4-17-3839/6 · 4-17-3839/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-17-3839

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.oktoobril 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.06.2017.a otsus väärteoasjas nr. 2317,17,004966 V.K karistamises LS § 224 lg 2 järgi

Kaebuse esitanud isik

V.K , isikukood XXX, elukoht Xxxx, e-post xxxx

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 26.06.2017.a otsus väärteoasjas nr. 2317,17,004966 V.K karistamises

LS § 224 lg 2 järgi ja teha uus otsus, millega karistada V.K LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot. KarS § 66 lg 3 alusel määrata rahatrahvi – 600 eurot – tasumine

ositi 12 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 50 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv summas 600 eurot kuulub tasumise 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi

arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele

EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele

EE403300333416110002 Danske pangas või arvele

EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on

märkida viitenumber 10220175097611.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju

2

Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning

esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vaidlustatud otsuse sisu:

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 26.06.2017.a otsuse väärteoasjas nr. 2317,17,004966 kohaselt

menetlusalune isik 04.06.2017 kl 16:08 E. Vilde tee 121 Tallinnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,25 mg. Sellega rikkus V.K LS § 69 lg 3 ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu:

Menetlusalune isik vaidlustab otsuse, kuivõrd ta ei nõustu talle määratud karistuse suurusega. Ta

leiab, et ehkki tema tegu on kvalifitseeritav LS §224 lg 2 järgi, saanuks talle määrata rahaliseks

karistuseks 100 trahviühikut. Isikule karistuse määramine ja valik peab olema põhjendatud. Karistuse suuruse määramisel ei saa viidata õiguskorra huvidele, kuna need põhjendused on olnud aluseks selle rikkumise karistatavaks muutmisel ja karistuse piirmäärade seadmisel.

Menetlusalune isik on töötu. Ta taotleb talle määratud karistuse vähendamist ning selle tasumist ositi.

Kohtuvälise menetleja seisukoht:

Kohtuväline menetleja, tutvunud V.K kaebusega ja väärteoasjas materjalidega, asub

seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteoasjas koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati kaebaja

organismis lubatud alkoholipiirmäära ületamine. Isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris

väljahingatavas õhus 0,30 milligrammi, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg/l kohta,

tulemuseks saadi 0,25 mg/l. kohtuväline menetleja on seisukohal, et kõnealuse väärteo on

menetlusalune isik toime pannud kavatsetult. Ühtlasi kaebaja oli teadlik oma mootorsõiduki juhtimiseks keelatud terviseseisundist ning tema poolt menetluse käigus antud ütlused – et tarbis

alkoholi 12 tundi varem – on ajendatud soovist näidata oma süüd väiksemas vormis. Selline

menetlusalune isiku käitumine näitab tema ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja

liiklusreeglitesse ning hoolimatut suhtumist oma teosse teo toimepanemise ajal. Püüdes ennast

õigustada ei adu isik endast tulenevat ohtu ei teistele liiklejatele ega iseendale, mis aga on kohtuvälise menetleja hinnangul aluseks arvama, et menetlusalune isik on ohtlik liikleja. Kaebaja terviseseisundit ei saa pidada ekslikult jääknähtude esinemiseks, vaid kaebajal esinesid ilmsed ja väliselt tajutavad joobetunnused.

3

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuigi LS §-s 224 sätestatud väärteo täpne kvalifikatsioon – lg 1 ja lg 2 – on sõltuvuses mootorsõiduki juhi organismist tuvastatud alkoholi kogusega, tuleb teo toimepanija süü suuruse hindamisel ja karistuse määramisel arvestada lisaks ka teo toimepanemise

tehiolusid ja isiku suhtumist oma käitumisse teo toimepanemise ajal. RK praktika kohaselt on

hoolimatu suhtumine oma teosse teo toimepanijat iseloomustav asjaolu, mitte väärteo koosseisutunnus. Seetõttu on põhjendatud ka karistuse määramisel kaebaja suhtumisele hinnangu

andmine. Rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses on proportsionaalne isiku süü suurusega. Alused karistuse muutmiseks ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad.

Kohtu järeldused:

Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid

materjale, leidis, et V.K kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada, teha uus otsus ja karistada V.K rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses.

Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele, hindab tõendeid nende kogumis.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Menetlusalune isik ei ole ka ise vaidlustanud ei alkoholi tarvitamist ega alkoholi piirmäära suurust. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. V.K leidis, et talle tuleks määrata kergem karistus.

Esmalt kohus ei nõustu V.K käsitlusega, et rikkumise olemusele ja asjaoludele vastav

õiglane rahatrahv oleks 100 trahviühiku ulatuses. Kohus märgib, et karistuse mõistmise ja kohaldamise pädevus on kohtuvälisel menetlejal ja kohtul, sh on õiguskaitseorganite otsus karistuse liigi ja määra osas nende diskretsiooniotsus lähtudes konkreetse kaasuse tehioludest, hinnates süü

suurust, arvestades kergendavaid-raskendavaid asjaolusid ning teo toimepanija suhtumist ja

käitumist oma rikkumisse. Mõistetav karistus ei saa olla selline, mis on isikule sobiv ja mugav

kanda. Karistuse mõistmise üks eesmärk on ka ära hoida menetlusalust isikut edaspidi toime panemast mistahes liiklusalased ja teisi õigusrikkumisi, seega peab olema karistus proportsionaalne

võrreldes rikkumisega. Teiseks karistuse mõistmise eesmärgiks on ühiskonna kaitsmise huvid.

Õigusalastesse rikkumistesse ei saa suhtuda kergekäeliselt, kuivõrd selliselt saaks kahjustuda ühiskonna õiglustunne.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on V.K-le mõistetud karistust põhjendanud ning kohus ei nõustu kaebuses toodud V.K etteheidetega, justkui oleks karistuse liigi ja määra valik põhjendamata.

Küll aga leiab kohus, et piisavaks V.K-le mõistetavaks karistuseks LS § 224 lg 2 rikkumise

eest on rahatrahv sanktsiooni keskmises määras, kuivõrd V.K süü teo toimepanemisel vastab

keskmisele määrale. Kohus ei ole tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid,

menetlusalune isik ei ole väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust. V.K on varem karistamata isikuks. Kohus leiab, et rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses ehk 600 eurot on piisav, et V.K saaks aru oma õigusrikkumise raskusest ning teo keelatusest. Ühtlasi arvestab kohus V.K majandusliku olukorraga ning lähtudes KarS § 66 lg 3, peab võimalikuks mõistetud rahatrahvi tasumist ositi 12 kuu jooksul.

4

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus V.K karistamises LS § 224 lg 2 järgi tuleb tühistada, teha uus otsus ning mõista rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses ehk 600 eurot, mis kuulub tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 2; § 133-135.

Piret Liivo Kohtunik /