Legislator Case Law & Legislation
2-17-10175/14 AI generated

2-17-10175/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-10175/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses oli Julia Rogožina (hageja) hagi Alexander Kraynevi (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt välja koondamishüvitise 470 eurot, hüvitise töölepingu lõpetamisest mitteteatamise eest 333,60 eurot ja hüvitise puhkusetasu eest 86,95 eurot. Viru Maakohus rahuldas hagi 29. septembri 2017 otsusega osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 86,95 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Legislator headnote

AI generated

2-17-10175/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hagihind oli maakohtus 890,55 eurot. Seega on tegu lihtmenetlusega.

Keywords

AI generated
case of extreme hardship allegations of abuse changed financial circumstances assistance to Ukraine marital hardship claim victim support
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse kuupäev

1. november 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-17-10175 Tsiviilasi Julia Rogožina hagi Alexander Kraynevi vastu töövaidluses Apellatsioonkaebuse hind 803,60 eurot Apellant Julia Rogožina (hageja), ik XXX; esindaja Maksim Fedotov Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg

13. oktoober 2017 RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast Julia Rogožina apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 29. septembri 2017 otsuse peale. 2. Lugeda apellatsioonkaebus Julia Rogožinale tagastatuks.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Julia Rogožina (hageja) hagi Alexander Kraynevi (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt välja koondamishüvitise 470 eurot, hüvitise töölepingu lõpetamisest mitteteatamise eest 333,60 eurot ja hüvitise puhkusetasu eest 86,95 eurot.

2. Viru Maakohus rahuldas hagi 29. septembri 2017 otsusega osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 86,95 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

3. Hageja esitas 13. oktoobril 2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

5. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hagihind oli maakohtus 890,55 eurot. Seega on tegu lihtmenetlusega.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega osaliselt ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

6. Ringkonnakohus märgib, et maakohus leidis ebaõigesti, et kostja on füüsilisest isikust ettevõtja õigusjärglane (otsuse p 8). Ringkonnakohus selgitab, et füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ei ole juriidiline isik ja FIE-l ei ole füüsilisest isikust eraldiseisvat õigusvõimet. TsÜS § 7 lg 2 sätestab, et füüsilise isiku õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Asjaolu, kas füüsilisest isikust ettevõtja on kantud äriregistrisse või mitte ei oma tema õigusvõime seisukohalt tähendust. Seetõttu kestavad füüsilise isikuga sõlmitud lepingulised suhted edasi ka siis, kui füüsilisest isikust ettevõtja end äriregistrist kustutab. Vaatamata sellele, et maakohus käsitles ebaõigesti kostjat FIE õigusjärglasena, ei muuda see maakohtu otsuse sisu ja õigsust.

7. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et töölepingu ülesütlemise eelduseks on muu hulgas ülesütlemiseavalduse (VÕS § 195 lg 1, TLS § 95) tegemine töötajale. See kehtib nii töölepingu ülesütlemisele tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel (TLS § 88) kui ka ülesütlemisele tööandja poolt majanduslikel põhjustel (TLS § 89). Seetõttu ei saa käsitleda töölepingut lõppenuks ülesütlemise tõttu, kui töölepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Registrist kustutamist ei saa käsitleda konkludentse ülesütlemiseavaldusena. TLS § 95 lg 1 alusel võib töölepingu üles öelda üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

8. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus loetakse apellandile tagastatuks TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi