Legislator Case Law & Legislation
2-17-13198/13 AI generated

2-17-13198/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-17-13198/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13198 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post: xx...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13198 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post: xxxx) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Xxxx(hageja) ja Xxxx(kostja) (hageja ja kostja koos nimetatuna pooled) vaheline kompromiss alljärgnevas: 1.1 Xxxxkohustub tasuma oma täisealise poja Xxxx ülalpidamiseks igakuise elatisraha summas 200,00 eurot alates 21.04.2017 kuni Xxxx õpingute Tallinna Xxxx lõpetamiseni. 1.2 Lisaks igakuisele elatisele kohustub Xxxx tasuma hagejale ajavahemikul 21.04.2017 kuni 31.10.2017 kogunenud elatisvõlgnevuse kogusummas 1266,70 eurot (sh perioodi eest 21.04.2017 kuni 31.08.2017 – 866,70 eurot ning perioodi eest 01.09.2017 kuni 31.10.2017 – 400,00 eurot) osamaksetega alljärgneva graafiku alusel: Tasumise tähtaeg Võlg Jooksev elatis Tasumisele kuuluv summa kokku 20.11.2017 66,7 200 266,7 15.12.2017 50 200 250 15.01.2018 50 200 250 15.02.2018 50 200 250 15.03.2018 50 200 250 15.04.2018 50 200 250 15.05.2018 50 200 250 15.06.2018 50 200 250 15.07.2018 200 0 200 15.08.2018 200 0 200 15.09.2018 200 0 200 15.10.2018 200 0 200

2

15.11.2018 50 0 50 Kokku: 1266,7 1600 2866,7

1.3 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-17-13198 menetlus. 3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Xxxxhagi Xxxxvastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja välja mõsta kostjalt Xxxxhageja Xxxxkasuks elatis igakuiselt alates 05.09.2017 iga kuu 15. kuupäevaks summas 235 euro ja ulatuses, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamamäära, elatise summa muutub koos alamäära muutumisega) kuni hageja õpib Tallinna Xxxxkuni juuni kuu 2018; välja mõista kostjalt Xxxxhageja Xxxxkasuks elatise võlgnevus alates 21.04.2017 kuni 31.08.2017 summas 1018,30 eurot; kõik summad tuleb tasuda hageja pangaarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

Pooled esitasid kohtule 30.10.2017 poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissi sõlmisid pooled põhjusel, et kostja varalise seisundi tõttu polnud tal võimalik maksta täisealisele pojale elatist nõutud suuruses. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada asja menetlus.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi

3

saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik