

iii. UUU – 6 000 eurot,

d. punktis 2.c kokku lepitud hindu vähendatakse iga kahe kuu tagant 10%, kui

pooled ei lepi konkreetse kinnistu osas täiendavalt kirjalikult või kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku sellest erinevat määra;

e. kui müügi käigus kokku lepitud vähemalt kolmest notari pakutud ajast

ühekski üks pool notari juurde ei ilmu, siis on teisel poolel õigus nõuda

ilmumata jäänud poolelt leppetrahvi 500 eurot, mis tuleb tasuda 10 päeva

jooksul nõude saamisest;

f. müügist saadud raha kantakse kostja arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX

kuni selle arvelt on täidetud hageja kohustus vastavalt kompromissi p-le 3.a või

on saabunud p-s 3.b märgitud tähtpäev; pärast seda kantakse müügist saadud

rahast 50% hageja arveldusarvele ja 50% kostja arveldusarvele.

Hageja tasub kompromissi p-s 1.b märgitud hüvitise järgmiselt:

a. kui kompromissi p-s 2 kokku lepitud korras toimub hoonestamata

katastriüksustest moodustatud uute kinnistute võõrandamine, siis loetakse

sellest saadava tulemi kostja arvele maksmisel tulemist pool p-s 1.b märgitud

kohustuse osaliseks täitmiseks vastava rahasumma osas;

b. kui 1. maiks 2018 ei ole p-s 1.b nimetatud kohustus eelmises punktis kajastatud

viisil täidetud, siis tasub hageja kostja p-s 2.f märgitud arveldusarvele

2. mail 2018 summa, mis on p-s 1.b nimetatud summa ja uute kinnistute

võõrandamisest seni saadud tulemist poole vahe.

Pooled teevad järgmised kinnistamisavaldused, mis paluvad kohtul märkida

kompromissi osana kompromissi kinnitavas määruses ja edastada määrus

kinnistusraamatu pidajale kandeavalduse menetlemiseks, ühtlasi avaldavad

pooled, et nad paluvad kõigi järgnevas taotletud kannete tegemist ja annavad

selleks ühtlasi oma nõusolekud:

a. jagada kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnistu neljaks

osaks sel viisil, et sama numbri alla jääb kinnistusraamatusse kantuks

kinnistu, mille koosseisus on maa katastritunnusega YYY, sihtotstarbe ja

asukohaga „Maatulundusmaa 100%, XXX, XXX“, pindalaga 17,23 ha; mille

ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatu II jakku ME (isikukood

XXXXXXXXXXX);

3 (6)

b. katastriüksusest CCC moodustada uus kinnistu ja avada selle kohta uus

registriosa, millesse kanda I jakku koosseisuna maa katastritunnusega CCC,

sihtotstarbe ja asukohaga „Maatulundusmaa 100%, XXX, XXX“, pindalaga

6,22 ha; mille kaasomanikuna kantakse kinnistusraamatu II jakku ME

(isikukood XXXXXXXXXXX) ½ suuruses mõttelises osas ja MM (isikukood

XXXXXXXXXXX) ½ suuruses mõttelises osas;

c. katastriüksusest BBB moodustada uus kinnistu ja avada selle kohta uus

registriosa, millesse kanda I jakku koosseisuna maa katastritunnusega BBB,

sihtotstarbe ja asukohaga „Maatulundusmaa 100%, XXX, XXX“, pindalaga

4,52 ha; mille kaasomanikuna kantakse kinnistusraamatu II jakku ME

(isikukood XXXXXXXXXXX) ½ suuruses mõttelises osas ja MM (isikukood

XXXXXXXXXXX) ½ suuruses mõttelises osas;

d. katastriüksusest UUU moodustada uus kinnistu ja avada selle kohta uus

registriosa, millesse kanda I jakku koosseisuna maa katastritunnusega UUU,

sihtotstarbe ja asukohaga „Maatulundusmaa 100%, XXX, XXX“, pindalaga

4,58 ha; mille kaasomanikuna kantakse kinnistusraamatu II jakku ME

(isikukood XXXXXXXXXXX) ½ suuruses mõttelises osas ja MM (isikukood

XXXXXXXXXXX) ½ suuruses mõttelises osas;

e. kanda kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXX IV jakku esimesele

vabale järjekohale hüpoteek summas 30 000 eurot MM (isikukood

XXXXXXXXXXX)

kasuks,

mis

tagab

Tallinna

Ringkonnakohtu

1. novembri 2017 määrusega kinnitatud kompromissist tulenevate ME

rahaliste kohustuste täitmist.

Pooled kannavad kinnistamise ja uute kinnistute võõrandamisega seonduvad

kulud võrdsetes osades, välja arvatud hüpoteegi seadmise kulu kannab kostja ja

kustutamise kulu hageja.

II. Tsiviilasja menetlus lõpetada.

III. Tagastada kostjale MM apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot

samale

arveldusarvele,

millelt

lõiv

tasuti,

ning

tagastada hagejale

ME

vastuapellatsioonkaebuse

esitamisel

tasutud

riigilõivust

150 eurot

samale

arveldusarvele, millelt lõiv tasuti.

IV. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, v.a tagastatav

riigilõiv.

V. Tallinna

Ringkonnakohtu

kantseleil

saata

kohtumäärus

pärast

sellele

jõustumismärke kandmist kompromissi punktis 4 (kohtumääruse resolutsiooni osa I

punkt 4) sisalduvate kinnistamisavalduste alusel kandemenetluse algatamiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale (kinnistusosakond@kohus.ee). Kui kannete tegemist

takistab mõni puudus, nt tasuda tuleb riigilõiv, siis saab kinnistusosakond anda

kinnistamist taotlevatele pooltele tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. ME (hageja) esitas 15. juulil 2016 Pärnu maakohtule hagi MM (kostja) vastu kaasomandi

lõpetamise nõudes.

4 (6)

Hagi ja selle täpsustuse kohaselt soovis hageja XXX kinnistu, asukohaga XXX, XXX,

(registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi „XXX kinnistu“) kaasomandi lõpetada asja jagamise

teel reaalosadeks avades uued registriosad järgmiselt:

-

hageja ainuomandisse jääb katastriüksus nr YYY (jääb vana registriosa number) ja

kostja ainuomandisse jäävad katastriüksused nr CCC, BBB ja UUU (saavad uue

registriosa numbri). Sel juhul mõista hagejalt kostja kasuks välja rahaline hüvitis

15 601 eurot;

või

-

hagiavaldusele lisatud joonisel (katastritunnus YYY) numbriga 1 (ca 4,37 ha)

tähistatud ala jääb hageja ainuomandisse ja numbriga 2 tähistatud ala (ca 12,86 ha) jääb

kostja ainuomandisse. Kostja ainuomandisse jätta katastriüksused nr CCC (6,22 ha),

BBB (4,52 ha) ja UUU (4,58 ha). Hagejale jäävale kinnistule seatakse kostja kasuks

tasuta ja tähtajatu teeservituut sissesõidutee (tähistatud plaanil kollase joonega)

kasutamiseks.

2. Kostja nõustus, et XXX kinnistu kaasomandi lõpetamine on mõistlik ja vajalik, kuid leidis,

et hageja soovitud viisil kaasomandi jagamine ei ole põhjendatud ega kaasomanike suhtes

õiglane.

Kostja esitas 5. jaanuaril 2017 vastuhagi, milles palus:

-

jagada XXX kinnistu reaalosadeks ning avada uued kinnistu registriosad selliselt, et

hagiavaldusele lisatud joonisel numbriga 1 märgitud ala katastriüksusest nr YYY jääb

hageja ainuomandisse ning joonisel numbriga 2 märgitud ala jääb poolte

kaasomandisse ning see võõrandatakse avalikul enampakkumisel;

-

kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitist pool mõttelise osa väärtusest, s.o

19 500 eurot 6 kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Juhul kui eelnimetatud

katastriüksuse jagamisega seoses reaalosadeks on vaja kanda täiendavaid kulutusi (nt

mõõdistamised vmt), siis kannavad pooled kulud võrdsetes osades;

-

seada hagejale jäävale mõttelisele osale kohtulik hüpoteek summas 23 400 eurot kostja

kasuks, mis tagab eespool nimetatud nõude täitmist ja ka võimalike kõrvalkulude

hüvitamist (viivised, kohtutäituri tasu jmt);

-

seada hagejale jäävale kinnistule tasuta ja tähtajatu teeservituut sissesõidutee

kasutamiseks uue moodustatava reaalosa igakordse omaniku kasuks.

Alternatiivselt palus kostja:

-

jagada XXX kinnistu reaalosadeks selliselt, et katastriüksus nr YYY jääb hageja

ainuomandisse ning ülejäänud katastriüksused jäävad poolte kaasomandisse ja need

võõrandatakse avalikul enampakkumisel. Hageja on kohustatud tasuma kostjale

hüvitist pool katastriüksuse nr YYY koguväärtusest, st 31 445 eurot 6 kuu jooksul

alates kohtulahendi jõustumisest. Seada hagejale jäävale reaalosale kohtulik hüpoteek

summas 38 000 eurot kostja kasuks;

või

-

jätta XXX kinnistu kogu ulatuses hagejale, kuid kohustada hagejat tasuma kostjale

hüvitist poole kinnistu väärtusest, s.o 45 500 eurot 1 kuu kohtulahendi jõustumisest

ning seada hagejale jäävale kinnistule kohtulik hüpoteek summas 54 600 eurot;

või

-

võõrandada XXX kinnistu avalikul enampakkumisel, kus saavad osaleda kõik

huvitatud isikud ning kinnistu müügist saadud raha jagatakse kaasomanike vahel

vastavalt nende osa suurusele.

5 (6)

3. Hageja vaidles vastuhagile vastu.

4. Maakohus jättis 6. aprilli 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja rahuldas

vastuhagi järgmiselt:

-

jagas XXX kinnistu reaalosadeks selliselt, et katastriüksus nr YYY jäi hageja

ainuomandisse ning ülejäänud katastriüksused poolte kaasomandisse ja need

võõrandatakse avalikul enampakkumisel;

-

mõistis välja hagejalt kostja kasuks hüvitise poole katastriüksuse nr YYY

koguväärtusest, st 18 000 eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtulahendi

jõustumisest;

-

tuvastas hageja kohustuse teha tahteavaldus, mille kohaselt katastriüksus nr YYY jääb

tema ainuomandisse;

-

määras kindlaks ülejäänud katastriüksuste enampakkumisel müügi korra järgmiselt:

(a)

võõrandada katastriüksus nr UUU alghinnaga 6 000 eurot;

(b)

võõrandada katastriüksus nr CCC alghinnaga 13 000 eurot;

(c)

võõrandada katastriüksus nr 34801:006:0298 alghinnaga 9 000 eurot;

(d)

katastriüksuste võõrandamisel moodustatakse reaalosad ja vajalike toimingute

tegemisega seotud kulutused kannavad ostja(d) või hageja ja kostja võrdses ulatuses;

-

kohustas müüma kinnistu koosseisu kuuluvad katastriüksused nr CCC, BBB ja UUU

avalikul enampakkumisel, mida korraldab Kuressaare kohtutäitur EK. Juhul kui

maaüksusi ei õnnestu müüa 2 kuu jooksul vähemalt alghinnaga, toimub müük vastavalt

täitemenetluse seadustikule ning saadud raha jagatakse hageja ja kostja vahel vastavalt

nende osa suurusele;

-

vara võõrandamisest saadud rahalised vahendid jagada kaasomanike vahel võrdselt,

välja arvatud juhul kui hageja ei ole tasunud kostjale hüvitist katastriüksuse nr YYY

eest. Sel juhul tuleb hageja osast maha arvata kostjale tasumata hüvitise osa.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada hagejalt

väljamõistetava hüvitise suuruse osas ja uue otsusega mõista hagejalt kostja kasuks välja pool

katastriüksuse nr YYY koguväärtusest (31 445 eurot), mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates

kohtulahendi jõustumisest. Ühtlasi palus kostja täiendada vaidlustatud otsust ja seada hagejale

jäävale katastriüksusele nr 34501:006:0396 alusel moodustatavale reaalosale kohtulik hüpoteek

summas 38 000 eurot kostja kasuks ning tuvastada hageja kohustus teha vastav tahteavaldus ja

hageja tahteavaldus asendada kohtulahendiga. Menetluskulud palus kostja panna hageja kanda.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

7. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus vaidlustatud otsuse tühistada ning teha

uus otsus, millega hagi rahuldada ja lõpetada poolte kaasomand XXX kinnistu osas nii, et

hageja ainuomandisse jääb katastriüksus nr YYY (jääb kandma registriosa nr XXXXXXXX)

ja kostja ainuomandisse jäävad katastriüksused nr CCC, BBB ja UUU ning tuvastada kostja

vastav tahteavaldus. Hagi rahuldamise korral mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis

5 500 eurot (alternatiivse käsitluse korral 13 195 eurot), mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul

kohtulahendi jõustumisest.

8. Kostja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu.

9. Pooled jõudsid kokkuleppele käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tingimustel ja

esitasid 30. oktoobri 2017 kohtuistungil kompromissi ringkonnakohtule kinnitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6 (6)

10. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus tsiviil-

kohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS

§ 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud

aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga. Ringkonnakohus selgitas pooltele

kompromissi õiguslikke tagajärgi, sh TsMS §-de 430 ja 432 sisu.

12. TsMS § 430 lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina

asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kokkulepe sisaldab kinnistamisavaldusi ja

kokkuleppe kinnitamisel on menetlusosaliste suhtes samasugune tagajärg nagu avalduse

notariaalsel tõestamisel. Pooled taotlesid kohtumääruse saatmist kinnistusosakonnale ja kohus

rahuldab selle taotluse, st edastab määruse pärast sellele jõustumismärke kandmist

kinnistusraamatu pidajale kandemenetluse algatamiseks. Kui kannete tegemist takistab mõni

puudus, nt tasuda tuleb riigilõiv, siis saab kinnistusosakond anda kinnistamist taotlevale poolele

tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

13. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot, samuti tasus hageja

vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Pooled paluvad tagastada kummagi

poole kaebuselt tasutud riigilõivust poole samale arveldusarvele ja saajale, nagu lõiv tasuti.

TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tuleb taotlus rahuldada ja nii kostjale kui ka hagejale tagastada

150 eurot ( = 300 : 2).

14. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 3 ja poolte kokkuleppe alusel poolte endi kanda, v.a

tagastamisele kuuluv riigilõiv.

15. Pooled loobusid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

õigusest, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm