1-13-5173/181 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-5173 (12240100249) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika Aava,

Ivi Kesküla Kriminaalasi

Carl Kinki (Kink) süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4) järgi

; J.G J.G ( ) süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 3

(alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 3, 4) järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 2017

20. jaanuari otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja,

vandeadvokaat Tõnu Meidra

Prokurör

Ringkonnaprokurör Rita Siniväli

Süüdistatavad

Carl Kink; isikukood 37312255224, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, X , X , elukoht: X , XX töökoht: XX XX

varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu

08.10.2012 otsusega KarS § 344 lg , KarS § 345 lg

1 ja KarS § 201 lg 1 järgi, KarS § 64 lg

1 alusel liitkaristuseks 10

kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 600 tundi, tegemise tähtajaga 12 kuud; Harju Maakohtu 17.10.2016 otsusega KarS § 3891

lg asta 10 kuulise

1 järgi 1 a

vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata 2 aastase katseajaga, t

õkendit kohaldatud ei ole.

J.G ; isikukood XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel: eesti keel, X , X , elukoht: XX töökoht: XX

X , kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, t XX õkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja Tõnu Meidra

2(15) Kriminaalasja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20. jaanuari 2017 otsus Carl Kinki ja J.G süüdistusasjas jätta muutmata.

2. Kaitsja apellatsioon

rahuldamata. id jätta

Edasikaebe kor

d

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Carl Kink oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles varem toime pannud omastamise, taas korduvalt eesmärgiga teenida varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, ostis 23.04.2010 ingu G O ning sai 2010 suvel enda majandusraskustes oleva äriüh Ü valdusesse sõiduauto Peugeot Partner, reg nr GGGGGG, maksumusega 12903,76 eurot, millise oli G OÜ liisinud 14.08.2007 S

- (endise nimega S AS) liisingulepingu nr 0173438L alusel. C. nk AS lt Ki liisingumakseid ei tasunud ja sõidukit liisingua vaid viis täpsem ndjale ei tagastanud, alt tuvastamata ajal 2010 menetlusega tuvastamata isikule ilma nimetatud sõiduki tuvastamata välisriiki ja müüs maha liisinguandja teadmata ja nõusolekuta, saadud raha omastas. Pettusega tekitas C. Kink S -le kahju AS summas 7725,34 eurot;

samuti tema,

eelneval kokkuleppel menetlusega tuvastamata isikutega ja eesmärgiga teenida suurt varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, hoidis ja turustas

Saksamaal temale Eestist pettusega toodud vara. Nimelt omandas C. Kinki tuttav J.G eelneval kokkuleppel tuvastamata isikutega 03.02.2010 majandusraskustes oleva äriühingu R OÜ ning sai enda valdusesse firma varasemate omanike poolt AS- L lt kasutusrendile võetud väikebussid Mercedes Benz Vito, reg nr LLLLLL, maksumusega 30475,51 eurot ja Mercedes Benz Vito, reg nr

KKKKKK, maksumusega 35068,33 eurot

ade , milliste üleandmine oli notariaalses osaühingu os müügilepingus ära märgitud p. 4.2. Müügi hetkel oli sõidukite eest kõik liisingumaksed tasutud. d

Nimetatud sõidukid OÜ vahel 26.05.2008 sõlmitud olid antud R OÜ-le kasutusrendile AS L ja R liisingulepingu nr L08105808 ja 1 lepingu nr L08107356 alusel. J.G 4.07.2008 sõlmitud liisingu ei teatanud liisinguandjale, et tema on saanud firma omanikuks, et tema sai sõidukid enda valdusesse, ega asunud tasuma liisingumakseid, vaid toimetas need sõidukid menetlusega tuvastamata isikute kaasabil nädal ile müügiks, kes vastavalt eelnevale enne 12.02.2010 Saksamaale C. Kink

kokkuleppele tuvastamata isikutega hoidis ja turustas nimetatud pettusega saadud sõidukid

12.02.2010 läbi Bremenis XXX asuva firma A omaniku kolmandatele isikutele ilma AS L NM teadmata ja nõusolekuta, kuigi ta nägi, et sõidukite registreerimistunnistustes on omanikeks märgitud

AS L ja temal ei olnud viimase nõusolekut sõidukite valdamiseks ega müügiks. Sõidukite müügi eest sai tema vahendustasu 300-500 eurot, ülejäänud summad andis tuvastamata isikutele, kes sõidukid temani olid mahamüümiseks toimetanud. Kuna sõidukite ostjaid loeti heauskseteks ostjateks,

Saksamaa sõidukeid pangale välja ei anna. J.G müüs 18.02.2010 OÜ maha töötule, R korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule -le, et vabaneda liisingumaksete edasisest tasumisest AZ

ja varjata kuritegu. Seega olid sõidukid Eestist välja viidud juba enne firma võõrandamist, mis tõendab kelmuse tahtlust algusest peale. C. Kink koos J.G ja tuvastamata isikutega tekitasid pettusega AS-le L suure varalise kahju summas 65543, 84 eurot ning

3(15) selles, et tema, olles varem omastamise ja kelmuse toime pannud isikuks, taas korduvalt eesmärgiga teenida varalist kasu suures ulatuses ja tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, omandas 16.07.2009 M makseraskustes oleva äriühingu OÜ, koos osaühingu poolt 20.04.2007

liisingulepingu nr 016029 S -le (endise nimega S AS) kuuluva 9L alusel liisingusse võetud AS

sõidukiga Mercedes-Benz, reg nr AAAAAA (uue numbriga YYYYYY), maksumusega 88837.20 eurot ning tasus osaliselt liisingumakseid 31.07. - 31.12.2009. Samuti lubas isiklikult asuda liisingut käendama, viies liisinguandja eksitusse nagu tema kavatseks makseid ka edaspidi tasuda, et sõidukit temalt ära ei võetaks, kuid enam liisingumakseid ei tasunud, käendajaks ei asunud 2010 jaanuarist ta ja sõidukit pangale ei tagastanud ning viis selle 2010 veebruaris Saksamaale Bremenis asuva XXX firma A omaniku

tema ettepanekul 18.03.2010 -le 37500 NM müügiplatsile, kus see sõiduk müüdi EY euro eest, kasutades C. Kink tuttava MK poolt varem osaliselt täidetud müügilepingu põhja, kus oli täidetud vaid müüja andmete osa. 16.02.2010 müüs C. Kink M OÜ AP-le, et vabaneda kohustusest tasuda liisingumakseid, kuid sõidukit temale üle ei andnud. AP on kriminaalkorras karistatud isik, kellel puudusid vahendid firma ostmiseks ja äritegevuseks ning firma eest ta ei tasunud, kuigi märge tasumise kohta lepingusse kirja pandi. Pank - 11.03.2010 AP ga kontakti ei saanud ja lõpetas

ühepoolselt liisingulepingu. Menetlusega tuvastati, et sõiduk oli 18.03.2010 registreeritud Kaliningradis SB NS nimele, seejärel 31.03.2010 registreeritud nimele. Seega ei ole võimalik sõidukit pangale tagastada ning S -le on tekkinud suur kahju. AS

2. ,

selles J.G süüdistatakse et tema eelneval kokkuleppel menetlusega tuvastamata isikutega, eesmärgiga teenida suurt varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, omandas 03.02.2010 maj R enda valdusesse andusraskustes oleva äriühingu OÜ ning sai firma varasemate omanike poolt AS- L lt kasutusrendile võetud väikebussid Mercedes Benz Vito, reg nr LLLLLL, maksumusega 30475,51eurot ja Mercedes Benz Vito, reg nr , maksumusega KKKKKK dmine oli notariaalses 068,33eurot, milliste ülean osaühingu osade müügilepingus ära märgitud p.

4.2. Müügi hetkel oli sõidukite eest kõik liisingumaksed tasutud. Nimetatud sõidukid d olid antud R

OÜ-le kasutusrendile AS L ja R ngu nr L08105808 ja OÜ vahel 26.05.2008 sõlmitud liisingulepi 14.07.2008 sõlmitud liisingulepingu nr L08107356 alusel. J.G ei teatanud liisinguandjale, et tema on saanud firma omanikuks, et tema sai sõidukid enda valdusesse, ega asunud tasuma liisingumakseid, vaid toimetas need sõidukid menetlusega tuvastamata isikute kaasabil nädal enne

12.02.2010 Saksamaale enda tuttavale C. Kinkile müügiks, kes vastavalt eelnevale kokkuleppele tuvastamata isikutega hoidis ja turustas nimetatud pettusega saadud sõidukid 12.02.2010 läbi

Bremenis asuva firma A omaniku kolmandatele isikutele ilma AS L teadmata ja XXX NM nõusolekuta. Kuna sõidukite ostjaid loeti heauskseteks ostjateks, Saksamaa sõidukeid pangale välja ei anna. Seejärel J.G müüs 18.02.2 OÜ maha töötule, korduvalt kriminaalkorras karistatud

010 R

isikule -le, et vabaneda liisingumaksete edasisest tasumisest ja varjata kuritegu. Seega olid AZ

sõidukid Eestist välja viidud juba enne firma võõrandamist, mis tõendab kelmuse tahtlust algusest peale. Seega J.G, koos C. Kinki ja tuvastamata isikutega, tekitasid AS-le L pettusega suure varalise kahju summas 65543, 84eurot.

Maakohtu otsus 3.

Harju Maakohtu 30. jaanuari 2017 otsusega tunnistati Carl Kink süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3

(alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4) järgi ning kohaldades KrMS § 306 lg 1 p 61 sätteid, karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 08.10.2012 otsuseg .o vangistusega 10 kuud, loeti kergem karistus a mõistetud karistusega, s kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Harju Maakohtu 08.10.2012 otsuse järgi täielikult ärakantud karistus, s.o.

10 kuud vangistust

ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus, s.o 5 kuud vangistust kaetuks Harju Maakohtu 17.10.2016 otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 1 aasta 10 kuulise

4(15) vangistusega (mille ärakandmata osa on 1 aasta 9 kuud 27 päeva) ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks

1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud va ngistust 1 aasta

9 kuud 27 päeva ei pöörata täielikult täitmisele, kui C.

Kink ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti eelmise, s.o Harju Maakohtu otsuse nr 1-16-7785 kuulutamise päev, s.o. 17.10.2016.

J.G tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 2, 3 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 3, 4) järgi ning kohaldades KrMS § 306 lg 1 p 6 1 sätteid, karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.G ei pane 1 aasta 3 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 20.01.2017.

Kannatanute tsiviilhagid rahuldas kohus järgmiselt: C. ilt mõisteti i kasuks välja 47014,97 Kink S - AS eurot. Kinkilt ja L - 915,95 eurot. C. J.G-lt mõisteti solidaarselt AS i kasuks välja 36

Harju Maakohtu 29.01.2013 määrusega arestitud J.G vara, s.o sõiduauto Mitsubishi Pajero,

(reg. nr , VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX JJJJJJ , 1992.a) jäeti tsiviilhagi tagamiseks aresti alla kuni kohtuotsuse täitmiseni tsiviilhagi puudutavas osas.

Menetluskuludena mõisteti ilt välja riigi tuludesse määratud kaitsja

Kink C. le makstud tasu 264 eurot

ja J.G-lt määratud kaitsjale makstud tasu 264 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul, igakuiselt 22 eurot. undraha 705 eurot ja tõlketasu 26,89 eurot S

jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel õlema süüdistatava täies mahus riigi k m osas anda. Valitud kaitsjale makstud tasu 2160 eurot

jäeti mõlema süüdistatava enda kanda.

4. Maakohus, hinnanud leidis, et inkrimineeritud kuriteod on kõiki tõendeid kogumis süüdistatavatele

tõendamist leidnud kõikides episoodides mõistmisel süüdistatavate süü

. Karistuse arvestas kohus

suurust, vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning suure varalise kahju tekitamist, samuti asjaoluga, et menetlus kriminaalasjas on kestnud pikka aega. C. Kinkile pidas kohus võimalikuks mõista karistuseks vangistuse sanktsiooni alamäära lähedases ulatuses ja jätta mõistetud karistuse tingimuslikult täitmisele pööramata, kohaldades KarS § 73 sätestatut. Kohtu hinnangul saab

J.G süüd pidada keskmisest suuremaks ja karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra, kohaldades KrMS § 306 lg 1 p 61 sätteid ning kergendada karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Apellatsiooni sisu

5. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus kaitsja. Apellant vaidlustab otsuse süüdistatavate mõlema süüdistatava suhtes täies ulatuses ja palub teha uus otsus, millega mõista süüdistatavad neile esitatud süüdistuse järgi õigeks. Alternatiivselt palub kaitsja lõpetada menetlus mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu älja mõista esimese kohtuastme õigu , v sabikulu vastavalt toimikusse esitatud arvetele ning t . Palub v jätta siviilhagid täies ulatuses rahuldamata abastada aresti alt sõiduauto

Mitshubishi Pajero ja tagastada see J.G-le. Apellant leiab, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja otsuses puuduvad põhjendused ning see on motiveerimata.

5.1. Kaitsja argumendid C. Kinki episoodide osas on alljärgnevad.

C. Kink ei viinud liisingfirmat mingit moodi eksitusse, et temast kujuneks mulje kui ausast liisinguvõtjast, koos firma ostmisega ta kaasa mootorsõiduki Peugeot süüdistatav sai . Asjaolu, et

ostis majandusraskustes firma, ei kinnita Kohus ei G tema süüd. analüüsinud, et OÜ osanike vahel olid suured vastuolud ja firma tegevus oli lakanud. Auto endisi osanikke ei huvitanud, viis auto PK

Jänedale essile ja pani auto võtmed firma registreeritud aadr JL postkasti, liisingfirmale midagi ei teatanud. JL

ed leidis postkastist tema vend ja müüs oma osaluse C. Kinkile 2010 aprillis. Auto võtm

5(15) tema palus C. Kinkil

tulla. C. Kink ei teadnud algselt sellest autost midagi ja kohus autole järele tõdes õigesti, et sisuliselt jõudis auto tema kätte tahte vastaselt. C. sõlminud

Kink ei suhelnud ega

Suga liisinglepingut ega loonud liisingfirmale uljet. Osanikud ei teadnud, mida üleüldse mingit m

sõiduautoga teha ega andnud seda ka Sule (endise nimega S) tagasi. C. Kink ei teinud midagi liisingfirma petmiseks ega e saamiseks. liisingult varakäsutus

C. Kink selgitas, et tal oli plaan liisin

G tasuda. Mingitel gfirmaga asi ära klaarida ja OÜ võlg

põhjustel ei kantud teda B-kaardile kui juhatuse liiget, seega algasid probleemid ja tal polnud ametlikult võimalik seda osaühingut esindada ega selle nimel tehinguid teha. C. Kink elas sel ajal Saksamaa saadud G

l ja sõiduki müügist raha kulus OÜ ülalpidamiskuludeks Saksamaal. Puuduvad tõendid nagu oleks C. , et jätta Kink ostnud spetsiaalselt majandusraskusetes firma selleks maksmata liisingfirmale Peugeot Partneri liisingmaksed ja nii sooritada kelmus. Koh tu väide, et C.

Kinki tegevuses Peugot esineb sama käitumismuster läbi samade motiivide, ei ole tõene, sest episoodi ajaks polnud olemas veel mingit C. Kinki Otsuses käitumismustrit. õiguskirjandusest refereeritu kuid Kinki kohta. on õige, ei käi kuidagi C. Liisingmaksete tasumata jätmise k pidanud sõiduki tagastama orral oleks vastavalt lepingule C. Kink

liisinguandjale, kuid tagastamata jätmine ise ei ole kriminaalkuritegu. käitumine sarnaneb Tema

endiste omanike käitumise Seega saaks OÜ võlanõude korras olla vastutav OÜ ga. S

ees G, mitte süüdistatav ja tegemist on tsiviilvaidlusega kahe äriühingu vahel, mitte kriminaalmenetlusega.

On näha, et tsiviilvaidlusena käsitleb seda küsimust ka hagi OÜ ühe osaniku S, kes esitas G PK vastu

käenduslepingu alusel sõiduki maksumuse hüvitamiseks summas 7 , sama

725.34 eurot. Viru

Maakohus rahuldas hagi, leides,

alusel et käenduslepingu sõlmimisega muutus PK VÕS 65 lg 1 solidaarvõlgnikuks ja hagejal on seega õigus temalt nõuda liisingulepingu alusel tekkinud kohustuse täitmist. välja mõistmine C. Kinkilt põhjendatud. Seega pole selle summa

5.1.2. R J.G -le. Kohus leiab, et ske oli OÜ müüs AZ em oli hoolikalt läbi mõeldud ning AZ

nn tankist. Kohus jättis analüüsimata, et varem karistatud aga AZ-l, -l ja -l olid omad TV TK eesmärgid ja oskused tegutseda kuritegelikult ning rahaline huvi OÜ R firmaga tegutsedes. C. Kink neid isikuid ei tundnud ega tunne neid ka praegu.

C. Kink süü ei ole tõendamist leidnud, ta ole olnud seotud ei OÜ R juhtimisega ega pole olnud ka

omanikeringis. Ta pole olnud seotud R usside toimetamisega OÜ OÜ osanike vahetumisega ega b Saksamaale. Tal puudus informatsioon, kas keegi OÜ atuse liikmetest või osanikest R juh on loonud väärkujutelma liisingfirmale. Puudub vaidlus, et C. Kink sai enda valdu sesse MB väikebussid Saksamaal ja müüs need Saksamaal maha. P

Kink teadis, et tegemist on uuduvad veenvad tõendid, et müügitehingu tegemisel C.

ebaseadusliku toiminguga ja isikul/isikutel, d Saksamaale kes tõid väikebussi , puudub õigus väikebussidega toiminguid teostada. Kohus leidis ekslikult, et C. Kink pidi ei tohi, kuna need teadma, et neid sõidukeid Saksamaal müüa kuuluvad liisingfirmale. Asjaolu, et mõne ettevõtte tegevuse on liisingute andmine, ei tähenda s iseenesest seda, et selle äriühingu sõidukeid ei tohi müüa. Selline müümine eraldivõetun a, mis oligi

C. Kink roll, ei kujuta endast KarS-i

mõttes kuritegu. Kars § 209 eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Kohtulikul arutamisel puudusid veenvad ja otsesed tõendid, mis C. Kinki süüstaksid, seega jääb kahtlus isiku süüs ja need tuleb tõlgendada süüdistava kasuks. 5.1.3. M omandamisega ei loonud Kink liisingfirmale OÜ C. ebaõiget ettekujutust, ta plaanis firmat kasutada autoäris. Auto müügiks oli olemas liisingu nõusolek, osa müügist teatati liis OÜ M ingule, aga notarisse liisinguesindaja ei tulnud -l M . OÜ oli olemas maatükk, kuid nad võtsid maa välja ja müüsid firma koos autoga C. tõi C. Kink auto parklasse Kinkile. kinnitusel AZ , kuid liising ei

soovinud seda M ei suutnud ega soovinud liisingautot kasutada ja makseid tagasi võtta. Et OÜ maksta, maha. Tegemis lmimise ajal 88837,20 eurot) ja müüdi auto t oli kalli sõidukiga (lepingu sõ Hansaliising oleks võinud ilmutada ka ise piisavat hoolsust. Leping Suga (S) ja selle p oli sõlmitud

6(15)

5.3 kohaselt kui liisinguvõtja ei täida liisinglepingust tulenevaid kohustusi, on liisinguvõtja liisinguandja nõudmisel kohustatud viivitamatult andma liisingueseme liisinguandja valdusesse kuni liisinguvõtja on täitnud liisinglepingust tulenevad kohustused. Kohut ei veennud, et C. Kinkil ei olnud pangas otsustas M - . allkirjaõigust ning et ta sel põhjusel OÜ AP le edasi müüa

Tehing sõlmiti Rapla notaris is üle ka sõiduauto. ütlused , kus C. Kink and AP , et ta C. Kinki ei mäleta ei ühti Kinki ütluste , notariaalse lepingu ega C. ga. Notariaalsel lepingul on allkiri ja notar AP

on kontrollinud isiku samasuse. Tegemist on standartse osa ostu - müügi lepinguga ja auto üleandmist seal ei mainita. le üle kirjaliku aktiga. Kohus ütlusi OÜ M dokumendid anti - AP pidas

AP ebaõigesti usaldusväär

C. Kinki süüdimõistmise. seteks ning rajas ka neile

C. Kink o telefonivestluses ka vara tagastusteenuse pakkuja C n auto üleandmist kinnitanud

esindajale, kes on selle teabe fikseerinud memos Sule, samuti on ta M

OÜ juhatuse liikmena kinnitanud

uuele omanikule ühes telefonivestluses liisingfirma töötajale, et andis liisingueseme üle AP-le. temaga nime

Hiljem võeti ühendust ja paluti tatud sõiduauto müüa Saksamaal. Kohus lükkab ümber väite Mingil ajal sõitis , et autot Saksamaale ei toonud. AP

C. Kink selle autoga Saksamaal ringi ja maha ning andis saadud raha teda volitanud müüs sõiduki suulise volikirja alusel isikule t Kink oli teadlik, et Saksamaal . Müügiks kasutati MK äidetud müügilepingu blanketti. C.

kontroll seda itakse, kas auto on tagaotsitav ja kuna sõiduk polnud, ei näinud ta sõiduki müümises mingit probleemi.

Kohus väidab, et siin kordub sama käitumi Puuduvad aga tõendid selle kohta, et C. smuster. Kink sõiduauto MB Saksamaale . Täiesti tõendamata on süüdistatavad viis , et panid koos toime kelmuse. Suulise volituse alusel sõiduki müümine Saksamaal ei moodusta kelmust ja on vaadeldav volituseta tegutsemisena.

Enne 01.01.2015 kehtinud nab kelmuse legaaldefinitsiooni KarS § 209 lg 1 an : “Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel”, kuid käesolevas asjas ei saa lähtuda 01.01.2015 muutunud KarS § 209 sõnastus karistus mõistetakse teo

est, kuna toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Kelmuse koosseis eeldab, et vara saamise hetkel oleks olemas konkreetne pettus ja konkreetne isik, keda peteti kelmuse objektiivsesse külge kuuluva teoga, millega tekitatakse kan uhtes Objektiivseks asjaoluks on natanul väärkujutlus vara ülemineku aluste s . see, et C. Kink (nagu ka ) tegutses Saksamaal autode vahendajana, mis oligi tema tolleaegne MK töö. Kas ta tegi seda tööd , on iseküsimus. piisava kontrolli ja hoolsusega Mingit pettuslikku tegu pole käeolevates episoodides olemas ja mingeid väärkujutelmi pole kellelegi loodud. Teooria kohaselt on oluline, millal tekkis imusi rikkuda. C. Kinki kui süüdlasel tahtlus lepingu ting osaühingu osaniku osas, ei ole tuvastatud, et polnudki plaanis äriühingute liisinglepinguid täita. tal

Ainuüksi varalise kahju tekkimine lepingulise suhte ühel poolel ei muuda suhte teist poolt kurjategijaks.

Kõikides episoodid st õigussuhtega kahe äriühingu – es on tegemi liisingfirma kui liisinguandja ja

osaühingu kui liisinguvõtja vahel. Kah ja OÜ es episoodis (R M), kus liisingfirmadele pole

liisingmakseid tasutud, ei ole C. Kink liisinguv Saksamaal asuv õtja osanik ega juhatuse liige vaid

vahendaja, kes need liisingautod . hel juhul, kus C. Kink oli 2/3 osanik ega saanud maha müüs Ü

juhatuse liikmeks, jättis liisingmaksed lõplikult tasumata liisinguvõtja

OÜ G. Seega klassikalise tsiviilõigussuhte vastutavaks pooleks on äriühing ja liisingfirmal on nõudeõigus tema vastu.

5.1.4. Kohus leidis ekslikult, et C. G ja M ostmiseks.

Kink sõlmis fiktiivsed lepingud OÜ OÜ C. Kink üksi ei saa ühtegi fiktiivset lepingut sõlmida. müüsid oma osad OÜ- G oli mitu osanikku, kes l

C. C.

M Kinkile omavaheliste tülide tõttu. OÜ müüdi Kinkile osaniku poolt vabal tahtel. Keegi nende firmade omanikest pole tehi

, nagu ngutes näinud midagi fiktiivset ja puuduvad tõendeid oleks nende firmade endised omanikud kuidagi C. Kinki tuttavad ja tema poolt kontrollitavad. id Koh ainult autode enda valdusse saamiseks, et need hiljem tu tõdemus, et C. Kink ostis äriühingud maha müüa teatada, kui toimub osaühingu osade müük. , on oletuslik. Liisinglepingutes oli kohustus

Liisingfirmale teatati ja selline teatamine välistab väärkujutelma loomise ja ebaõige arusaama

7(15)

kujundamise liisingfirmas. Et liisingfirma teadis, kes sai uueks osanikuks, oleks liisingfirmal tsiviilõiguslikus mõttes olnud õigus leping üles öelda, kui ta ei soovinud enam olla lepingulistes suhetes äriühinguga, millede omanikuks on C. Kink. Pole tuvastatud, et C. Kink oleks enda kohta esitanud ebaõigeid andmeid liisingfirmadele ja näidanud ennast nn paremana.

Igakuiste lepingumaksete mittetasumine ei ole v , vaid . Auto äärkujutelm reaalne tagajärg

liisingfirmasse t on seega lepingutingimuste rikkumine, agastamata jätmine millele järgneb tsiviilõiguslik sanktsioon viivise või leppetrahvi näol, mitte kuritegu.

5.1.5. Kuigi C. Kinki osas oli eeluurimisel veel kaks analoogset episoodi 2010 aastast, lõpetati nendes menetlus alusel Need KrMS § 199 lg 1 p 1 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

m , ku giga Saksamaal, ka need olid üügid toimusid umbes samal ajal i C. Kink tegeles autode müü

liisingfirmade autod ja ka muud asjaolud on sarnased teiste kohtuotsuses käsitletud episoodidega. Seega on õigussüsteem andnud täiesti erinevad hinnangud peaaegu identsetsele asjadele, mis ei ole õiglane. Ka käesoleva menetlus lõpetada

kohtuotsuse aluseks olevates episoodides tulnuks kriminaalmenetluse aluse puudu

mise tõttu.

5.1.6. Kink ostis G , 2 MB Vito C. OÜ 23.04.2009 (sõiduki müüs 2010) väikebussi müüs ta 12.02.2010 ning MB 320 müüs Saksamaal 18.03.2010, seega on kõikidest sündmusest möödas üle 5 aasta ning asjad võivad olla tänaseks aegunud. Kuriteo sündmusest on möödas üle 8 aasta, ebamõistlik ja kohtualusele kurnav on neid asju praegu menetleda.

C. Kinki on kriminaalmenet aastat 5 kuud lus mõjutanud juba vähemalt 5 . Väikebusside episoodis

kuulati d teist kord ta üle 09.04.2012. Käesolevaks hetkeks on kriminaalasi jõudnu a Ringkonnakohtusse ja e

. i ole selge, kas lähiajal jõuaks kriminaalmenetlus lõpptulemini, s o jõustunud kohtuotsuseni. Arvestades kriminaalasja menetlemise staadiumit, tuleb menetlus lõpetada mõistliku menetlustähtaja möödumisega. Süüdistatav annab nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks menetluse mõistliku aja möödumisega. Kohus on küll leidnud, et mõistlik menetlustähtaeg on möödas, kuid on valinud heastamiseks ebaproportsionaalselt väikese viisi.

5.2. Kaitsja argumendid J.G episoodide osas on alljärgnevad: Koh tu väide, et J.G ata isikutega majandusraskustes OÜ omandas koos seni tuvastam R, on tõendamata. K käigus pole kunagi olnud juttu mingitest ogu menetluse tuvastamata isikutest, kellega

koos J.G oleks tegutsenud, tema kaasosalisi pole leitud. J.G oli C. Kinki tuttav.

Omandatud äriühing ei olnud puudusid võlad ja seal oli majandusraskustes, OÜ- R l

2 korralikku osaliselt välja makstud hästi hooldatud peaaegu uut väikebussi. Firma lihtsalt ei teguts enud siis enam aktiivselt ja s ostis

üüdistatav osaühingu sooviga tegelda turismindusega. Äriühingu müü ost oli reaalne tehing, mida kinnitavad nii jad , ja kui ning KI HH MS J.G notariaalne leping. ja J.G oleksid enne tehingut olnud Puuduvad andmed, et osaku müüjad omavahel tuttavad. Z, K ja V-ga. Küll võib olla, et müüjad plaanisid kelmust ja olid seotud

Et ei suutnud liisinguid maksta, otsustaski ta R J.G ei teatanud J.G müüa.

liisinguandjale firma omandamisest teadmisel, et sellest teatasid endised omanikud, tal endal ei tulnud pähe Süüdistatav gi, et peab liisingfirmale teatama, et tema on firma uus omanik. ei viinud liisingfirmat kuidagi eksitusse, sest esialgsed omanikud teatasid liisingule u m ja J.G-st osaühing üügist kui ostjast.

Ebaõige on kohtu väide, et süüdistatav toimetas bussid tuvastamata isikute kaasabil C. Kinkile müügiks. avahemikul Saksamaal ei käinud ja pole tõendeid, et ta ole J.G ise sel aj ks palunud

kedagi need sõidukid Saksamaale viia. J.G ei tea üldse need sõidukid sattusid C. , kuidas

Kinki Puuduvad , et kätte. tõendeid süüdistatavad koos kavandasid kas omastamise või kelmuse toimepanemist. C. Kink kinnitab, et isikute seas, kes t ikebussid Saksamaale, polnud J.G oimetasid vä , seotud . väikebusside toomisega võis olla AZ

T iks kelmusest ei ole see, et J.G

-le, kellest ta midagi ei õend müüs väikebussid töötule Z

teadnud. Kuigi on 7-l korral ristatud, puuduvad seosed J.G ja

AZ ka AZ kooskõlastatud

8(15) kuritegeliku tegevuse kohta. tegevus ei erine milleski R endiste ja uue omaniku AZ Süüdistatava OÜ

käitumisest. Rapla notariaalse tehingu erinevus Tartu omast seisnes selles, et notariaalne R OÜ müügileping AZ-le ei s

- isalda sõidukite üleandmise klauslit, mis ei tähenda, et sõidukeid poleks AZ le üle antud. Need andis J.G AZ-le üle juba enne notariaalse lepingu sõlmimist Õilme t . änaval

AZ ei ole . Kohus on leidnud, et

rivad istungil avaldatud ütlused usaldusväärsed AZ ütlused vää tähelepanu, ta ei olevat saanud ühtegi sõidukit. enda kätte need kaks sõidukit ja Tegelikult sai

AZ ta omandas need ie teadmise juures notariaalse tehinguga R ostul. -l tä OÜ AZ on motiiv anda ebaõigeid

ütlusi vabanemaks vastutusest. oli seotud -ga ja -ga, kelle vahendusel ostiski AZ TV TK ta OÜ R.

Kohus nendib, et ilmekalt väljendavad ütlused. Kaitsja nõustub, et skeemi olemasolu ja

AZ TK

mõlemad isikud olid kuriteo osalised, kuid nemad võisidki olla isikud, kes liisingautode pettuse korraldasid ja selles osalesid, J.G

võis olla nende tegude ohver.

5.2.1. J.G ei osanud nõuda sõidukite kandmist notariaalsesse lepingusse, kuna ei näinud selles tehi E aalses lepingus, ei tee veel J.G-st ngus midagi iseäralikku. t sõidukid ei kajastu notari kelmuse toimepanijat. J.G kinnitas, et notari juures oli sõidukitest kindlasti juttu, need antud. olid ostjale üle 5.2.3.

C. Kinki ja J.G koos tegutsemisest. S kohus ekslikult, et Puuduvad tõendid amas tõdeb J.G J.G dukeid kellelegi on süüdi ning tema süü on üle keskmise suur. ei ole neid sõi müünud, ta andis need koos firmaga üle AZ-le. J.G tegevus tuleb lahutada C. Kinkist, kuna J.G nad pole ühe ja sama keti osad. pole olemas C. Kinkile , mis ilmneks tema korduvatest tegudes sarnast käitumismustrit t. Sama hästi v Kink ja R esialgsed Tartu omanikud koos , ja -ga. õisid koos tegutseda C. OÜ AZ TV TK Kohtu , et J.G tegutses maja

sest järeldus ndusliku kasu saamine eesmärgil, on täiesti oletuslik, tõendid amisest või tema kasu sa majandusliku olukorra paranemisest, puuduvad.

5.2.4.

J.G süüdimõistmine kahe MB Vito bussi müügis 12.02.2010 võib olla tänaseks aegunud.

5.2.5. J.G suhtes on alus kohaldada m . Asja materjalide õistliku menetlustähtaja regulatsiooni hulgas

on prokuröri õiend toimingute kohta kriminaalmenetluses, kust ilmneb menetluse ajakava. J.G ei ole asjaga viivitanud ning on andnud oma ütlused nii eeluurimisel kui ka kohtus, tema tõttu on istungid edasi lükkunud vaid mõne l korral, kui ta on olnud haige, spetsiaalselt pole J.G ei venitanud ega takistanud kohtupidamist seda tõdes kohus oma otsuses. J.G on arvamusel, et menetlus on olnud liiga pikk lihtsalt menetlejate tegevuse tõttu. Asi oli pikalt eeluurimis el ning on tänaseks läbinud I kohtuastme üldmenetluses kaks korda. Selline kaks korda 1,5 aastat kestnud üldmenetlus on olnud J.G-le väga kurnav ning kahjustanud eraelu.

05.04.2012 kuulati ta kahtlustatvana üle ning sellest on möödas 5 aastat ja 5 kuud. 30.05.2013 koostas prokurör süüdistusakti ellest on möödas 4 aastat 3 kuud. Kohtupidamine pole tänaseks ehk s

lõppenud. Eestis ei ole tavaline, et isiku süüdi mõistmiseks läbitakse kaks täispikka üldmenetlust esimese astme kohtus. isik J.G ega väidetav osalus teos pole nii olulised, et püüda teda iga hinna eest süüdi mõista.

5.2.6. H suhtes on ainus kohane eastamaks mõistliku menetlustähtaja nõude rikkumist J.G abinõu kriminaalmenetluse lõpetamine. Tema vabastamine sunniraha tasumisest pole

proportsionaalne ega kohane, pigem

ülitühine. Karistuse kergendamist ei saa arvesse võtta, kuna sündmusest 8 aastat hiljem mõistetud karistus ei oleks nagunii saanud suurem olla, kui praegu kohtu mõistetud. Asja aktuaalsus on kadunud ja J.G on karistamata isik, nii et rangem karistus palju aastaid hiljem ei täidaks nagunii oma eesmärki. Alla keskmise määra tulnuks J.G-le karistus mõista ka ilma nn menetlustähtaja nõude heastamiseta. Seega tegelikult on kohus tuvastanud mõistliku menetlustähtaja rikkumise fakti, aga valinud heastamiseks mittekohase viisi. Kohtud on lugenud juba 4 aastat 6 kuud kestnud II astme kuriteo (soodustuskelmus) menetlusaega liiga pikaks. Mainitud gi kohtualuste suhtes menetluse seoses asjas lõpetati kõi mõistliku tähtaja möödumisega ja vastav otsus on jõustunud (1 10238 Pärnu MK otsus ). Antud juhul ei tule enne

9(15)

6 aastat J.G hend, sest on ilmne suhtes kindlasti jõustunud kohtula , et kas kaitsja või

süüdistaja vaidlustavad Ringkonnakohtu lahendi. üksnes Maakohus on arvestanud kannatanu huvidega. Kannatanu S -i volitatud esindaja kirjalikud apellatsioonile (C. Kinki osas). AS vastuväited

6. Kannatanu leiab, et Maakohtu apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. otsus on põhjendatud ja arusaadav, ohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust ega kohaldanud k ebaõigesti materiaalõigust.

6.1. Kohus on leidnud , et (Peugeot Partner, reg.nr episoodi kinnitavad isiku õigesti GGGGGG s)

süüd lisadega, liisinguleping ja selle üldtingimustes kajastatud asjaolud, S AS kuriteoteade koos osaühingu osade müügileping ning tunnistajate JL ning

PK ütlused. Tekitatud kahju suurust tõendab hagiavaldus koos selle lisadega. Kink pidi olema teadlik, et tal puudub C. igasugune õigus sõiduki

müümiseks, teades, et sõiduk kuulub S AS omandisse. Kannatanule on tekitatud kahju kuriteo käigus Kink, mistõttu on asja lahendamine kriminaalmenetluses , kuriteo on toime pannud C. põhjendatud.

6.2. Mercedes Benz (reg.nr AAAAAA) episoodis kinnitavad S AS kuriteoteade koos isiku süüd

lisadega, liisinguleping ning selle üldtingimustes kajastatud asjaolud, tunnistajate Ž JZ (D), AZ, J ,

IK, NS,

d, dokumend AP ja MK ütlused, osaühingu osade müügilepingu id sõidukiiruse ületamise

kohta ning Keskkriminaalpolitseilt saadud vastused. Tekitatud kahju suurust tõendab hagiavaldus koos selle lisadega Kink pidi olema teadlik, et tal puudub ning kannatanu poolt antud ütlused. C. õigus sõiduki müümiseks, teades, et sõiduk kuulub ummagi sõiduki puhul S AS omandisse. K ei ole C. da valdusesse saamist ega selle eitanud. Kink sõiduki en edasimüümist

6.3. Kohus on õigesti kohaldanud KarS § 209 kvalifikatsiooni ja näidanud, kuidas kannatanule ebaõige ettekujutus loodi ning kuidas kuriteoskeem (mõlema episoodi puhul omandada makseraskustes olev äriühing, saada enda valdusesse liisinguese seejärel võõrandada) toimis. , mis

6.4. Kriminaalasi on l

ahendatud mõistliku aja jooksul, arvestatud on ka kannatanu õigustega tsiviilnõude lahendamisel mõistliku aja jooksul

.

Kannatanu S -i volitatud esindaja kirjalikud seisukohad AS

7. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonile enda kirjalikud seisukohad S AS.

Kannatanu 13.09.2017 esitatud seisukoha juurde ning leiab, et maakohtu otsus on seaduslik jääb

ning põhjendatud. palub jätta Kannatanu apellatsioonkaebuse rahuldamata maakohtu otsuse ja muutmata.

Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht

8. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide , kaitsja apellatsioonis ning kannatanu ga

S - kirjalikes seisukohtades leiab, et AS i esitatud väidetega apellatsiooni väited kohtuotsuse

tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium osundab, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul.

Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks või süüdistatavate käitumisele antud juriidilise hinnang u muutmiseks. Silmas pidades ka karistuse eri- , vastavad ka ja üldpreventiivseid eesmärke mõistetud karistus

C. Kinki ja J.G

ed süü suurusele.

10(15)

9. Kelmus k

ui varavastane süütegu erineb tsiviilõiguslikust vaidlusest lepingu sõlmimise ja selle täitmise tingimuste üle selle poolest, et kelmuse puhul peab olema kahtlusteta tõendatud süüdlase tahe viia teine pool eksitusse. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Kohtukolleegiumi hinnangul on nii C. Kinkile kui J.G-le esitatud süüdistus kohtuotsuses käsitletud tõenditele tuginedes konkreetselt ära näidatud, tes kui vaidlustatud

kuidas

süüdistatavate tegevusega liisingfirmades ebaõige ettekujutus loodi ning kuidas vastavasisuline kuriteoskeem, mille tekitati kannatanutele suures ulatuses varalist kahju toimis. läbi

10. Apellatsioonides esitab kaitsja ta esitas juba maakohtu istungil valdavas osas samu väiteid, mida peetud kohtuvaidluses ning millele on maakohtu ja millega otsuses piisava põhjalikkusega vastatud kohtukolleegium nõustub. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole nii apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3 peb siinjuures s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium tugin

Riigikohtu varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-113-13, otsus nr 3-1-1- -

11 ja otsus nr 3-1-1-92-11). Kohtukolleegium ei pea vajalikuks esitada uuesti maakohtu otsuses kajastatud kõikide tõendite analüüsi, vaid piirdub alljärgnevalt hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamiste

le väidetele.

11. Vaidlus puudub selles, et G S -lt (endise nimega S AS) 14.08.2007 OÜ liisinguvõtjana AS

liisingulepingu nr 0173438L alusel liisitud t Peugeot Partner, reg. nr. GGGGGG sõiduauto , liisinguandjale ei tagastanud ega liisingumakseid alates 01.04.2010 (kd I, tl 36-39) ei tasunud.

Nähtuvalt nõude arvestusest on S

- tekitatud kahju suuruseks 7725,34 eurot. Liisingulepingu AS le üldtingimuste kohaselt pärast liisingueseme omandamist müüjalt kuul ub liisinguese liisinguandjale

omandiõiguse ingulepingu üldtingimuste p

7.3 kohaselt kui liisinguandja ütleb alusel. Liis

liisingulepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses liisingulepingu ülesütlemisega. Üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustus liisingulepingu ülesütlemisel liisinguvõtja viivitamatult liisingueseme valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale, vastavalt liisinguandja

poolt kehtestatud tähtajal ja korras.

Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude

, et G ostis C. Kink 23.04.2010, st nähtub üheselt OÜ osad

saades tehinguga 66,66 ning sai 2010 suvel enda valdusesse ka

% osas osaühingu osanikuks

sõiduauto Peugeot Part OÜ ner, reg. nr. GGGGGG, maksumusega 12 903,76 eurot. Kuigi G esindajana oli liisingulepingu allkirjastanud , alates PK kelle juhatuse liikme staatus lõppes 27.01.2010, tuleneb liisingulepingu p- .o Carl Kink) omandas st 2.2.2 märgitust otseselt, et ostja (s osaluse eesmärgiga korraldada seadusega sätestatud korras osaühingu lõpetamine ja äriregistrist kustutamine. Seega pidi just C. Kink G liisingulepingu nr 0173438L OÜ esindajana täitma kõiki st tulenevaid liisinguvõtja kohustusi. Lisaks kohtuistungil uuritud kirjalikele tõenditele on tunnistajate PK ja JL ütlustega ning C. Kinki enda ütlustega usaldusväärselt tõendatud, et C. Kink sõiduautot Peugeot Partner, reg. nr. GGGGGG liisinguandjale ei tagastanud, vaid viis selle tuvastamata ajal 2010 , kus aastal tuvastamata välisriiki müüs ilma liisinguandja teadmata ja nõusolekuta selle menetlusega tuvastamata isikule, maha ning sõiduki müügist saadud raha omastas.

C. Kinki s ta G ütlused kohtuistungil, mille kohaselt osti OÜ äritegevuse, mitte sõiduki enda valdusse saamise eesmärgil, ei tulene asjas kogutud tõenditest. Süüdistatava äited, et

v koheselt tekkisid tal

11(15)

mõtted vara realiseerida ja pangale osa kinni maksta, on paljasõnalised ja tõendamata.

Asjaolu, et teda G B- OÜ kaardile ei kantud ja teda ei märgitud kasutajana sõiduauto tehnilisse passi, tõendab süüdistataval igasuguse puudumist osaühingu majandusliku tegevuse jätkamisel tahte , vaid

vastupidiselt, soovi liisingufirmat kuidagi petta. Puuduvad igasugused tõendid, mis toetaksid kaitseversiooni sellest, et C. Kinkil oli plaan liisi G ngfirmaga asi ära klaarida ja OÜ võlg tasuda.

Jättes müü sõiduki liisingulepingust tulenevad osamakse tasumata ja d es ilma liisingufirma nõu liisinguandjale kuuluva sõiduki müügist saadud raha, tegutses C. solekuta maha ning omastades Kink tahtlikult varalise kasu saamise eesmärgil. Sellisel viisil käitumisega viis C. Kink liisinguandja eksitusse.

Erinevalt kaitsjast, maakohtu seisukohaga selles, et C. Kinkile nõustub kohtukolleegium

süüdistuses esitatud etteheide ostmisest, on kohtuistungil majandusraskustes oleva äriühingu tõendamist leidnud. Kaitsja jätab tähelepanuta asjaolu, et st 2.1.3 nähtub, et lid maksuvõlad, liisingulepingu p- G OÜ- o l

kuid osaühing ei ole püsivalt maksejõuetu ning

2.2.1 on sätestatud, et ostja p-s (s.o C. Kink) on tutvunud osaühingu põhikirjaga ja müüja poolt talle esitatud dokumentatsiooniga ning omab reaalset ettekujutust osaühingu majanduslikust olukorrast. Lisaks kinnitab G

OÜ majanduslikku olukorda äriregistri väljavõte (kd I, tl 116-118). Seega ei ole ka eluliselt usutav, et C. Kink, saades, 23.04.2010 notariaalse tehingu läbi osanikuks ja omades kogu osaühingut puu G OÜ dutavat dokumentatsiooni, ei teadnud midagi selle majanduslikust olukorrast.

Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu tõdemusega, Kinki tegevuses esineb läbi et C. episoodide koos samade motiividega sarnane käitumismuster

kavatsetus Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab mis ilmestab subjektiivsest küljest t. toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu ning soovib ka oma teo tagajärgi. Kavatsetuse puhul ei ole koosseisupärane tagajärg mitte ainult isiku teo eesmärk, vaid ühtlasi ka sisemine põhjus, miks isik üldse teo toime paneb. Kelmuse toimepanemiseks peab süüdlane looma ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema otsese tahtlusega. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Seega, petmise osas tuleb tuvastada teo toimepanijal otsene tahtlus (vt

Riigikohtu otsus nr 3-1-1-45-11 Kink pani kelmuse antud ). Maakohus leidis seega õigesti, et C.

episoodis toime otsese tahtlus Peugeot Partner, reg. nr. ega, eesmärgiga saada varalist kasu. GGGGGG müügist saadud omastamisega tekitas C. Kink S -i varalise kahju summas 6597,32 AS le eurot (kd I, lk 28-41), mis kuul

ub C. Kinkilt VÕS § 1043 alusel väljamõistmisele kannatanu kasuks.

12. Kaitsja

, väites C. Kinki käitumises sarnase käitumismustri puudumist, eksib kas tahtlikult või tahtmatult. Puudub vaidlus selles, et M JZ) ja S - OÜ (esindaja AS i vahel 20.04.2007 sõlmitud liisinguleping nr

0160299L sõiduauto Mercedes Benz 320 CDI, reg. nr. , lõpetati AAAAAA liisimiseks

ennetähtaegselt 11.03.2010 seoses liisinguvõtja poolse lepingu rikkumisega (kd I, tl 42-73).

Liisingulepingu üldtingimust st 7.3 tulenevalt on liisinguvõtja kohustatud hüvitama e p-

liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses liisingulepingu ülesütlemisega, kui liisinguandja ütleb liisingulepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu.

Liisingulepingu üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustus liisingulepingu ülesütlemisel liisinguvõtja viivitamatult liisingueseme valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale, vastavalt liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras.

Maakohtus tuvastatud asjaolude Kink omandas 16.07.2009 makseraskustes st nähtub üheselt, et C.

oleva M OÜ, koos osaühingu poolt 20.04.2007 liisingulepingu nr 0160299L alusel liisingusse võetud S -ile (endise nimega S ga Mercedes-Benz, reg. nr (uue numbriga AS AS) kuuluva sõiduki AAAAAA YYYYYY), maksumusega 88 837.20 eurot (kd II, tl 172-177) ning tasus osaliselt liisingumakseid

31.07.2009 - 31.12.2009. Lubadusega isiklikult asuda liisingut käendama ja liisingumakseid tasuma,

12(15)

et sõidukit temalt ära ei võetaks, viis ta liisinguandja eksitusse. Tunnistaja (uue nimega JD JZ )

ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et firma müüdi koos autoga notari kaudu ning peale firma

müüki sai ta pangalt teada, et liisingumakseid ei ole laekunud ja C. Kink, kes lubas otsida uue käendaja, seda ei teinud.

Seega puudub vaidlus samuti selles, et alates jaanuarist 2010 C. Kink enam liisingumakseid ei tasunud, käendajaks ei asunud sõidukit pangale ei tagastanud ega . Selle asemel viis 2010 ta veebruaris Mercedes-Benz, reg. nr AAAAAA Saksamaale Bremenis asuva firma A sõiduki XXX

omaniku

18.03.2010 tema ettepanekul ja poolt varem NM müügiplatsile, kus see müüdi MK

osaliselt täidetud müügilepingu järgi

C. Kinki väited

37 500 euro eest

- . EY le , et M OÜ ostis ta autoäris kasutamiseks ja et müümiseks Mercedes-Benz, reg. nr AAAAAA oli tal liisinguandja

nõusolek, on ainetud ega tulene asjas hinnatud tõenditest.

Liisinguvara S -ile tagastamata AS jätmisega on S - tekitatud kahju suuruseks 40417,65 eurot (kd I, tl 75-95). AS ile

Lisaks eelmises punktis käsitletud episoodile joonistub kohtukolleegiumi arvates ka selles episoodis selgelt Tunnistajate

J välja C. Kinki sarnane käitumismuster. AZ ja Ž ütlustega on leidnud

tõendamist, et müüdi M OÜ firmat osta soovivale C. Kinkile, kuna firma teenis kahjumit ja majanduslik olukord läks halvemaks kui makseraskustes oleva äriühingu majanduslikku . M OÜ seisu kinnitab ka 16.07.2009 M ostuei ole lepingule lisatud vara

OÜ müügi leping, millest nähtuvalt üleandmise akti ega märgitud liisingu sõlmimise asjaolusid. Ka tunnistaja

NS kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei teadnud tema liisitud sõiduautost midagi ja firma ostis ta vaid maa soetamiseks, seejärel astus firmast taas välja.

Vabanemaks kohustusest tasuda liisingumakseid, M O

40 000 krooni müüs C. Kink 16.02.2010 Ü

eest edasi

- , andmata (kd II, tl 159-164). -le kui M AP le liisinguvara üle AP OÜ ostjale üle antud dokumentatsioon esitatud m M majanduslik seis (kd II, tl 170). is aksuvõlgade raportist nähtub OÜ

Tunnistaja

AP ütlustest kohtuistungil, millised maakohus luges usaldusväärseteks ja millega kohtukolleegi ostetud firma eest midagi maksnud, um nõustub, nähtub üheselt, et AP sest müüja tahtis firmast lahti saada .

Esitatud tõendid kinnitavad, et AP on kriminaalkorras karistatud isik, kellel vahendid firma ostmiseks ja äritegevuseks OÜ üksnes eesmärgiga saada varalist kasu puudusid. Et C. Kink ostis M

, mitte äritegevuse eesmärgil, tõendab usaldusväärselt Swedbank AS-i vastus, mille kohaselt C. Kink M . OÜ kontode kasutajana ei tegutsenud

C. Kinki väide, et Rapla notaris tehingu sõlmimise ajal andis ta le üle ka AP- M OÜ liisinguvara on

asjas kogutud tõenditega ümber lükatud. Nii kinnitab liisitud sõiduautost kuulis ta alles

AP, et

kinnipidamisasutuses politsei käest ning teavitusest sõidukiiruse ületamise kohta nähtub, et sõidukiga Mercedes ületati -Benz S 320 CDI 4 Matic (reg.nr YYYYYY) kiirust 19.02.2010 Eestis (kd II, tl 179-185). Seega oli veel M liisinguvara endiselt

vähemalt 3 päeva peale OÜ müümist C. Kinki valduses.

Kuigi C. Kink pidi M -le liisitud olema teadlik, et tal puudub igasugune õigus OÜ sõiduki

müümiseks kordub C. Kinki käitumismuster käesolevas episoodis. , koos sarnaste motiividega ka

Maakohus tuvastas õigesti, et C. Kink tegutses kavatsetusega, viies itusse, jättes liisinguandja eks

liisingulepingu alusel osamaksed tasumata ning sõiduki pangale tagastamata. Müües liisinguvara

Saksamaal ilma liisinguandja nõusolekuta maha, tekitas C. Kink sellega S -i suure varalise AS le kahju,

mis kuulub C. Kinkilt VÕS § 1043 alusel väljamõistmisele kannatanu kasuks.

13. Kaitsja leiab , et jätkuvalt puuduvad otsesed tõendid süüstamaks C. Kinki ja J.G kelmuse teel R -

- Mercedes-Benz Vito, reg.nr ja Mercedes-Benz OÜ le liisitud 2 väikebussi MMMMMM

13(15) Vito, reg.nr OOOOOO- müümises ja müügist saadud raha omastamises. Kohtukolleegium apellandi sellise

seisukohaga nõustuda ei saa.

Küll aga jagab kohtukolleegium kaitsja seisukohta selles, et menetluses käigus ei ole kordagi räägitud tuvastamata isikutest, kellega J.G talle esitatud süüdistuse kohaselt, eelneval kokkuleppel eesmärgiga teenida suurt varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel R , omandas 03.02.2010 majandusraskustes oleva äriühingu OÜ ning sai

enda valdusesse firma varasemate omanike poolt AS- L ilt kasutusrendile võetud väikebussid Mercedes Benz Vito, reg nr , maksumusega 30475,51eurot ja Mercedes Benz Vito, reg nr LLLLLL KKKKKK, maksumusega 35068,33eurot. Tuvastamist on ja käsitlemist leidnud üksnes asjaolu, et J.G oli C. Kinki tuttav.

Samas ei ole vaidlus selles, et AS L ja R oli 26.05.2008 liisinguleping nr t

OÜ vahel sõlmitud

L08105808 Mercedes-Benz Vito, reg.nr ja 14.07.2008 liisinguleping nr L08107356 MMMMMM Mercedes-Benz Vito, reg.nr OOOOOO liisimiseks (kd I, tl 119-136) ning et 18.03.2010 saatis AS L

R -le tea 23.03.2010, koos kohustusega tagastad OÜ tise lepingute lõpetamise kohta alates a

liisinguesemed, mida aga R -136). Tulenevalt nimetatud OÜ ei täitnud (kd I, tl 119 väikebusside

liisingulepingutest, tuli S Vabariigi piires ja neid ei

liisinguesemeid vallata ja kasutada üksne tohtinud anda ilma liisinguandja loata kolmandatele isikutele kohustatud . Liisinguvõtja oli tarvitusele võtma kõik abinõud liisinguandja huvide kaitseks ja teatama liisinguandjale vähemalt 2 päeva ette, kui liisinguese läheb liisinguvõtja valdusest välja või liisinguvõtja reorganiseeritakse.

Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude , et J.G omandas 03.02.2010 st nähtub üheselt

majandusraskustes oleva R , saades enda valdusesse ka firma varasemate omanike poolt AS L-lt OÜ

kasutusrendile võetud väikebussid Mercedes Benz Vito, reg nr LLLLLL, maksumusega 30 475,51 eurot ja Mercedes Benz Vito, reg nr KKKKKK, maksumusega 35 068,33 eurot, milliste eest olid kõik liisingumaksed tasutud Liisinguautode üleandmist (kd II, tl 92-96). J.G-le kinnitavad

tunnistajate ja KI HH tukolleegium lugeda ütlused kohtuistungil. Küll aga ei saa koh usaldusväärseteks tunnistajate KI ja

R

HH ütlusi osas, milles nad väidetavalt teavitasid panka OÜ omaniku muudatusest. Tunnistaja JV R pangani mingit ütluste kohaselt ei jõudnud OÜ müümisest

informatsiooni ja alles hiljem saadi J.G-lt teada

, et sõidukid on maha müüdud. Kohtukolleegium peab tunnistaja

JV ütlusi usaldusväärseteks. Samas on leidnud tõendamist, et ega väikebusside J.G ise liisinguandjat R OÜ omanikuks enda valdusesse saamisest ei teatanud ega liisingumakseid tasuma ei asunud. Selle asemel toimetas ta enne 12.02.2010 Saksamaale C. need sõidukid menetlusega tuvastamata isikute kaasabil nädal

Kink dud ile müügiks, kes hoidis ja turustas nimetatud pettusega saa väikebussid 12.02.2010 läbi

Bremenis asuva firma A omaniku kolmandatele isikutele ilma AS L teadmata ja XXX NM

nõusolekuta, kuigi ta nägi, et sõidukite registreerimistunnistustes on omanikeks märgitud AS L ja temal ei olnud viimase nõusolekut sõidukite valdamiseks ega müügiks. C. Kinki ütlustest nähtuvalt sai ta väikebusside müügist ülejäänud summad andis väikebussid vahendustasu 300-500 eurot, temale mahamüümiseks toimetanud tuvastamata isikutele. Saksamaa Liitvabariigilt saadud vastus õigusabi taotlusele (kd I, tl 148-208, kd II, tl 3-91) kinnitavad üheselt, et väikebusside Mercedes-Benz Vito (reg. nr. OOOOOO ja Mercedes-Benz (reg.nr. ) MMMMMM) müümisega 12.02.2010 oli seotud vahetult Kink. C.

Samuti on tõendatud 18.02.2010, seega 6 päeva hiljem kui väikebussid J.G poolt

viidi

Saksamaale müügiks, edasimüümine töötule R OÜ

- , korduvalt kriminaalkorras karistatud AZ le

isikule. idud juba enne R J.G Seega olid väikebussid Eestist välja vi

OÜ võõrandamist ja väide, et ta soovis hakata tegelema turismiettevõtlusega, asjas kogutud tõenditega ümber lükatud.

14(15)

Erinevalt apellandi seisukohast, ei anna isik alust R AZ kahtluseks lugeda tema ütlusi

OÜ

müügitehingu asjaoludest ebausaldusväärseteks. ütluste kohaselt vormistati OÜ Tunnistaja

AZ R tema nimele Notari juurde raha teenimise eesmärgil, endal tal osaühingu ostmiseks raha ei olnud.

viidi teda autoga ja talle selgitati, et vaja oli teha rahapesu. Notari juures ei olnud juttu liisingubussidest, mingisuguseid busse temale ka üle ei antud, tehingu eest maksti talle lubatud

000 krooni. Tunnistaja

AZ ütlustega on seega ümber lükatud J.G väide, et väikebussid anti AZ-le üle enne notariaalse lepingu sõlmimist Õilme tänaval. Tegelikult olid väikebussid toimetatud selleks aja NR-le ( ks juba Saksamaale ning 12.02.2010 müüdud MB Vito 119 CDI tehasetähisega

X XXXXXXXXX) ja PW- XXXXXXXXXXXXX Et XX le (MB Vito 119 CDI tehasetähisega ). notaris oli tegemist mingi mahhinatsiooniga, mida vist ise ka ei teadnud, kinnitavad ka tunnistaja AZ TK kohtuistungil antud ütlused. Kohus tuvastas õigesti, et AZt kasutati Selline J.G ära nn „tankistina“. käitumine oli kantud üksnes eesmärgist vabaneda liisingumaksete edasisest tasumisest ja kuriteo, millega C. Kink ja J.G tekitasid AS L-le suure varalise kahju summas 36915,95 eurot, varjamiseks.

14. Kohtukolleegium leiab kokkuvõtvalt, et süüdistatavad omandasid neile süüdistuses märgitud äriühingud üksnes seeläbi liisinguautod mitte majandustegevuse arendamiseks vaid selleks, et saada

enda valdusesse ning varalise kasu teenimiseks Nii C. Kink kui J.G seejärel need maha müüa.

pidid olema teadlikud, et nad liisinguvara ilma liisinguandja äriühingute omandamisel

nõusolekuta üüa ei tohi. ohtu tõdemus, et süüdistatavad ost äriühingud ainult edasi m Seega k s id

autode enda valdusse saamiseks, e ei ole oletuslik, vaid kohtuistungil t need hiljem maha müüa,

hinnatud tõenditega usaldusväärselt tõendatud. Maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti ja vaidlustatud otsus on tud ning motiveeritud. põhjenda Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega, ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KrMS § 61 lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata.

Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Vt RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-4-07). - Maakohus on vastavalt KrMS § 61 lg le 2 hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning jõudnud tõendite k põhjendatult ogumile hinnangu andmise tulemina veendumusele, et C. Kinkile ja J.G-le süüdistuses etteheidetavad teod on tõendamist leidnud ning tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud tõendatud.

15. Et kohtuko egium se muutmata ja kaitsja apellatsioonid rahuldamata, ei lle jätab vaidlustatud otsu

käsitle kohtukolleegium apellatsioonis toodud alternatiivseid taotlusi. Täiendavalt märgib üksnes järgmist: prokuröri poolt esitatud menetlustoimingute ajakavast (kohtuköide II, lk 63 65) nähtuvalt

-

on käesolev mõistliku aja jooksul, mistõttu ei ole kriminaalasi lahendatud kohtukolleegiumi arvates rikutud süüdistatava Põhiseaduse § st 14 ja EIÕK art 6 lg st 1 tulenevat õigust me te - - netlusele

mõistliku aja jooksul, seda vaatamata asjaolule, et prokurör esitas 27.08.2014 C. Kinkile ja J.G-le muudetud süüdistusakti. Kui kannatanu tsiviilhagi jäetakse pärast pikaajalist kriminaalmenetlust läbi vaatamata ja ta peab alustama uut kohtuteed tsiviilkohtumenetluses, võib see tähendada jällegi kannatanu konventsioonijärgsete õiguste rikkumist. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et vältimaks kannatanute konventsioonijärgsete õiguste rikkumist, tuleb kriminaalmenetlus jätta süüdistatavate suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel lõpetamata seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

15(15)

16. kohtukolleegium ei -s 338 Et tuvastanud ühtegi KrMS § ettenähtud kohtuotsuse tühistamise

alustest, siis

- 345 lg 1 Harju juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 , 2 jätab kohtukolleegium Maakohtu 2017 otsuse Carl Kinki ja J.G muutmata ning kaitsja

20. jaanuari süüdistusasjas apellatsioonid rahuldamata.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. jaanuari 2017. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri 2017. a otsus Carl Kingi süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p- 1, 2 de ning 3 järgi (kehtivas redaktsioonis KarS § 209 lg 2 p-d 1, 3 ja 4) ning J.G süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi (kehtivas redaktsioonis KarS §

209 lg 2 p-d 3 ja 4).

2. Tunnistada Carl Kink süüdi KarS § 201 lg 2 pde 1 ja 2 järgi ning J.G KarS 201 lg 2 p §

2 järgi.

3. Muus osas jätta maaja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsioonid rahuldada osaliselt.