2-17-12948/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-12948

Tsiviilasi

NT avaldus täitemenetluse peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. septembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NT määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): NT (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 4. septembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda. Kindlaksmäära-

tavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

NT (avaldaja) esitas 31. augustil 2017 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse

peatamiseks. Avaldaja palus peatada elatise väljamaksed, milline kohustus tuleneb Viru

Maakohtu 13. detsembri 2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-14432. Avalduse esitamise

põhjendusena tõi avaldaja esile, ta viibib hetkel vanglas ning on töötu ja sissetulek puudub.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus keeldus 4. septembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.

2 (3)

Maakohus tugines täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 45 ja Riigikohtu praktikale ning leidis,

et avaldaja ei esitanud erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse täitemenetluse peatamiseks.

Maakohus tegi päringu kinnipeetavate registrisse, millise andmete kohaselt on avaldaja kõige

hilisem karistuse kandmise tähtaeg 22. mai 2029, seega on tema eeldatav karistus (võimalik

täitemenetluse peatamise aluseks olev asjaolu) aastatepikkune. Avaldaja viibimine

kinnipidamisasutuses pika ajavahemiku vältel ei anna seega alust elatise väljamaksete

peatamiseks.

Nähtuvalt Viru Maakohtu 13. detsembri 2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-14432 on lastele

elatise väljamõistmisel lähtutud asjaolust, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses. Nimetatud

kohtumenetluses selgitati avaldajale, et vangistuses viibimise ajal töötasu teenimine on avaldaja

huvides, avaldaja peab olema aktiivsem pool töö taotlemisel.

Avaldaja ei ole välja toonud muid asjaolusid, kuidas on tema majanduslik olukord ja

võimalused võrreldes elatise väljamõistmise ajaga muutunud.

MÄÄRUSKAEBUS

Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada

ning tema avaldus kohtus läbi vaadata.

Määruskaebuses palub avaldaja arvestada tema halva rahalise seisuga, sest vangla ei ole teda

tööga kindlustanud ja tal puudub regulaarne sissetulek. Seetõttu palub avaldaja lastele elatisraha

maksmine peatada kuni tema vanglast vabanemiseni 11. mail 2029.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 viimase alternatiivi

alusel, st põhjusel, sellega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kui maakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu

21. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Käesoleval juhul on maakohus

oma menetluslikku otsustust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohtu praktika kohaselt

tuleb TMS § 45 erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik

esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale

kuuluvat vara (vt 12. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).

TMS § 45 kohaldamiseks ei anna alust asjaolu, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses, kus ta

kannab vabadusekaotuslikku karistust ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on

kitsendatud. Ka kinnipidamisasutuses on võimalik elatise maksmiseks töötasu teenida.

Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38

lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades

kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik

kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 43 lg 1

3 (3)

kohaselt kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavale,

keda rakendatakse vangla majandustöödel.

Lisaks tuleb käesoleval juhul võtta arvesse ülalpidamist saama õigustatud lapse huve. Kuna

laps peab ülalpidamist saama pidevalt, mitte aga alles enam kui kümne aasta pärast, siis ei

võimalda ka avalduses märgitud kohustuse sisu avaldust rahuldada.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida puudutatud

isikute seisukohti. Seega ei ole teistel menetlusosalistel kulusid tekkinud ja nende

kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus

kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.

TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm