2-16-9199/37 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2169199

Otsuse kuupäev

Tartu, 1. november 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

N. K hagi E OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N. K kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

696 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja N. K, esindaja vandeadvokaat Kai Amos

Kostja E OÜ, esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Asja läbivaatamise kuupäev

9. oktoober 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2169199

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud N. K kanda.

3. Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvata riigituludesse.

4. Asendada jõustunud kohtuotsuses N. K ja E OÜ nimi initsiaalide või tähemärgiga ning

mitte avalikustada N. K sünniaega, isikukoodi ja aadressi ning E OÜ registrikoodi ja

aadressi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N. K (hageja, töötaja) esitas 3. märtsil 2016 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK)

avalduse E OÜ (kostja, tööandja) vastu, milles palus tuvastada temaga sõlmitud töölepingu

ülesütlemise tühisuse. Hageja täiendas oma nõuet TVK istungil ja palus kostjalt välja mõista ka

hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1392 eurot. TVK jättis 13. mai 2016 otsusega hageja

avalduse rahuldamata.

2. Hageja esitas 13. juunil 2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja 1392 euro suuruse hüvitise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures tähtajatu töölepingu alusel alates 1. detsembrist

2015 puhastusteenindajana. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu 29. veebruaril 2016 üles

katseajal tööülesannete lohaka täitmise ja vajadusel tööle asumisest keeldumise tõttu alates

2-16-9199

15. märtsist 2016. Töölepingu ülesütlemise avaldus ei ole kooskõlas seadusega ning on tühine.

Töölepingut ei või üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga, ning

ülesütlemisavaldusest ei selgu, milles katseaja eesmärgi täitmata jätmine seisneb. Hagejale ei ole

teatavaks tehtud, milline on tööandja nõutav töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja

isikuomaduste tase töö tegemiseks ning miks hageja ei vasta sellele tasemele. Avalduses väidetud

tööülesannete lohakas täitmine ei ole läbipaistev. Avalduses väidetu, et hageja on tööle asumisest

keeldunud, on vastuolus katseaja eesmärgiga ega saa olla seaduse järgi töölepingu ülesütlemise

aluseks. Hageja täitis töölepingut ja katseaja eesmärke kohaselt ning talle ei ole töö kohta

pretensioone ega etteheiteid esitatud. Kuna kostja avaldus on tühine, tuleb hagejale tasuda

hüvitisena kolme kuu keskmine töötasu.

3. Kostja ei tunnistanud hagi. Tema vastuväidete kohaselt oli töölepingu ülesütlemine õiguspärane.

Katseaja jooksul selgus, et hagejal ei ole töö tegemiseks vajalikke oskusi ja teadmisi. Kontrollimisel

on mitmel korral tuvastatud, et töö ei olnud kvaliteetne (hageja jättis köögitarvikud jm puhastamata,

ei eemaldanud akendelt sõrmejälgi ja jättis koristusvahendid lohakile). Samuti rikkus hageja

töölepingust tulenevat kohustust mitte osutada tööandjale konkurentsi, sest oli teise ettevõtte

juhatuse liige ja tegi selle ettevõtte nimel kostja kliendile hinnapakkumise. Hageja jättis ka

26. veebruaril 2016 tööle tulemata, kuigi kostja seda nõudis. Hagejal oli varem (kahel korral

jaanuaris 2016) probleeme töölt puudumisega. Puhastusteenindaja tööülesannete mittekorrektne

täitmine on väga raske eksimus, mis võib nii tööandjale kui ka tema kliendile kaasa tuua kahju.

Kostjal ei olnud enam võimalik hagejat usaldada.

4. Harju Maakohus rahuldas 19. detsembri 2016. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas

töölepingu katseajal ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu lõppenuks 15. märtsil 2016 ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 696 eurot. Maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja nõuet

lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel töötaja algatusel. Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjendustel on ülesütlemisavaldus kookõlas TLS §dega 95 ja 96, see on hagejale

kätte toimetatud ja kehtiv.Tuvastatud asjaoludel ei rikkunud hageja töölepingust tulenevat kohustust

mitte osutada tööandjale konkurentsi. Ei ole tõendatud, nagu oleks hageja vajadusel, s.o

26. veebruaril 2016 tööle asumisest keeldunud. Ei ole tõendatud, et kostja oleks teavitanud hagejat

puudustest tema töö kvaliteedis, v.a kahel juhul (kui röster ja fonolukk jäid puhastamata), samuti ei

ole hagejat hoiatatud võimaliku töökohustuste rikkumise eest.

TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja

eesmärgiga (TLS § 6 lg 1). Kostja on põhjendanud töölepingu ülesütlemist katseajal asjaoludega,

mis ei näita katseajal tööga hakkamasaamist, vaid seda, et töötaja on väidetavalt töölepingut

rikkunud. Kostja ei ole öelnud lepingut üles põhjusel, et töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed

ja isikuomadused ei vasta töö tegemiseks nõutavale tasemele (TLS § 6 lg 1). Hageja on esitanud

tõendid (Dussmann Eesti OÜ tänukiri, kutsetunnistus ja tunnistused puhastusteenindajate kursustel

osalemise kohta ning Best Apartments OÜ soovituskiri), millest nähtuvalt on tal

puhastusteenindajana töötamiseks vajalikud teadmised, oskused ja võimed. Kostja ei ole tõendanud,

et hageja ei sobi oma teadmiste, oskuste ja võimete tõttu kokkulepitud tööd tegema. Kuna tööleping

öeldi üles katseajal seadusest tuleneva aluseta, on ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine.

Tööleping tuleb TLS § 107 lg 2 järgi lugeda lõppenuks alates 15. märtsist 2016, s.o kuupäevast,

millal oleks tööleping lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 109 lg 1 alusel

väljamõistetava hüvitise suurust tuleb muuta, arvestades, et hageja oli kohtuistungil kompromissi

korral nõus nõutava hüvitise suurust vähendama. Mõistlikuks hüvitiseks on pool kolme kuu

keskmisest töötasust, s.o 696 eurot.

2(5)

2-16-9199

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus

hagi rahuldas, ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata asi vaidlustatud osas maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. märtsi 2017. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles

maakohus hagi rahuldas, ning jättis uue otsusega hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis kõik

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsust vaidlustatud osas, st osas, millega kohus tuvastas

töölepingu ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu lõppenuks 15. märtsil 2016 ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja hüvitise 696 eurot.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud.

Tulenevalt TLS § 86 lgst 4 ei saa asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, katseaja

ebarahuldavaid tulemusi põhjendada ja töölepingut TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda. Nii ei ole

tööandjal õigust töölepingut üles öelda katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui ülesütlemise

põhjuseks on töötaja lepingurikkumine. Kuna töölt puudumine ja väidetav konkurentsikeelu

rikkumine ei ole TLS § 86 lg 4 järgi aluseks katseajal töölepingu ülesütlemisele, ei pea hindama, kas

hageja on eelmärgitud viisil töölepingut rikkunud või mitte.

Tõendite kohaselt on töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud. Maakohtu osutatud

tõendid ei tõenda hageja sobivust töötama kostja juures puhastusteenindajana, nagu ekslikult leidis

maakohus. Asja materjaliga ei ole kooskõlas ka maakohtu otsuses märgitu, nagu ei oleks kostja

väitnud ega tõendanud, et hageja ei sobi kokkulepitud tööd tegema. Kostja tugines tööülesannete

lohakale täitmisele töölepingu ülesütlemisel (töö ei vastanud nõutud tasemele). Kostja on toonud

välja konkreetsed puudused ja esitanud kohtule sellekohased tõendid. Otsusest ei nähtu põhjendusi,

miks maakohus kostja tõenditega ei arvestanud. Hageja on omaks võtnud kaks puudust töös –

puhastamata röster ja fonolukk. Tunnistaja Laine Radsini ütluste kohaselt teatas ta hagejale ka

ehitustolmust puhastamata riidekapi seintest, samuti puhastamata külmkapiuksest ja rõduuksest,

millel olid käejäljed. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et hageja unustas aknalauale

tolmulapi, jättis puhastamata öökapi, pliidi, mikrolaineahju jne. Tunnistaja kirjeldas puudusi ka

TVK-le esitatud 26. veebruari 2016 seletuskirjas, samuti TVK istungil. Tunnistaja ütluste õigsuses

ei ole põhjust kahelda. Tähtsust ei ole asjaolul, et hageja töölepingujärgset kohustust – täita pärast

koristust kontroll-lehti – praktikas ei järgitud. Seadusest ei tulene, et tööandjal oleks kohustus

fikseerida töötaja iga konkreetne tööle mittevastavuse juhtum ja seda fakti kinnitavad tõendid ning

et nendest tuleks töötajat kohe teavitada. Hageja koristas külaliskortereid, mida kostja äripartnerid

üürivad turistidele, ning tema ebakvaliteetne töö võib endaga kaasa tuua kostja ja tema äripartnerite

klientide vähenemise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada (v.a resolutsiooni p 5, mis

puudutab poolte andmete avalikustamist) ja teha uus otsus, millega jätta maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus kohaldas oma järelduse tegemisel valesti TLS § 6 lgt 1, § 95 lgt 2 ja § 104 lgt 1.

Töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Kostja on

3(5)

2-16-9199

põhistanud töölepingu ülesütlemist asjaoluga, mis ei saa olla aluseks töölepingu lõpetamisele

katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Samuti pole ringkonnakohus erinevalt maakohtust hinnanud

tõendeid nõuetekohaselt. Hinnatud pole tunnistaja väiteid, et ta ei pidanud hageja puudusi töös

oluliseks. Samuti pole hinnatud asjaolu, et kostjal puudus töö kvaliteedi kontrollisüsteem.

Tõendamiskoormus on jagatud ekslikult, sest samaväärsete tõendite (tunnistaja ütlused ja hageja

vande all antud seletus) puhul tulnuks olukorras, kus teised tõendid puuduvad, lugeda, et

tõendamisele kuuluvat asjaolu ei ole tõendatud.

8. Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ning

kassatsioonkaebus rahuldamata.

10. Kassatsioonkaebuse kohaselt vaieldakse asjas selle üle, kas kostjal oli alust hagejaga sõlmitud

tööleping katseajal üles öelda ja kas ülesütlemine vastas seaduse nõuetele.

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et TLS § 86 lg 1 alusel töölepingu

ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud.

TLS § 86 lg 1 järgi võib tööandja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja

jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama sätte lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut

üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärgiks on TLS § 6 lg 1

järgi hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele,

mida nõutakse töö tegemisel. Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus

on tühine (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). TLS § 95 lgs 3 sätestatakse, et TLS § 95 lgs 2 sätestatud

kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama

teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse

nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine (vt ülesütlemise formaalsete ja materiaalsete

eelduste tuvastamise kohta Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3212114, pd 11 ja 12).

Eeltoodut arvestades tuleb tööandjal töölepingu ülesütlemise korral katseajal (TLS § 86 lg 1)

ülesütlemist põhjendada ja jälgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 86 lg 4

ja § 6 lg 1). Näiteks ei ole tööandjal õigust öelda töölepingut üles katseaja eesmärgi täitmata jätmise

tõttu, kui ülesütlemise põhjuseks on ainult töötaja lepingurikkumine või koondamine. Sellistel

juhtudel on tööandjal õigus öelda tööleping üles töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 järgi või

tööandja majanduslikel põhjustel TLS § 89 lgte 1 või 2 kohaselt (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3215214, p 12).

Ringkonnakohus tuvastas, et kostja esitas TLS § 86 lg 1 alusel ja selles sätestatud tähtaega järgides

hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse ning see toimetati hagejale kätte. Ülesütlemise avalduse

kohaselt on töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal tööülesannete lohakas täitmine ja vajaduse

korral tööle asumisest keeldumine. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et eeltoodut

arvestades on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud (ülesütlemine vastab TLS § 95

lgtes 1 ja 2 sätestatud nõuetele).

4(5)

2-16-9199

Järgnevalt analüüsis ringkonnakohus nõuetekohaselt, kas kostjal oli TLS § 86 lg 1 järgi alus

hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda (ülesütlemise materiaalsete eelduste tuvastamine).

Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on põhjendanud töölepingu

ülesütlemist asjaoluga, mis ei saa olla aluseks töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldava

tulemuse tõttu. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja on tõendanud, et hageja ei sobi kokkulepitud

tööd tegema (kostjal on alus TLS § 86 lg 1 järgi hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda) põhjusel, et

hageja on lohakas ja ei suuda tagada, et töö vastaks kostja nõutud tasemele. Kolleegiumi hinnangul

on ringkonnakohtu järeldus kooskõlas TLS § 6 lg 1 eesmärgiga ja § 86 lgga 4. Esiletoodud asjaolud

(hageja tööülesannete täitmine, tööstiil ja -harjumused osutavad sellele, et tema võimed, oskused ja

isikuomadused ei võimalda teha tööd kostja nõutud tasemel) on viidatud sätete järgi aluseks

töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Kolleegium märgib, et katseaeg

annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust

tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei saa katseajal

olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus

tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused,

võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele). Kolleegium nõustub

ringkonnakohtuga, et kostja on oma järeldust hageja katseaja negatiivse tulemuse kohta piisavalt

põhjendanud ja tõendanud. Kassatsioonkaebuse vastupidised väited on kolleegiumi hinnangul

põhjendamatud.

Eeltoodut arvestades nõustub kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et hageja nõue kostja vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja

hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel jääb rahuldamata.

12. Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse

määrab TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks maakohus.

13. Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvata

TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Malle Seppik

Henn Jõks

Jaak Luik

5(5)