2-17-12548/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-12548 Tsiviilasi Xxxxavaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik Xxxx(isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx) Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (Advokaadibüroo Cavere Õigusbüroo OÜ, e-post: martin@cavere.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Xxxx(isikukood xxxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Jätta Xxxx kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

3. Hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Martin Krupp´ile ajutise halduri tasu summas 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot ning kanda hüvitatav summa Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) a/a-le EE092200221044428799.

4. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile.

6. Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 14.08.2017 esitas XxxxHarju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 21.09.2014 määrusega võeti avaldus menetlusse ja kohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. 11.10.2017 esitas Martin Krupp ajutise halduri aruande.

2. 17.20.2017 kohtumäärusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 (kaks tuhat) eurot 7 kalendripäeva jooksul. Kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.20.2017. Seisuga 30.10.2017 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Xxxxei oma seoseid äriregistris. Xxxxon esitanud kohtule enda kohustustest vabastamise taotluse.

Kohtumääruse põhjendused

3. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik kohtu hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus ning teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 57 836,18 eurot.

4. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine, ebaseaduslik ning kuritegelik tegevus ja seadusliku sissetuleku puudumine pikema aja jooksul. Ebaseadusliku tegevuse tulemusena on võlgnik kohustatud hüvitama tema poolt tekitatud kahju ning sellega on täiendavalt kaasnenud menetluskulude ja ekspertiisitasude hüvitamise kohustus. Võlgnik viibib hetkel vangistuses ega teeni mitte mingisugust sissetulekut. Võlgnik on olnud maksejõuetu vähemalt alates 2008 aastast, mil algatati esimene käesoleval hetkel menetluses olevatest täitemenetlustest, millest tulenevat kohustust ei ole võlgnik suutnud 9 aasta jooksul täielikult tasuda. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi on sissenõudjad algatanud täitemenetlused ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite tasu ja kulude nõuete näol.

5. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust.

6. Vastavalt PankrS § 171 lg 11, kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

7. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

8. Kohus määras 17.10.2017 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse avaldamisest. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.10.2017. Seisuga 30.10.2017 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

9. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Antud juhul ei ole võlgnik kuidagi üritanud võlausaldajate nõudeid rahuldada vaid on nõudeid tahtlikult juurde tekitanud.

10. PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Suurem osa võlgniku kohustustest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, mis ei vabasta võlgnikku võlgade tasumise kohustusest.

11. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt PankrS § 169. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku senine käitumine ja eluviis ei veena kohut, et võlgnik nimetatud kohustust täitma asub. Võlgnik on ise väitnud, et pärast vanglast vabanemist on raskendatud tööturule tagasiminek. Maksuja Tolliameti esitatud andmete kohaselt ei ole võlgnikule alates 01.01.2011. a töötasu väljamaksmist deklareeritud.

12. Lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks ülalpidamiskohustusest ning kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega antud juhul ei täidaks pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes tema poolt silmaspeetud eesmärki.

13. Kuna võlgnik viibib vangistuses, ei ole tõenäoline, et ta hakkab kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võlausaldajatele raha maksma. Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-90-16, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Antud juhul on võlgnik ise väitnud, et vangistuses viibides tal sissetulekud puuduvad. Riigikohtu lahendi 3-2-1-92-15 kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal.

14. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta. Xxxxpankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole tasutud.

15. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

16. Kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulude katteks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik