1-10-3417/114 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-10-3417 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Enn Pustak Tõlk Jelena Laas Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu

H.J , isikukood XXX,

viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub

Karistuse kandmise algus 06.11.2009 ja lõpp 06.11.2017 Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.10.2017, videokohtuistung

RESOLUTSIOON Jätta karistusjärg äitumiskontroll kohaldamata H.J-i suhtes ne k . Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, H.J-ile , ja Viru prokurörile Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Viru Maakohtu 30.11.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-3417 tunnistati H.J süüdi KarS § 113 § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust. KarS § 68 lg -

1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.11.2009 kuni 30.11.2010 ning kohus luges karistuse kandmise alguseks 06.11.2009. Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2011 otsusega tühistati Viru Maakohtu 30.11.2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-3417 osaliselt, see on H.J-ile KarS § 113 § 25 lg 2 järgi mõistetud karistuse osas. -

Tartu Ringkonnakohtu otsusega karistati H.J-i KarS § 113 § 25 lg 2 järgi - vangistusega 8 aastat.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning reaalset vangistust kannab isik esimest korda. Kinnipeetav paiknes alates 03.07.2015 kuni 31.07.2017 Viru Vangla avavanglaosakonnas, kuid ta paigutati seoses elamisloa kehtetuks tunnistamisega Viru Vangla kinnisesse osakonda.

Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud tööga, läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning selle järeltegevuse, läbinud riigikeele A1 külastanud

-taseme kursuse,

Töötukassat ning läbinud vestlusi konfliktilahendamise oskuse arendamise ja negatiivsete emotsioonidega toime tulemise teemadel.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus mittelubatud kauplusest sisseostu tegemise eest. Politseija Piirivalveameti 27.07.2017 otsusega nr 15.3-3.4/2017/5402-1 tunnistati H.J-i pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks. Sama otsusega tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele H.J-i

kinnipidamisasutusest vabanemisel ning kohaldati sissesõidukukeeldu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.

Kõnealuse väljasaatmise otsuse peale on H.J esitanud kaebuse.

Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt H.J Venemaal elukoht puudub.

Vabanedes kavatseb H.J asuda elama enda korterisse aadressil xxxx.

Kinnipeetaval emus olemas. Vabanedes on tal on töökog võimalik taotleda töövõimetuspensioni. K-Raha andmetel on H.J 04.09.2017 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 28948 euro ulatuses ning vabanemisfondi on isikul hoiustatud 1410 eurot.

H.J-i lähiringkonna moodustavad 3 täisealist last. Käesoleva kuriteo pani kinnipeetav toime endise abikaasa vastu, mistõttu kohaldatud on lähenemiskeeldu kõne kuuldavuse kaugusele alates H.J-i kinnipidamiskohast vabanemise tähtajast kolmeks aastaks. H.J ei soovi kuriteo ohvrile rohkem halba ning lähenemiskeelu järgimisega tema sõnul probleeme ei teki. Ka eelmise isikuvastase kuriteo pandi isik toime varasema abikaasa suhtes.

Konfliktiolukorades domineerib kinnipeetaval a H.J gressiivne käitumine. tunnistab, et ta ei suuda provotseerimisega toime tulla, mis oli ka põhjuseks käesoleva kuriteo toimepanemisel. Vaatamata sellele, et isikul tekivad vihapursked harva, kaotab ta vihastades täielikult enesekontrolli. Kinnipeetav teadvustab enda probleeme ning saab aru kuidas neid lahendada. Vaatamata sellele, et kinnipeetav tunnistab kuriteo toimepanemist, süüdistab isik siiski endist abikaasat, mistõttu on vangla seisukohal, et isik ei ole jätkuvalt valmis kuriteo põhjusi kriitiliselt hindama. Tuleviku eesmärgid on seotud peamiselt perekonnaga – lastele ja lastelastele pühendmine. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga ning kuritegevusse suhtub negatiivselt. Tema suhtumine korda ja seadustesse on üldiselt positiivne ning vaenulikke hoiakuid ei väljenda. Kinnipeetavale on varasemalt määratud tingimisi karistus, kuid puuduvad andmed katseaja mittekorrektse läbimise kohta.

Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas).

Ohustatud on lähedased isikud (abikaasad). Oht seisneb agressiivses käitumises, millega kaasneb ka vägivalla kasutamine ning rasked kehavigastused. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik ei suuda negatiivsete emotsioonidega toime tulla ja on ärritatud.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 10 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 14 %.

Lähtuvalt PPA 27.07.2017 otsusest, mille kohaselt H.J on Eesti Vabariigist väljasaadetav, Viru Vangla ei toeta suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli H.J-i kohaldamist.

Maakohtu istung

12.10.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas H.J , et ta soovib peale vabanemist asuda tööle. Tal on lapsed ning lapselapsed, keda ta tahab aidata. Ta on 8 aasta jooksul vanglas järgi mõelnud ning ta kahetseb tehtut. Tema riigist väljasaatmise otsus ei ole jõustunud, kuna ta on esitanud selle kohta kaebuse ning ta ootab sellele vastust. Prokuratuuri seisukoht Prokurör palus kohtuistungil jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata, kuna tegemist on väljesaadetava isikuga. Prokurör viitas, et tulenevalt Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3- 3-1-2-

16 on tema väljasaatmine võimalik. Kohtumääruse põhjendused

Kohus,

ning tutvunud Viru Vang poolt esitatud kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri la

materjalidega, leiab, et H.J-i suhtes ei ole

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Käesoleval juhul kannab H.J karistust Viru Maakohtu 30.11.2010 ja Tartu

Ringkonnakohtu 10.03.2011 kohtuotsusega nr 1-10-3417 tust, mille kohaselt mõistetud karis

H.J - tunnistati süüdi KarS § 113 § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Tegemist on tahtliku esimese raskusastme isikuvastase kuriteoga tapmise – katsega

1. jaos . Eeltoodust , mis sisaldub karistusseadustiku 9. peatüki (eluvastased süüteod)

tulenevalt on H.J-i puhul täidetud KarS § 87

1 p 1 ja lg . lg

2 sätestatu K antud juhul eelnevat karistatust. Seega aristusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei eelda on täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused. Lisaks peab kohus kontrollima, kas on täidetud KarS § 871 lg 1 p-st 3 tulenevad materiaalsed eeldused käitumiskontrolli kohaldamiseks. H.J-i varasem elukäik viitab kinnipeetava ükskõiksele suhtumisele teistesse ühiskonna liikmetesse ning nende turvatundesse. Samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et H.J on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks. Kinnipeetav paiknes alates 03.07.2015 kuni 31.07.2017 Viru Vangla avavanglaosakonnas, kuid ta paigutati Viru Vangla kinnisesse osakonda seoses elamisloa kehtetuks tunnistamisega. Kohus leiab, et avavanglaosakonda paigutamine viitab kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Samuti nähtub, et

H.J on

vangistuse jooksul töötanud, läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning selle järeltegevuse, läbinud vestlusi konfliktilahendamise oskuse arendamise ning negatiivsete emotsioonidega toime tulemise teemadel ning läbinud riigikeele A1-taseme kursuse. Kohus loeb positiivseks sedagi, et H.J ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga ning kuritegevusse suhtub negatiivselt. Tema suhtumine korda ja seadustesse on üldiselt positiivne ning vaenulikke hoiakuid ei väljenda. Vangla üldise korduva hinnangul on uue

kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 10 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 14 %, milliste näol kohtu hinnangul on tegemist madalate riskidega.

Kohus leiab, et kuigi esinevad asjaolud, mis tingida H.J-i suhtes võiksid

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei ole see siiski piisavalt põhjendatud ja vältimatult vajalik. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute p Kohtu õhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud.

hinnangul on H.J tegelenud enda probleemidega, käitunud enamjaolt korrektselt ja tõenäosus, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist, on suhteliselt madal.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et H.J-i suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871, KrMS § 4261, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp