2-17-5112/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. oktoober 2017. a

Tsiviilasja number

2-17-5112

Tsiviilasi

AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali hagi

KORTERIÜHISTU

RAHU

28A

vastu

kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

1218 eurot 79 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. juuni 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): AAS BTA Baltic Insurance

Company

Eesti

filiaal

(registrikood:

11223507);

esindaja Ülle Velling

Vastustaja (kostja): KORTERIÜHISTU RAHU 28A

(registrikood: 80158560); esindaja advokaat Andrei

Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 8. juuni 2017 otsus ja

saata tsiviilasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumis.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (hageja) esitas 31. märtsil 2017 hagi

KORTERIÜHISTU RAHU 28A (kostja) vastu kahju 1218 eurot 79 senti hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt toimus 15. augustil 2016 kindlustusjuhtum aadressil Rahu 28A-53

Narva (korter nr 53), milles sai veekahjustusi korteri siseviimistlus ja kodune vara. Hageja ja

kindlustusvõtja Žanna Korunosi vahel oli sõlmitud varakindlustusleping, mille kohaselt oli

korter nr 53 kindlustatud muu hulgas vedeliku või auru lekke riski vastu omavastutusega

60 eurot.

Ehitustark Santehnika OÜ tuvastas, et veekahju põhjustas kuumavee püstaku automaatse

väljalaskeklapi lekkimine, mille korrashoiu kohustus on kostjal. Hageja tellimusel teostas

korteri ülevaatuse Brevanor OÜ, kes esitas taastamistööde hinnapakkumise summas 598 eurot

79 senti. Kindlustusvõtja soovis saada rahalist hüvitist, et iseseisvalt teostada korteri

taastamistöid. Lisaks siseviimistlusele sai veekahjustusi veelekke kohas olev kodune vara, mille

väärtuseks hindas kindlustusvõtja 680 eurot. Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel

kindlustusvõtjale kahju summas 1218 eurot 79 senti vastavalt Brevanor OÜ hinnapakkumisele

ja kindlustusvõtja vara nimekirjale. Kostja ei reageerinud hageja 30. septembri 2016

tagasinõudele.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja teostas 2009. aastal kuumavee püstaku remonti, sh

trepikojas, kus asub kahjustatud korter. Kahjustatud korteri peal asuva korteri nr 65 omanik

Marina Bergardt ei lubanud kostja poolt tellitud ehitusfirmat korterisse. Marina Bergardti oli

teavitatud, et juhul kui ta ei võimalda remondifirmale juurdepääsu püstaku remondi tegemiseks,

kannab tema vastutust püstakust tuleneva riisiko eest. Kostja tegi oma lepingulise kohustuse

täitmisel mõistlikke pingutusi, et täita oma kohustusi. Kuna kohustus jäi osaliselt täitmata

Marina Bergardti süül, on hagiavaldus esitatud vale kostja vastu. Hagiavaldus tuleb esitada

Marina Bergardti vastu.

Kostja ei ole nõus esitatud nõude suurusega. Brevanor OÜ tegutseb äriregistri andmete kohaselt

elamute ja mitteeluhoonete ehituse valdkonnas ja ei ole pädev ekspertiiside tegemises.

Puuduvad tõendid, et kalkulatsioonis kajastatud remont on vajalik just kahju kõrvaldamiseks.

Korteris olevale varale tekkinud kahju suurus tuvastatakse ainult kahjustatud korteri omaniku

poolt esitatud nimekirjaga ja kahju suurust tõendavad tõendid puuduvad. Pole tõendatud, et

kahjustatud korteri omanik kandis kahju kõrvaldamisega seotud kulud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 8. juuni 2017 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot.

Hageja on esitanud kostja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 tuleneva kindlustusandjale

kuuluva tagasinõude. Tagasinõude rahuldamiseks peab kostja vastutama tekkinud kahju eest.

Riigikohus on 8. oktoobri 2014 otsuse nr 3-2-1-61-14 p-s 30 leidnud, et korteriühistu võib

vastutada korteriomanikule tekkinud kahju eest, kui ta jätab täitmata üldkoosoleku otsuse elamu

majandamiseks ja/või hooldamiseks. Sama otsuse kohaselt saab nõude aluseks olla VÕS § 115

lg 1. Maakohtu hinnangul pidi hageja tõendama, et kostja on kohustust rikkunud, st kostja jättis

täitmata kostja üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks ning selle

tagajärjel sai korter nr 53 veekahjustusi. Hageja ei ole sellise kohustuse rikkumist tõendanud.

Maakohtu hinnangul ei vastuta korteriühistu igal juhul kaasomandist tulenenud mõjutuste tõttu

tekkinud kahju eest. Korteriühistu saab vastutada kaasomandist tulenenud mõjutusest

põhjustatud kahju eest üksnes juhul, kui kahju tekkis korteriühistu poolse kohustuse rikkumise

tagajärjel. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt

täitnud ning tehnosüsteemi renoveerimist elamus teostanud (tl 28).

Maakohus leidis, et kuigi korteris asuv kuumavee püstak ei ole korteri reaalosaks, on tegemist

korteriomaniku mõjusfääris asuva seadmega. Maakohtu hinnangul on alusetud hageja väited,

nagu peaks korteriomanik tagama ühistu otsuse täitmist, mille järgi tuleb tehnosüsteemi

renoveerida ja need tööd tingivad vajaduse pääseda korterisse. Maakohtu hinnangul on

korteriomanikul kohustus hoida korras elamu tehnosüsteemi osa, mis faktiliselt asub korteri

reaalosa piires ja korteriomaniku mõjusfääris.

Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks jätnud täitmata

üldkoosoleku otsusest tuleneva remondi-, hooldus- või muu kohustuse, mis tõi kaasa veeavarii.

Juhul, kui kostjale saaks ette heita mõne üldise hoolsuskohustuse rikkumist, ei saaks hagi kostja

vastu rahuldada, sest kostja võimalik kohustuse rikkumine oli vabandatav. Korteriomanik ei

lasknud kostja poolt tellitud ehitusfirma töötajaid tööde teostamiseks korterisse ja kostja ei

saanud kahju ära hoida. Kostjal puudus õigus ja pädevus korterisse korteriomaniku loata

siseneda ning vajalikke töid teostada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi,

rikkunud menetlusõiguse normi ja selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis tõi kaasa ebaõige

lahendi.

Hageja hinnangul on maakohtu otsuse resolutsioon vastuoluline. Maakohus on jõudnud

erinevatele seisukohtadele ja leidnud, et hageja ei ole tõendanud kostja kohustuste rikkumist,

kostja ei ole kohustust rikkunud ja kostja kohustuste rikkumine on vabandatav.

Hageja ei nõustu maakohtuga, et kostja ei ole kohustust rikkunud. Kostja esitatud väidetest ja

tõenditest ei saa järeldada, et kostja täitis oma kohustusi nõuetekohaselt ja on taganud

tehnosüsteemide korrasoleku ning tema vastutus oleks üle läinud korteri nr 65 omanikule.

Maakohtu otsus on selles osas TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetekohaselt põhjendamata.

Maakohus on kohtuotsuses valesti tuginenud oletusele, et reaalosa pinnal asetsevate

tehnosüsteemi osade korrashoiu eest vastutab üksnes korteriomanik. Tehnosüsteemide

korrasoleku tagamine on kostja vastutusalas ja kahju on tekkinud tehnosüsteemide korrasoleku

tagamata jätmise tulemusel, kostja vastutab sellest tuleneva kahju eest.

Hageja leiab, et maakohtu käsitlus kohustuse rikkumise vabandatavusest ei ole kooskõlas

kehtiva õigusega. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole

vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine

oli vabandatav. VÕS § 103 lg 2 järgi on vabandatavuse väljenduseks vääramatu jõu esinemine.

Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud rikkumise vabandatavust.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kostja poolt esitatud tõendi (KÜ 11. märtsi 2009

kiri) alusel leidis maakohus ekslikult, et kostja on omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt

täitnud ning teostanud tehnosüsteemi renoveerimist elamus (tl 28). Nimetatud kiri ei tõenda, et

kostja teostas 2009. a kuumavee püstaku remonti trepikojas, kus toimus veeavarii, samuti ei ole

tõendatud, et korteri 65 omaniku süül jäid korteris 65 avariitööd tegemata. Kostja pidi

tõendama, miks ta ei saanud kohustusi täita ja et ta teavitas korteri 65 omanikku vajadusest

pääseda korterisse avariitööde tegemiseks, ja andis tähtaja, millal soovitakse tööde tegemiseks

korterisse pääseda. Kirjal puudub adressaat ning ei ilmne, et kiri oleks üle antud korteri 65

omanikule.

Arusaamatu on kirja allosas korteriühistu esimehe omakäeliselt lisatud teade, et korteri nr 65

omanik viibib 11. märtsil 2009 kell 9.00 kodus, kuid ei ava korteri ust, millega ei võimalda

püstaku remonti. Kuna kirja koostamise ajaks on märgitud 11. märts 2009 ning ei ole tõendatud,

et korteri 65 omanikku oleks eelnevalt teavitatud vajadusest tagada sissepääs korterisse

11. märtsil 2009 kell 9.00 avariitööde tegemiseks, ei olnud korteriomanikul kohustustust ukse

avamiseks ja korterisse sissepääsu võimaldamiseks.

Maakohus ei ole nõuetekohaselt analüüsinud ja hinnanud hageja väiteid ning on teinud

meelevaldse järelduse, nagu puuduks korteriühistul pädevus ja õigus korterisse omaniku loata

siseneda. Riigikohus on korteriühistu õigusi analüüsides korduvalt leidnud, et korteriühistul on

õigus oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt

kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu. Korteriühistu

liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu (kütte)süsteemi korrasolek.

Hagejale on mõnevõrra üllatuslik kohtu käsitlus, et elamu tehnosüsteemide korrasoleku eest

vastutaksid üksnes korteriomanikud ning seda ka juhul, kui on moodustatud korteriühistu.

Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt leidnud, et kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi

tulla pooltele üllatusena.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Kostja ei nõustu hagejaga, et maakohtu otsuse resolutsioon on sõnastatud vastuoluliselt ja

ebaselgelt. Resolutsioon on selge ja arusaadav. Hageja märkused puudutavad kohtuotsuse

põhjendavat osa. Maakohus kajastas kaasuse arutlemise käiku selgelt ja jälgitavalt, vaatas läbi

poolt- ja vastuargumendid.

Kostja nõustub maakohtuga, et hageja peab tõendama, et kostja oli hooletu või tegevusetu maja

tehnosüsteemide teenindamise osas. Kostja võimalused nõuda juurdepääsu korterisse on

piiratud. Hageja väidab, et kostja 11. märtsi 2009 kirjaga pole tõendatud, et kostja on

omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning tehnosüsteemi renoveerimist elamus

teostanud. Nii hagi vastuses kui ka edaspidises menetluses ei seadnud hageja seda kahtluse alla.

Hageja esitas uue väite, mida ei ole uuritud maakohtus ja see ei ole lubatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt s.o maakohtu otsuse

tühistamist puudutavas osas. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise

ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel. Maakohus ei ole

otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud ega kohtuotsust piisavalt põhjendanud,

ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja

TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata maakohtu poolt tuvastatut, et 15. augustil 2016 toimus

aadressil Rahu 28A Narva veekahju, mille tagajärjel sai kahjustada korteri nr 53 siseviimistlus

ja kodune vara. Pooled ei vaidle selle üle, et tekkinud veekahju põhjustas korteris nr 65

kuumavee püstaku automaatse väljalaskeklapi lekkimine. Korter nr 53 oli kahjujuhtumi ajal

kindlustatud hageja juures kodukindlustuspoliisiga, omavastutusega 60 eurot (tl 6). Hageja

tasus kindlustusvõtjale kokku 1218 eurot 79 senti (tl 18 pöördel).

8. Hageja nõuab kostjalt kui korteriühistult VÕS § 492 lg 1; KOS § 15 lg-te 5 ja 6 ja VÕS §

115 alusel kahju hüvitamist, mis on tekkinud korteri nr 53 korteriomanikule.

Korteriühistul on KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid

(vt nt Riigikohtu 8. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12). Korteriühistu

vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise

või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või

korteriomanikelt raha kogumata jätmine (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Juhul, kui

korteriühistu on oma kohustusi rikkunud, vastutab ta VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu

8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30).

9. Maakohus on õigesti leidnud, et korteris asuv kuumavee püstak ei ole KOS § 2 lg 2 järgi

korteriomandi reaalosa. Korteriomandite omanike kaasomandis on korteriomandite ühiseks

kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks (vt Riigikohtu

21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-107-15, p 13). Maakohus luges tuvastatuks ja

pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tehnosüsteemi renoveerinud. Kuigi pooled ei vaidle selle

üle, et renoveerimistööd on toimunud, on maakohtu otsuses viidatud sellekohased tõendid

venekeelsed ja ilma tõlketa. Maakohus on rikkunud eelmenetluse sätteid, jättes

menetlusosaliselt nõudmata oluliste dokumentide (sh vastuse hagiavaldusele ning

kohtunõudele) tõlked eesti keelde. TsMS § 32 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine

eesti keeles. Asjas esitatud menetlusdokumentide puhul ei ole tegemist ka TsMS § 33 lg 1

järgsete mahukate dokumentidega. Ringkonnakohus leiab, et ka TsMS § 405 lg-s 1 p-s 5

nimetatud lubatud tõendite kogumise nõuetest kõrvalekaldumine ei tähenda, et olulised

menetlusdokumendid, millele kohus lahendit tehes tugineb, ei ole varustatud eestikeelse

tõlkega.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et remonditööde käigus ei lubanud korteri nr 65 omanik

korteriühistu poolt tellitud ehitusfirma esindajatele juurdepääsu tema korterisse. Maakohtu

seisukoht, mille kohaselt puudub korteriühistul pädevus ja õigus korterisse omaniku loata

siseneda on iseenesest õige. Ekslik on aga maakohtu järeldus, et olukorra aktsepteerimisega,

mille tagajärjel jäi ühe korteri kuumavee süsteem renoveerimata, on korteriühistu oma

kohustused kaasomandi korrashoiu tagamiseks täitnud.

Tegevused, mis on käsitatavad tavapärase korteriomanike huvidele vastava valitsemisena, on

mitteammendava loeteluna nimetatud KOS § 15 lg-s 6. Ringkonnakohus leiab, et kostja võib

korteriomandi korrashoiu kohustust olnud rikkunud siis, kui ta ei võtnud ette meetmeid, mille

tulemus oleks nimetatud tööde tegemise vajalikkuse üle otsustamine: kostja üldkoosoleku

kokkukutsumine ja edasiste otsuste vastuvõtmine, kuidas käituda olukorras, kus üks

korteriomanik keeldub täitmast tema KOS §-dest 11 ja 15 tulenevaid kohustusi korteriomandi

korrashoiuks. Maakohtul tuleb asja uuel menetlemisel teha kindlaks, kas olukorras, kus

remonditööd viidi läbi 2009. aastal ning üks korteriomanik keeldub lubamast remonditöid teha,

on kostja rikkunud oma kohustust tagada eseme korrashoid, jättes vajalikud meetmed olukorra

lahendamiseks tarvitusele võtmata.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt isegi juhul, kui kostjale saaks

ette heita mõne üldise hoolsuskohustuse rikkumist, ei saaks hagi kostja vastu rahuldada, sest

kostja kohustuste rikkumine oli vabandatav, ei ole õiguslikult põhjendatud. Kahju põhjustavaks

vääramatuks jõuks saab VÕS § 103 järgi lg 2 pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut

sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne

loodusjõud. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa kahju tekkimist

mingil moel ära hoida (vt Riigikohtu 20. juuni 2006. a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-64-06, p 16).

Iseenesest õige võib-olla maakohtu seisukoht, mille järgi vastutaks korteriühistu siis, kui

korteriomanik on juhtinud tähelepanu mõne remonditöö vajalikkusele ja soovinud ühistult

meetmete tarvitusele võtmist, kuid ühistu ei ole korteriomaniku pöördumisele reageerinud.

Korteriomanik võib KOS § 15 lg 5 järgi nii valitsejalt kui ka korteriühistult nõuda, et

korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või kui need

puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes.

Nimetatu ei tähenda aga, et korteriühistul ei oleks kohustust KÜS § 2 järgi korteriühistu

liikmete ühiste huvide esindamiseks ja kaasomandi eseme korrashoiu tagamiseks. Juhul, kui

korteriühistule on teada, et üks korteriomanik rikub oma kohustusi teiste korteriomanike ees,

tuleb korteriühistul vajadusel kutsuda kokku ühistu koosolek või rakendada muid esialgseid

meetmeid olukorra lahendamiseks. KOS § 14 lg 1 võimaldab äärmuslikes olukordades juhtudel,

kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui

korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, teistel korteriomanikel

nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Maakohtul tuleb asja uuel menetlemisel selgitada

välja, kas korteriühistu on oma kohustusi täitnud, andes pooltele võimaluse tõendite

esitamiseks. Maakohtule tuleb arvestada tõendamiskoormise jaotumisel ka sellega, et hagejal

ei ole võimalus esitada ühistu koosoleku protokolle vms asjaolusid, mis tõendavad kostja

hoolsuskohustuse täitmist.

Juhul, kui kostja on oma kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid rikkunud, on

korteriomaniku kui kahju kannatanud isiku kahju hüvitamise nõue hagejale üle läinud

VÕS § 492 lg 1 alusel.

Riigikohus on 11. mai 2005. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05 p-s 18 leidnud, et kuna

korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi

hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine, siis võib korterelamu

ühiskommunikatsiooni rikkest tuleneva kahju tekitamise eest vastutada ka korteriühistu.

Korteriühistu vastutus ei välista aga omi kohustusi rikkunud korteriomanike vastutust teise

korteriomaniku vara kahjustamise eest. Sellisel juhul on korteriühistu jt vastutavate isikute

vastutus solidaarne (vt VÕS § 137 lg-t 1)

12. Maakohus leidis, et puudub vajadus tekkinud kahju suuruse hindamiseks. Olukorras, kus

maakohus ei ole selgitanud välja kostja kohustuse rikkumise ning jätnud täielikult hindamata

hüvitatava kahju suuruse, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja menetleda. Ringkonnakohus

saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

13. TsMS § 173 lg 3 alusel jaotab menetluskulud maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke