1-16-1477/40 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 1. november 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-1477 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 1.11.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid V.J-i tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu V.J isikukood XXX, viibib Viru Vanglas RESOLUTSIOON:

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta V.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlusta

tavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.J-i tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks.

V.J tunnistati süüdi Viru Maakohtu 6.04.2016 kohtuotsusega KarS § 183 lg 1 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aastase tingimisi vangistusega katseajaga 2 aastat. Viru

Maakohtu 4 V.J-ile .01.2017 määrusega pöörati täitmisele mõistetud ärakandmata vangistus. Karistuse kandmise algus . 27.03.2017 27.03.2018 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses V.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal

puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes asub elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus ja tisleri eriala. Töötukassa kaudu käis 3 kuuliselt keevitaja kursustel ning on olemas ka tunnistus. Riigikeelt ei valda.

2015 novembrist kuni 2016 maini töötas ametlikult koristajana. Vallandati sellepärast, et xxx

omas kanepit. Peale selle töötas mitteametlikult ning võttis end arvele töötukassas. Läbis keevitaja kursused, kuid tööle ei jõudnud minna. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu

saamise eesmärgil. Vabanemisjärgseks töökohaks on märgitud OÜ. xxx Alates 19.06.2017 on isik vormistatud t xxx -sse. ööle väljaspool vanglat OÜ 19.04.2017 kuni 18.06.2017 töötas isik majandustöödel koristajana.

2

Kinnipeetav paikneb alates 27.04.2017 Viru Vangla avavanglaosakonnas.

13.07.2017 oli isikule võimaldatud lühiajaline väljasõit koju elukaaslase juurde, kellega on praeguseks hetkeks suhted katkenud. Isik on toime pannud kuritegusid alkoholijoobes. Suhtumine alkoholi tarvitamisele on muutunud. Väidab, et alkoholi tarvitas mõõdukalt. Alkoholijoobes kasutas vägivalda 2012. On korduvalt karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Viimane kord 20.03.2017. Varasemalt

suitsetas kanepit tihti. Med.osakonna andmetel ei ole sõltuvust diagnoositud. Väidab, et viibis

Riia lähedal rehabilitatsioonikeskuses 2015 aastal. Kuritegu on seotud kanepi müümisega, ning kinnipeetav tunnistab, et vajas kanepit ka enda tarbeks.

Isik on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning vangla karistust kannab esimest korda.

Viimane karistus on mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise e Varsemalt on karistatud varavastaste ja vägivalla kuritegude eest. est.

Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 26%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35%.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetav V.J-i

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku V.J-i andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on

elukohaks xxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, mis kuulub V.J-ile. Korter on arestitud kohtutäituri poolt võlgade katteks. Hetkel korteris kedagi ei ela. Korteri eest on tekkinud kommunaalvõlg. V.J-i sõnul on tal võimalik korteris elada kuni korteri

müümiseni. Rahvastikuregistri andmetel on V.J-i aadress Eesti xxx s .

Kirjavahetusest xxx korteriühistu esimehega selgus, et V.J-i võlg korteriühistule seisuga 01.08.2017 on 1026,73 eurot. Korter on kohtut

äiturite poolt arestitud.

Vabanemisjärgseks töökohaks on märgitud OÜ. Telefonivestlustest juhatuse liikme xxx A. S. selgus, et V.J on nende juures töötanud umbes aasta. Töösuhted on head ja töökoht peale vabanemist on garanteeritud keevitaja-lukksepana.

Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana toetab, nagu ka vangla, V.J-i

ennetähtaegset vabastamist.

V.J avaldas, et ei soovi kaitsja osavõtu istungist ega soovi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUK

OHT

Kohus tutvunud esitatud materja

lidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

V.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. V.J vastab nimetatud tingimusele, sest tal puuduvad distsiplinaarkaristused.

3

V.J on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda.

Käesoleval ajal kannab karistust narkokuriteo eest. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Ülaltoodust võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge V.J-i

käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas on osalenud tööhõiv on olnud positiivne.

Ta es,

distsiplinaarkaristused puuduvad ja ta viibib avavanglaosakonnas. Nii vangla kui ka prokurör

toetavad V.J-i vabastamist ning tema uute kuritegude toimepanemise

riskiprotsendid on keskmised 26% ja 35%. Isikul on vabaduses olemas nii elukoht kui ka – töökoht.

Samas arvestab aga kohus V.J-i enda arvamust, mille kohaselt ei soovi ta vabaneda

tingimisi enne tähtaegselt. Kohus leiab, et antud juhul ei oleks isik motiveeritud täitma

kriminaalhoolduse nõudeid ning oleks väga kõrge risk tema poolt käitumiskontrolli nõuete rikkumiseks.

Seetõttu leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (tööja elukoha olemasolu ning

lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning kinnipeetava enda soovi mitte vabaneda ennetähtaegselt. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus, võimalused seaduskuulekas käitumiseks kuid see ei hoidnud ära tahtliku kuriteo toimepanemist.

Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust, raskust ja iseloomu ning kinnipeetava käitumist vangistuses, ei ole V.J-i

ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu V.J-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik