1-16-8082/20 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-8082

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-8082

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kaitsja

Jugans Grossmann (määratud korras)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid U.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu U.N (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 23.10.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada U.N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

kuni 04.06.2019.a ning määrata ta selleks tähtajaks

Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Paide esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada U.N katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas –Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

3. Kohaldada U.N suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

4. U.N-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. U.N vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista U.N-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse U.N-ile eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esindusele, U.N-ile ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 25.09.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava U.N kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 27.09.2016.a kohtuotsusega tunnistati U.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 1 alusel 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 04.12.2015.a ja lõpp on 04.06.2019.a.

U.N kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, millest üks arhiveeritud. Vanglas

teist korda. Vangistuse ajal on kinnipeetav töötanud, omandas haridust, osaleb sõltuvusele

suunatud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, 1 distsiplinaarkaristus. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

3

U.N kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et U.N

lähivõrgustikku kuuluvad tema ema ja vennad. U.N on ka elukaaslane ja emale teadaolevalt toimub suhtlus siiani. U.N on avaldanud soovi elama asumiseks ennetähtaegsel vabanemise korral aadressile xxxx. 17.08.2017 toimunud telefonivestluses andis

korteriomanik suulise loa kinnipeetava elama asumiseks tema korterisse. Hetkel elab korteris

kinnipeetava ema ja vend. Tegemist on üürikorteriga, kuid leping on sõlmitud suusõnaliselt.

Kinnipeetaval on vabanemisjärgselt võimalik tööle asuda ettevõttesse XxxxOÜ–s. Ettevõtte

juhatuse esimees (kinnipeetava vend) on nõus U.N-ile pakkuma alalist tööd. Kinnipeetav on varasemalt antud firmas töötanud.

U.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule

materjalid ja seisukoha U.N vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei

toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kaitsja avaldas, et talle jääb arusaamatuks vangla ja prokuröri seisukoht. U.N tõesti soovib elu muuta. Ta on aru saanud, et kui nii jätkub, siis ei tule sellest midagi välja. Soovib

minna alkoholivastasele ravile. Olemas eluja töökoht. Ka vanglas on tegelnud õppimisega, läbinud Eluviisitreeningu.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

U.N ja kaitsja arvamused, leiab, et U.N võib vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik

U.N isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 1 aasta ja 10

kuud vangistust ning tegemist on noore isikuga, kellele tuleb anda võimalus näidata, et ta on

võimeline oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muutma. Kohus usub, et praeguseks kantud

vangistus on pannud U.N mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo

toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga

tegelemiseks. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe

seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus

usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada

teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab U.N tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada

järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline

4

edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik

hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kuigi vangla ja prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, ei ole prokurör oma arvamust põhjendaud. Üksnes prokuröri poolt tehtud viide vangla arvamusele ei näita, millele

prokurör oma seisukohta andes tugines. Siinjuures jääb kohtule ka selgusetuks, miks ei ole prokurör või vangla arvestanud kinnipeetava resotsialiseerivat tegevust vanglas. Seda enam, et tegemist on noore isikuga, kes on vangistuses olles astunud aktiivseid samme oma senise elustiili

muutmiseks paremuse suunas. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest

vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et

kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Pärast

vabanemist on U.N olemas ka kindel eluja töökoht ning U.N on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/