2-16-111708/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.05.2017 otsus muutmata.

2. Jätta Osaühing Riidaku Töökoda apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühing Riidaku Töökoda kanda.

4. Mõista hagejalt Osaühing Riidaku Töökoda kostja aktsiaselts FINMEC kasuks välja

apellatsioonimenetluse kulud 665 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

31.10.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-111708

Kohtuasi

Osaühing

Riidaku

Töökoda

hagi

aktsiaselts

FINMEC vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.05.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing Riidaku Töökoda apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2 066,8 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Riidaku Töökoda (registrikood

10223356), esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

Kostja aktsiaselts FINMEC (registrikood 10102919),

esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Asjaolud ja hageja nõue

1. Osaühing Riidaku Töökoda (hageja) esitas 31.05.2016 Pärnu Maakohtule avalduse

aktsiaselts FINMECilt (kostja) 2 746,8 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati

maksekäsu kiirmenetlus ja edastati asi menetlemiseks Harju Maakohtule. 12.08.2016 esitas

hageja hagi kostja vastu, paludes viimaselt välja mõista 2 066,8 eurot ja jätta menetluskulud

kostja kanda.

Hageja osutas kostjale teenuseid alates 2011. aasta sügisest. Hageja remontis vastavalt

vajadusele kostjale kuuluvaid masinaid, hankis neile varuosi, demonteeris utiliseeritavaid

mehhanisme ja töövahendeid ning tegi muud sellesarnast metalli- ja remonditööd. Selleks

helistas kostja vajaduse olemasolul hagejale, kelle töötaja sõitis kostja palutud asukohta, määras

remondi ulatuse ja varuosade vajaduse ning tegi kokkulepitud töö. Tööde vastuvõtmise kohta

kirjalikku üleandmise akti kunagi ei vormistatud. Pärast tööde teostamist esitas hageja kostjale

arve, kus tihti olid kajastatud summad mitme kuu jooksul tehtud tööde kohta. Arve hilisem

esitamine ei kaotanud hageja õigust nõuda kostjalt tasu tehtud tööde eest.

Nõnda teostas hageja 2015. aastal augustist detsembrini kostja töötaja VT tellimuse alusel

kostja juures seadmete remonttöid. Tellimuse võttis vastu VS ja tehtud töö võttis vastu V. T.

Hageja esitas 03.01.2016 kostjale arve 19/15, kus olid kajastatud hageja teostatud tööd viidatud

perioodil kokku 2 746,8 euro (käibemaksuga) ulatuses. Hageja pöördus 12.01.2016 kostja poole

palvega tasuda arvel märgitud summa, millest on maha arvestatud hageja võlg kostja ees 680

eurot. Kostja võlgnevust ei tasunud.

Kostja vastuväite osas, et arvel märgitud mahukaim töö kattus hageja poolt juba 2015. aasta

augustis esitatud arvel märgitud tööga, selgitas hageja, et Svetruck tõstuk oli suhteliselt vana ja

amortiseerunud masin, mis vajaski pidevat remontimist. Mõlemal viidatud arvel märgitud töö

ja ajakulu masina remontimisel olid õiged.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata.

Poolte vahel on varem olnud tihe koostöö kostja seadmete remontimiseks, kuid pooled ei ole

sõlminud töövõtulepingut arvel 19/15 kirjeldatud tööde teostamiseks. Vastavasisulist väidet ei

ole hageja ka tõendanud. Isegi kui poolte vahel oleks olnud sõlmitud töövõtuleping, ei teostanud

hageja töid ja kostja ei võtnud neid vastu. Tasu maksmise kohustus ei saa tekkida üksnes arve

esitamisega. Hagi ebausaldusväärsust suurendas asjaolu, et arvel märgitud tööd teostati

väidetavalt alates 2015. aasta augustist, kuid arve esitati viis kuud hiljem, s.o 03.01.2016.

Praktikas on tavapärane ja nõutav (käibemaksuseaduse § 37 lg 1), et arve esitatakse vahetult

pärast tööde teostamist. Veel enam, arvel märgitud mahukaim töö (Svetruck tõstuki remont

mahus 40,5 h) kattus hageja poolt juba 2015. aasta augustis esitatud arvel märgitud tööga nii

sisu kui mahu poolest.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja määras

kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 5 210 eurot, millele lisandub viivis

seadusjärgses määras.

Poolte vahel puudus vaidlus, et nende vahel oli välja kujunenud koostöö kostja seadmete

remontimiseks. Hageja remontis kostja seadmeid suuliste töövõtulepingute alusel kostja töötaja

telefoni teel edastatud teadete alusel alates 2011. aastast. Pooled vaidlesid, kas kostja tellis

hagejalt arvel 19/15 näidatud tööd ja kas hageja remonttööd teostas.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kui lepingu esemeks on asja valmistamine,

muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle

anda (VÕS § 636 lg 1). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö

valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või

kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel.

Tunnistajate ütlustest ei nähtunud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtulepingud arvel 19/15

märgitud tööde teostamiseks. Ebaselgeks jäi, kes tööd tellis. Hageja esitatud tagantjärgi

koostatud V. Si tabel tehtud remonttööde kohta, ei tõendanud, et tabelis märgitud tööd kostja

tellimusel hageja poolt teostati ja kostjale üle anti. Samuti ei tõendanud tööde teostamist OÜ

V.H.B. Varuosade arved ja e-kiri, et esitatud arveid on tasunud nii hageja kui kostja. Asjaolu,

et kostja tasus temale esitatud varuosade arveid, ei kujundanud kohtul siseveendumust, et

arvetel märgitud varuosad olid hageja poolt kostja tellimusel kostja tõstukitele paigaldatud, mis

kajastus arvel 19/15 märgitud tööaja hulgas.

Kulunud tööaja osas märkis kohus, et pooled peavad saavutama kokkuleppe ka orienteeruva

töö tegemise aja osas. Senikaua kuni töö tellija ei ole suuteline viga tuvastama, ei ole vea

parandamise aeg ettenähtav. Kui aga viga on tuvastatud, peaks töövõtja teadma, kui kaua tal

kulub selle töö tegemiseks aega. Hageja väite osas sõidukuludele kohta märkis kohus, et kuna

hageja ei tõendanud, et ta teostas arvel 19/15 tehtud tööd, ei saanud kohus ka eeldada, et hageja

töötaja pidi kostja juurde sõitma, mille eest olid pooled varem ette näinud tasu 38 eurot. Kuivõrd

kohus ei tuvastanud eelnevalt hageja poolt töö tegemist ja selle üleandmist kostjale, ei saanud

hagi rahuldada ka tuginedes võimalikule käsundita asjaajamisele või alusetule rikastumisele.

Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja leidis, et põhjendatud hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude suurus kokku oli 5 210 eurot, millest 5 110 eurot (36,5 eurot x 140 eurot

(käibemaksuta)) oli põhjendatud õigusabikulu suurus ja 100 eurot tunnistajakulud.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus lahend, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus hindas valesti tõendeid.

Kohus järeldas valesti tunnistajate ütlustest, et hageja arvel 19/15 näidatud töid kostja ei

tellinud, hageja ei teostanud ja kostja ei võtnud vastu. Eelnevat järeldust tehes läks kohus

vastuollu poolte vahel väljakujunenud praktikaga nii lepingu sõlmimisel kui täitmisel. Nimelt

oli pooltel välja kujunenud, et kostja teatas hagejale telefoni teel remondivajadusest, hageja

töötaja sõitis kohale ja määras kindlaks tööde teostamise ulatuse ja teostas töö. Lepingu

sõlmimise fakti tuvastamiseks ei olnud vaja teada, kes hagejale helistas, kes kirjeldas kohapeal

kostja juures olles tõstukil esinevat viga ning kes ja millal võttis vastu tehtud töö, veendudes

varem esinenud vea puudumises.

Kohus tegi tunnistaja V. Si ütlustest valed järeldused. Tunnistaja ütlustest nähtus, et hageja tegi

kostjale need tööd, mille kohta oli esitatud arve 19/15. Ebaõigeid järeldusi tegi kohus ka

tunnistaja V. T ütlustest, kes tegelikkuses kinnitas kohtule, et hageja tegi vaidlusalused tööd.

Samuti hindas kohus valesti OÜ V.H.B. Varuosad arveid. Kõikidelt viidatud arvetelt nähtus, et

arvel näidatud kauba hinna suuruses on arve kohaselt olemas ostja ettemaks. See oli kostja poolt

teostatud ettemaks varuosade maaletoojale, millega varuosa müüja tagas endale tellijale

üleantud kauba tasumise. Seega oli eluliselt usutav, et hageja kasutas varuosi just arvel 19/15

märgitud tööde teostamiseks.

Arusaamatu oli kohtu analüüs lepingupoolte vahel sõlmitud lepingutele kohaldatava tunnitasu

(25 eurot/tund) ja eraldi tellija juurde sõidu 38 eurot kord osas. Mittetöötava tõstuki töökorda

seadmise aeg ei ole alati ettenähtav. Veel enam, kostja ei olnud kunagi nõudnud tööks mineva

aja täpset määramist.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Maakohus on

õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid, käsitlenud

otsuses kõiki menetlusosaliste seisukohti ja selgitanud piisava põhjalikkusega, miks hageja

nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus vastab TsMS §-s 438 ja § 442 lg-s 8 sätestatud

nõuetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6

ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist.

Hageja palus hagis kostjale edastatud arvel 19/15 märgitud võlgnetav summa, arvestades hageja

680 euro suuruse võlaga kostja ees, kostjalt välja mõista, tuginedes VÕS § 635 lg-le 1 ja §-le

637. Kostja vaidles nõudele vastu põhjendusega, et tema ei tellinud hagejalt arvel märgitud töid,

neid töid hageja ei teostanud ja kostja vastu ei võtnud, s.t tegu oli fiktiivse arvega. Ainus kirjalik

dokument väidetava teenuse osutamise kohta oli 03.01.2016 hageja koostatud arve 19/15. Kuigi

lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud lepingu kohustuslikku vormi ja teenuse osutamise lepingule ei ole ette nähtud

vorminõuet (VÕS § 11 lg 1), tuli hagejal menetluses tõendada, et pooled vahetasid tahteavaldusi

lepingu sõlmimiseks ning saavutasid kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Nimelt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1).

VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus

(aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega, mille kohaselt ei ole hageja

tõendanud kostjale lepingu sõlmimiseks pakkumuse tegemist ega kostja poolt nõustumuse

andmist ega ka muud tahteavalduste vahetamise viisi, mis viitaks kokkuleppe saavutamisele.

Ringkonnakohtul puudub alus hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt.

Apellatsioonkaebuses toodud väited ei täpsusta lepingu sõlmimise asjaolusid ega anna alust

maakohtu seisukoha ümberhindamiseks.

Kohtu veendumuseni, et pooled olid sõlminud töövõtulepingu arves 19/15 märgitud tööde

tegemiseks, ei viinud ka hageja selgitused, et poolte vahel oli välja kujunenud praktika, mille

kohaselt teatas kostja hagejale telefoni teel remondivajadusest, hageja töötaja sõitis kohale ja

määras kindlaks tööde teostamise ulatuse ning teostas töö. Kooskõlas TsMS § 230 lg 1 nõudega

tuli hagejal ka sellise praktika puhul tõendada, et vaidlusalusel juhul tegi kostja telefoni teel

pakkumise remonttööde teostamiseks, mille hageja võttis vastu, viis tööd läbi ja andis üle.

Hageja seda kohtu hinnangul ei teinud. Ükski kolmest tunnistajast, kes kohtuistungil ütlusi

andsid, ei kinnitanud, et just tema kaudu toimus arvel 19/15 märgitud tööde teostamiseks

suulise lepingu sõlmimine. Samuti ei nähtunud tunnistajate ütlustest või esitatud tõenditest, et

arvel märgitud tööd hoolimata lepingu puudumisest teostati, mistõttu ei saanud hagi rahuldada

ka lepinguvälisel alusel.

Tunnistaja V. T, kes hageja selgituste kohaselt oli peamine isik, kes hagejale tööde teostamiseks

tellimusi edastas, selgitas, et tema poole pöörduti ühe tasumata arvega, milles märgitud tööd

olid töövõtja poolt teostatud, kuid ta ei osanud kinnitada, kas arve, mida tema silmas pidas, oli

arve 19/15 (lk 152-153). Hageja töötaja tunnistaja V. S selgitas, missuguseid remonttöid ta

kostja masinatele teostas ja kuidas toimus varuosade tellimine, kuid ei mäletanud arvega 19/15

seonduvaid asjaolusid (lk 129-131). Kostja endine töötaja IS, kes lahkus töölt 2015. aasta

septembri lõpust, s.o enne tööde teostamise lõpetamist ja vaidlusaluse arve kostjale saatmist,

selgitas, et alates 2014. aasta augustist kontrollis tööde teostamist tootmisdirektor, s.t tema ei

tajunud vahetult asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid (lk 133-134). Pelgalt ettevõtte

OÜ V.H.B. Varuosad arvete alusel ei saanud teha järeldust, et hageja kostjale vaidlusalused

tööd teostas, s.t ostetud varuosasid ei saanud tõsikindlalt seostada arvel 19/15 märgitud töödega.

Seda enam, et mitmed arved olid väljastatud enne arvel 19/15 märgitud tööde teostamist (vt nt

arveid lk-l 90, 93, 95) ja ei hõlmanud kogu vaidlusalust perioodi, olles kõik koostatud 2015.

aasta suvel (lk 88-89, 91-92, 94).

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel jõudis maakohus õigesti järeldusele, et tõendamata oli hageja ja

kostja vahel töövõtulepingu olemasolu arvel 19/15 märgitud tööde tegemiseks ning kostja

kasuks hageja töötajate poolt tööde teostamine, mistõttu jättis kohus õigesti hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

7. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Järgnevalt võtab

kohus seisukoha ringkonnakohtus kantud põhjendatud menetluskulude osas.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis kostja apellatsioonkaebusega seoses õigusabikulu

805 eurot (5,75 tundi tunnihinnaga 140 eurot (km-ta)). Kostja esindaja ajakulu on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt, s.o 4,75 tunni ulatuses. Osaliselt on

põhjendatud pärast maakohtu otsuse tegemist ajakulu suhtluseks kliendiga, s.o 0,25 tunni

ulatuses ja tutvumine ringkonnakohtu 19.09.2017 kirjaga 0,25 tunni ulatuses, kuivõrd

ringkonnakohtu hinnangul ei saanud toimingu sisust tulenevalt selleks kuluda rohkem aega.

Menetluskulude nimekirja koostamisega seonduv kulu ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes

põhjendatud ja vajalik, sest menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua

õigusalaseid eriteadmisi ning need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise

esindajata (Riigikohtu 06.05.2015 määrus nr 3-2-1-4-15), mistõttu on täies ulatuses

põhjendamatu kulu menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Kostja lepingulise

esindaja tunnitasu 140 eurot (km-ta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega tuleb

kostjal hagejale hüvitada menetluskulu 665 eurot (4,75 x 140).

Ringkonnakohus mõistab menetluskulude hüvitiselt apellatsiooniastmes välja viivise vastavalt

TsMS § 177 lg-le 4 alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing