1-16-767/94 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2017, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-16-767

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Tõlk

Jelena Laas

Kaitsja

Eduard Bulattšik

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Toomas Semykini vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Toomas Semykin, isikukood 39705013751, viibimiskoht:

Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 09.04.2016 ja lõpp 09.01.2019

Kohtuasja läbivaatamise aeg

12.10.2017, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta Toomas Semykin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista Toomas Semykinilt menetluskuluna riigituludesse 115,20 eurot kaitsetasu

vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355,

Luminor

Bank

EE401700017002872300,

Danske

Bank

EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700012532 ning selgitusse märkida „Toomas

Semykin, 1-16-767, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo

Bulattšik kasuks 115,20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt

süüdimõistetu Toomas Semykini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Toomas Semykinile, kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Toomas Semykini

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 26.02.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-767 tunnistati Toomas Semykin süüdi

KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 aastat

vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu Narva

kohtumaja 14.01.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistus ning kohus mõistis Toomas

Semykinile liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 kohaldades ei pööratud

vangistust täielikult täitmisele, kui Toomas Semykin ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

talle KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2

p 2, 21 kohaselt kohustati Toomas Semykinit mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või

tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus määras Toomas Semykinile katseajaks 3

aastaks. Viru Maakohtu 29.04.2016 määrusega pöörati Toomas Semykinile Viru Maakohtu Narva

kohtumaja 29.02.2016 otsusega nr 1-16-767 mõistetud karistus 2 aastat 9 kuud vangistust

täitmisele. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 09.04.2016.

Toomas Semykinit on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning vanglas kannab isik karistust

esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik röövi eest ning kuritegu on toime pandud

majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Vangistuse

jooksul

on

Toomas

Semykin

osalenud

vestlustel

psühholoogiga

ja

kriminaalhooldajaga, osalenud majandustöödel, osalenud riigikeele A2-taseme õppes (eksamit ei

sooritanud) ning praeguseni osaleb sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Muus osas ei ole jõutud

alustada individuaalse täitmiskava täitmist kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel.

Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust – kambri seinale pastakaga erinevate kujutiste

tegemine, WC uksele erinevate sõnade kraapimine, enda tätoveerimine ning vanglaametniku

seaduslikule korraldusele mitte allumine.

Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on Toomas

Semykini vanematele kuuluva 2-toalise korteriga, mis on korralikult sisustatud, puhas ja korras

ning kommunaalmaksete osas võlgnevusi ei ole.

Enne vangistust oli Toomas Semykin Töötukassas töötuna arvel ning vanemate ülalpidamisel.

Kinnipeetava sõnul on tal töökogemus olemas. Ameti puudumine võib raskendada tööturul

konkureerimist. Kinnipeetava isa arvas vestlusel, et vabanemisel võib Toomas Semykinil koheselt

tööle saamisega esineda raskusi.

Kinnipeetava lähedasteks on ema, isa ja vend, kellega Toomas Semykin suhtleb telefoni teel iga

päev. Suhted pereliikmetega on head. Toomas Semykin käis 20.06.2017 kodukülastusel noortele

mõeldud motivatsioonisüsteemi raames. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga

isikuid, kellega on koos toime pannud kuriteod.

Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav väidab, et pani

kuriteod toime alkoholijoobes. Toomas Semykinil on olemas motivatsioon alkoholi tarvitamisest

loobumiseks. Isik viibib sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Narkootikumide tarvitamise osas

ohtlikkus puudub. Kinnipeetav ennast sõltlaseks ei pea. Psühhiaatri hinnangul esineb

narkootikumide segakasutus ning kuritarvitamine. Psühhiaatri hinnangul on sõltuvusravi

rehabilitatsiooniteenus sobilik.

Kinnipeetav on korduvalt kasutanud vägivalda sissetuleku omamiseks ning oma tahtmise

saavutamiseks. Valikute tegemisel on isik impulsiivne, kordab tehtud vigu ning ei näe alternatiive.

Teiste isikute seisukohtadega arvestada ei oska ning ei mõista kannatanute tundeid. Otsuste

tegemisel arvestab isik ainult oma vajadustega. Kinnipeetav elab üks päev korraga. Toomas

Semykin arvab, et tööle saamisega lahenevad tema probleemid iseenesest. Kinnipeetav on

varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Toomas Semykin ei ole väärtustanud ühiskonnas

kehtivaid norme. Tuleviku eesmärkideks on minna tööle, üürida korter ning õppida kas koka või

keevitaja eriala.

Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on tuttavad kui

ka juhuslikud inimesed. Oht seisneb röövimises ja kehaliste vigastuste tekitamises. Ohu ilmnemine

on kõige tõenäolisem kui isik satub majanduslikesse raskustesse, viibib kriminaalse elustiiliga

inimeste grupis. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47 % ja

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 68 %. Arvestades

kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Toomas Semykini tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb

vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kuni 09.01.2019 ning tulenevalt tema

ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega kuni

09.01.2019. Vangla soovitab kohaldada Toomas Semykini suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS §

75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Toomas Semykini

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

Toomas Semykini ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung

12.10.2017 toimunud kohtuistungil selgitas Toomas Semykin, et ta ei taha midagi öelda. Ta läbis

sotsiaalprogrammi alkoholi tarvitamisega seoses (sõltuvuse vastu). Ta soovib, et kohus vabastaks

ta tingimisi enne tähtaega. Ta rikkus temale määratud kohustusi, kuna tal oli vaja tööasjus sõita

kiiresti Soome. Nüüd ta saab aru, et nii toimida ei saa. Praegusel ajal on tema suhtes pooleli

kriminaalasi – teda süüdistatakse tapmises.

Kaitsja seisukoht

Kaitsja palub kohtul Toomas Semykin vabastada ennetähtaegselt. Kaitsja palub kohtul arvestada,

et isik on noor (20-aastane). Isik kannab vanglas karistust esimest korda. Väga tähtis on ka asjaolu,

et isik on vanglas töötanud koristajana ning köögitöölisena.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Toomas Semykin ei kuulu vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning käesoleval ajal kannab isik esimest

reaalset vanglakaristust. Toomas Semykinit on varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid isik

rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Järelikult on kinnipeetavat juba varasemalt üritatud

õiguskuulekale teele suunata, kuid Toomas Semykin ei teinud temale mõistetud karistusest õigeid

järeldusi. Eeltoodust saab teha järelduse, et varasem karistus süüdimõistetule soovitud mõju ei

avaldanud.

Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane

käitumine. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuse jooksul täitnud erinevaid

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke – Toomas Semykin on osalenud erinevatel

vestlustel psühholoogiga ja kriminaalhooldajaga, osales riigikeele A2-taseme õppes, osales

sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ning töötas majandustöödel. Samuti väärib märkimist

asjaolu, et isikul on motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Kõik eeltoodu viitab kohtu

hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi oma senise elu muutmisel. Vaatamata

eeltoodud pingutustele nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kinnipeetaval on 4 kehtivat

distsiplinaarkaristust (kambri seinale pastakaga erinevate kujutiste tegemine, WC uksele erinevate

sõnade kraapimine, enda tätoveerimine ning vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitte

allumine). Sealjuures ei saa kohus pidada niivõrd oluliseks, kui tõsised need rikkumised olid, sest

vabaduses tuleb isikul pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui kinnipeetav jätkab vanglas

õigusrikkumiste toimepanemist, siis ei saa kohus olla veendunud, et isiku käitumine vabaduses

saab olema teistsugune.

Kohus leiab, et kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi ei saa pidada rahuldavaks. Toomas

Semykinil on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse

vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on Toomas Semykinile kindlustatud vabanemisel

lähedaste toetus. Samas tuleb tõdeda, et vabanemisjärgset garanteeritud töökohta Toomas

Semykinil vabaduses ei ole. Kinnipeetava isa sõnul võib Toomas Semykinil koheselt tööle

saamisega esineda raskusi. Tööturul konkureerimist raskendab ka ameti puudumine. Kohus

märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt sissetuleku saamiseks kasutanud vägivalda, ei

ole töökoha puudumisel isiku vabastamise põhjendatud.

Eeltoodu alusel ning võttes arvesse ka asjaolu, et isik ei ole ka vanglas range järelevalve

tingimustes suutnud distsiplinaarrikkumisest hoiduda, asub kohus seisukohale, et Toomas

Semykini puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole

kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Muuhulgas ei saa

tähelepanuta jätta asjaolu, et vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta

jooksul 47 % ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 68

%, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist väga kõrgete riskiga. Ka vangla ja prokurör on

hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada

süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Toomas Semykini vangistusest

vabastamisega tingimisi enne tähtaega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp