1-17-9181/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-9181

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9181 (17233001294) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Aleksander Minin Kriminaalasi B.J 121 lg 2 p 2,3

süüdistuses KarS § järgi, kiirmenetluses lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abip Ragnar Plistkin rokurör Süüdistatav B.J

Elukoht xxx, isikukood XXX, VF kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, . – ei tööta

Varasem karistatus:

- Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

16.12.2013 KarS § 121 järgi 11 kuud ja 27 päeva vangistust KarS § 74 lg 1, 3 kohaselt tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Tõkendit pole kohaldatud. KrMS § 217 korras kahtlustatavana kinni peetud 28.09.2017. Kaitsja Vandeadvokaat

Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON

Tunnistada B.J s

121 lg 2 p 2,3 6 üüdi KarS § järgi ning mõista talle karistuseks ( kuud vangistust. kuus)

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada B.J vangistusega 4 (neli) . kuud

Vastavalt KarS § 74 lg 2, osa karistusest, nimelt ) kuud vangistust, ei pöörata kohesele 2 (kaks täitmisele, kui kaheaastase (2) katseaja jooksul B.J ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: -

1) elama aadressil xxx;

1-17-9181

2

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks

ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustus ja 8 i - mitte tarvitama alkoholi; osalema sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud katseaja kulgemist alates B.J-ile kohtuotsuse kuulutamise päevast, so alates 29.09.2017.

O

sa karistusest, nimelt 2 (kaks) kuud vangistust, kantakse ära kohe.

Karistusaega arvestada alates 28.09.2017.

Valida B.J-ile B.J-ile tõkendit vahistamine. valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni.

Asitõend: CD kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja -plaat, mis asub materjalide juurde.

M B.J-ilt riigituludesse menetluskulud: sundraha 352 olmsada õista välja (k viis kaks) eurot ja 50 senti, kaitsja poolt eeluurimisel osutatud kümmend Galina Tšelnokova õigusabi eest kümmend Galina Tšelnokova 72 (seitse kaks) eurot, kaitsja poolt 29.09.2017 kohtuistungil osutatud õigusabi eest ükssada kakskümmend 120 ( ) eurot.

KrMS § äärata on õigus tasuda väljamõistetud 180 lg 3 alusel m , et B.J

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700064958 ning selgitus „B.J, 1-17-9181, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 30. septembrist 2017. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva

jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale.

1-17-9181

3 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

B.J süüdistatakse selles, et tema varasemalt kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna (karistatud Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10254 KarS § 121 järgi) 28.09.2017 kella 01.10 paiku, viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris,

tekkinud konflikti käigus lõi kahvliga käevarde, millega tekitas viimasele oma isa V P füüsilist valu ja kehavigastusena torkehaava.

Sel moel pani B.J toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi

tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtuistung

Süüdistatav st kohtuistungil süüdi ja kahetses. Süüdistatav ei B.J tunnistas enna taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil.

Abiprokurör antud kriminaalasjas on tõendatud tõendamisesemed selgelt ja leidis, et

kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et B.J on toime pannud talle

inkrimineeritava kuriteo. Samuti on ka B.J nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil tunnistanud enda süüd talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Prokurör tegi ettepaneku tunnistada B.J süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada teda

vangistusega 6 (kuus) kuud. Kuivõrd asja vaadatakse lühimenetluses siis vähendada seda

pakutavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks on siis 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 74

lõigete 1 ja 2 kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust ja karistuse kandmise

alguseks lugeda B.J kahtlustatavana kinnipidamisaega, so alates 28.09.2017, ja ülejäänud osa vangistusest, ehk siis 2 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.J ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1 kuni 6 ja lõige 2 p 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt on ta siis muuhulgas kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi

ning osalema sotsiaalprogrammis. B.J on varem kriminaalkorras karistatud

samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Eelnevalt teda karistati tingimisi vangistusega ja allutati käitumiskontrolli nõuetele katsea Prokurör o jaga 2 aastat ja 6 kuud. n seisukohal, et šokivangisuts on B.J suhtes põhjendatud.

Kaitsja ei vaidlusta oma kaitsealuse teo kvalifikatsiooni, aga leidis, et šokivangistuse kohaldamine ei ole põhjendatud. süüdistatakse teise astme kuriteo sooritamises. B.J

Ta , mis on kergendav asjaolu. Kaitsja leiab, et B.J-ile on vaja võttis süü omaks süü

määrata karistus, mis ei ole seotud reaalse vangistusega, et ta viibiks hooldusametniku kontrolli all. P a tuleb . Kaitsja palub pehmendada rokuröri poolt pakutud kasteaeg vähendada

prokuröri poolt nõutavat karistust, rakendada KarS§ 74 ning samuti vähendada katseaja pikkust. Samuti palub . võimaldada talle maksta menetluskulud ühe aasta jooksul

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus §

lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus.

1-17-9181

4 Vastavalt KrMS -le 61 hindab kohus t § õendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine

nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et B.J

o süü talle inkrimineeritud kurite toimepanemises KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud.

Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv aktiline süüteokoosseis. Valu -

põhjustatud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited

sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine,

juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04 p 8). Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu,

mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13 p 12). Kohus leiab, et B.J -s 121 lg 2 p 2,3 täitis enda tegevusega KarS § sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu 28.09.2017 kella 01.10 ajal xxx asuvas korteris.

Kohus leiab, et B.J poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine on tõendatud

tema ütlustega (lk 29- ), milles ta tunnistab nimetatud kuriteo toimepanemist ja kahetses 31 tehtut

isaga V P. Suhted isaga . Tema ütluste kohaselt elab ta ühes korteris on halvad põhjusel,

et ta kuritarvitab alkoholi. Joob praktilised iga päev. 27.09.2017 ta parandas pead, jõi ära umbes pool lii xxx trit kanget alkoholi ja 28.09.2017 öösel läks koju tagasi korterisse aadressil .

Ta ta isa ei maganud. Isa tuli tema juurde, hakkas htis märkamatult minna oma tuppa, kuid

riidlema. e Süüdistatav karjus isale, et ta läheks ära, lükkas toast välja, pani tema järel uks

kinni, kuid isa tuli uuesti sisse. Kolmandal või neljandal korral süüdistatav vihastas, haaras

toas olnud kahvli ja kui isa isa uuesti tuli süüdistatava tuppa, siis heitis täie jõuga kahvli suunas. Kahvel torkas isale Isa

kätte. väljus süüdistatava toast.

Kohus suhtub kriitiliselt B.J ütlusse osas, milles ta nendib, et heitis kahvli isa suunas. Kohus peab B.J ütlused selles osas ebausutavateks. Vaevalt, kui kahvli heita

jõuga inimese suunas, ta võib see pooleldi läbida inimese näha. Seda kohtu seisukohta

kinnitavad kannatanu ütlused ja isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga. Kohus on

veendunud, et B.J , millega tekitas kannatanule torkas kahvli kannatanule kätte füüsilist valu.

Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse

koosseisu täitmist kannatanu ütlused (lk V P 1-4), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ja mille kohaselt elab ka teiste avaldatud tõenditega aadressil xxx koos po ga ja B.J. Poeg on alkoholijoobes praktiliselt iga päev. Joob

korterist väljas ja kui koju tuleb, siis hakkab kannatanuga skandaalitsema. Ta ei tööta, sissetulekut ei oma. Konfliktid on nendel olnud vaid sõnalised. 27.09.2017 kella 21.00 paiku

1-17-9181

5

tuli Denis koju purjuspäi. Lärmas, kuid pärast läksid lahku eri tubadesse. Kannatanu heitis magama, kuid uinuda ei saanud, sest Denis karjus omas toas. Kannatanu läks poja tuppa ja

palus rahuneda ja olla vaiksemalt, mille peale Denis saatis kannatanu ropult pikalt, tuli

kannatanu juurde kahvel käes ja torkas kahvli kannatanule kätte, paremasse õlavarde.

Kahvlihaarad läksid kannatanule naha alla täpselt poole ulatuses. Kannatanu tundis tugevat

valu, nägi verd. Kahvel tuli kannatanul iseseisvalt käest välja tõmmata. Denis aga jäi oma tuppa lesima. Kannatanu kutsus politsei.

Kannatanule kehavigastuse tekitamist tõendab ka isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl 10-12), mille kohaselt kannatanul leiti parema käe õlavarre esiosal neli ühtlast nahatorget, sirgelt. Nendest läbitorgedest igritseb verd.

Eeltoodud tõenditega on kooskõlas st nähtub, et 28.09.2017 kell 01.09 kiirabikaart (lk 9), mille häirekeskusest saabunud informatsiooni kohaselt teataja palub politsei abi, kuna joobes poeg tuli kallale. Poeg torkas kahvli teatajale kätte. Palutakse abi. Sündmuskohaks on xxx.

Seda, et toimus kannatanu kehaline väärkohtlemine tõendab ka lähisuhtevägivalla infoleht (lk ,

15), millest nähtuvalt , vägivallatsejaks on B.J . kannatanuks on V P Lähisuhtevägivalla teate sisuks on järgmine: joobes poeg tuli kallale ning lõi kahvliga kätte.

Kannatanu ütlustega haakub ka 28.09.2017 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 17), mille kohaselt kontrollile allutatud isikul B.J esinesid joobele viitavad

järgmised tunnused: tugev alkoholilõhn suust, silmade punetus, aeglane kõnelemise kiirus, reaktsioonikiirus - , häiritud, esineb aja , isiku ja kohataju häireid, väga häiritud koordinatsioon

rahutus, , omameheliku verbaalselt agressiivne, ärritunud ja ründava käitumisega.

Indikaatorivahendi ALCOQUANT nr A111248 näit oli 0,85 mg/l. Indikaatorivahend on kalibreeritud kuni 07.03.2018.

Kohus leiab, et tõendatud on see, et löögi tulemusel B.J poolt tehtud kahvliga tundis kannatanu valu. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui

see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-

50-13 p 12). Riigikohtu otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-29-15 kohaselt valu organismi

kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või

ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus. Valu subjektiivsust silmas

pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu

ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on

tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu

loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes. Kui kannatanu kinnitab valu

tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on

süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse

kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb

eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise

lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn

sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab

karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega on tõendatud see, et ta tundis poolse kehalise väärkohtlemise tõttu B.J

valu ning kohus leiab, et kannatanule valuaistingu tekitamine on süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav.

1-17-9181

6

Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-13- 07, p 12).

Kohus leiab, et süüdistatav pani KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab,

et süüdistatav sai aru, et lüües oma isa kahvliga käevarde, tekitab ta kannatanule füüsilist valu

ja kehavigastus ning tahtis seda.

Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad.

B.J poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsioon

Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides:

p 2 eeldab sed - a, et tegu on toime pandud lähi või sõltuvussuhtes. Lähisuhe on kahe või

enama inimese vaheline pere-, sugulus- - - , põlvnevus , hõimlus või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtes õigusvastaste teo toimepanemine on

kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu süüdistatava ütlustega, millistest kui ka nähtub, et V P on B.J isa;

p 3 eeldab seda, et tegu on toime pandud korduvalt. Korduvus (lg 2 p 3) on kehalise

väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. B.J on varem kriminaalkorras karistatud 16.12.2013 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi ning temale mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud.

Seega tuleb B.J poolt toime pandud kuritegu kvalfitseerida KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse

eesmärke ei ole võimalik Kui käesoleva seadustiku eriosa saavutada kergema karistusega.

paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes B.J tegevuses ei esine, KarS

§ 57 lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü tunnistamist.

Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et B.J on varem

kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo toimepanemises eest. Eelneva kohtuotsusega

on talle karistuseks mõistetud Süüdistatav kuritarvitab alkoholi ja tema tingimisi vangistus. sõnade järgi ei saa selle probleemiga hakkama.

1-17-9181

7 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo t ,3 oimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, so rahaline karistus, mida on võimalik mõista

KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, antud juhul

kohaldamisele ei kuulu, kuna süüdistatav pani kuriteo toime tahtlikult. Ka süüdistatava

varasem käitumine välistab rahalise karistuse kui kergemaliigilise karistuse kohaldamise. B.J on varem kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega kohus leiab, et antud

juhul rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki, so seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime enam samalaadseid kuritegusid ning teeks talle

mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkaks seaduskuulekat elu. Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada asjaolu, et süüdistataval puudub käesoleval ajal legaalne sissetulek, mis ka kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise. Võttes lisaks eelnevale arvesse, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust.

B.J on varasemalt kriminaalkorras karistatud 1 kord, tunnistas oma süüd, kahetses tehtut. A kahvliga rvestades tema süü suurust (1 löök ), peab kohus põhjendatuks karistada teda

alla keskmäära jääva vangistusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B.J

tuleb karistada vangistusega 6 kuud. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse sätete kohaselt tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja

karistada B.J vangistusega 4 kuud. Kohus leiab, et on B.J põhjendatud

ab saavutada karistamine šokivangistusega, kuna sellise šokivangistusega sa

kasvatusliku eesmärki B.J suhtes ning hoida teda ära uute kuritegude

sooritamisest. Vastavalt KarS § 74 lõigete 1 ja 2 kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud

vangistust ja karistuse kandmise alguseks lugeda B.J

kahtlustatavana

kinnipidamisaega, so alates 28.09.2017, ja ülejäänud osa vangistusest, ehk siis 2 kuud

vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele kui B.J ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1 kuni 6 ja lõige 2 p 2, 8 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt on ta siis muuhulgas kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis.

Šokivangistuse eesmärk – anda isikule, kelle täielik k

aristuse kandmisest vabastamine pole

tema suhtes lähtuva süü suuruse ja isikuomadute tõttu põhjendatud, lühiajalise karistusega

tõsine hoiatus. Seega seisneb karistuse osalise täitmisele pööramise mõte šokiefektis, mis vangistuse puhul tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes (RKKK 3-1-1-21-05; 3-1-1-99-06).

VI Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes

ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend

või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Kohus leiab, et CD-plaat, mis asub hoiul kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde.

VI Menetluskulud

Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud.

1-17-9181

8

KrMS § 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 256 -de 175 lg 5

lg 2 alusel kuulub B.J-ilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 352 eurot ja 50 senti, kuna süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS

§ 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

Kohus peab tulenevalt KrMS § st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka - määratud kaitsjale Galina Tšelnokovale väljamakstava tasu (

kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 72 eurot 120 eurot).

Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313, 315.

/digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik