2-16-15275/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2017 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

2. Mõista KL-lt RM kasuks välja 5 400 eurot.

3. Mõista KL-lt RM kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 10.10.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Jätta maakohtu- ja apellatsioonimenetluse kulud KL kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. RM (hageja) esitas 10.10.2016 hagi KL (kostja) vastu 5 400 euro suuruse kahjuhüvitise ja

viiviste seadusjärgses määras väljamõistmiseks.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

31.10.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-15275

Kohtuasi

RM (M) hagi KL (L) vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.03.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RM apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

5 832 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja RM (ik XXXXXXXXXXX)

Kostja KL (ik XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Hageja omandas täiteasjas nr 140/2006/645 toimunud korduvenampakkumisel kohtutäituri KL

(kostja) vahendusel 04.12.2007 korteri (registriosa nr 1423608) aadressil Kiviõli linn, Soo tn

17-25. 18.01.2008 esitas hageja kostjale täitemenetluse algatamise avalduse AM vastu, et saada

endale korteri faktiline valdus. Perioodil 2008-2013 kohtutäitur reaalseid samme hagejale

korteri valduse võimaldamiseks ette ei võtnud, ignoreerides ka hageja kõnesid ja kirju. Alles

2012. a novembris saatis kohtutäitur korteri üle faktilist valdust omavale isikule täitmisteate,

milles kohustas korteri vabastama ja hoiatas, et korteri vabastamata jätmisel toimub sundkorras

väljatõstmine 21.11.2102, s.o ligikaudu 100 aasta pärast. Korduva täitmisteate järgi, oli

sundkorras väljatõstmise kuupäev 03.12.2013 kell 11. Võlgnik korterit määratud tähtpäevaks

ei vabastanud ja kohtutäituri ebapiisava eeltöö tõttu jäi korteri valdus hagejale üle andmata.

Viimaks õnnestus hagejal korteriomandi üle valdus saada 03.03.2016, kui kohtutäitur AK,

kellele kostja oli täitetoimiku üle andnud, selle hagejale võimaldas.

Kohtutäituri tegevusetus, mis tuvastati tsiviilasjades nr 2-15-12770 ja 2-14-1176, tekitas

hagejale perioodil 31.12.2010 kuni 04.09.2015 kahju. Nimelt pöördus AS Kiviõli Soojus hageja

kui korteriomaniku vastu kohtusse nõudmaks kolme viimase aasta eest soojusarvete tasumist.

Maakohus kinnitas poolte vahel kompromissi, kohustades hagejat tasuma ühingule 4 900 eurot.

Lisaks oli hageja varem tasunud ühingule enne kompromissi kinnitamist 500 eurot

soojusenergia eest. Nimetatud summad kokku moodustasid kahju, mis tuli kostjalt hageja

kasuks kohtutäituri seaduse (KTS) § 9, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-te 2, 3 ja 4, § 8

lg 1, § 13 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 järgi välja mõista. Hageja oli varem hagi

sama nõudega esitanud korteri endise omaniku ja korteri kasutaja vastu, mille kohus rahuldas.

Kuid jõustunud lahendist hoolimata viidatud isikud oma kohustusi ei täitnud.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see läbivaatamata või rahuldamata. Hageja kasuks

oli jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud korteri endiselt omanikult ja korteri kasutajalt

praeguses hagis kirjeldatud nõue, s.t kohus oli teinud sama nõude osas jõustunud lahendi. Kui

kohus tuvastab, et puuduvad eeldused hagi läbivaatamata jätmiseks, palus kostja jätta see

rahuldamata. Ebaõige oli hageja väide, et asjas nr 2-14-1176 tuvastati kostja tegevusetus ajal,

kui kostja oli kohtutäitur. Kohtutäituri tegevusetusele viidatakse lahendi selgitavas osas, mitte

resolutsioonis. Seega ei saanud viidatud lahendi alusel lugeda tuvastatuks kostja süüline

tegevus. Samuti ei tõendanud teised hageja viidatud lahendid, et esinevad VÕS §-s 1043 ja

§ 104 lg-s 1 sätestatud kahjunõude eeldused. Lisaks ei selgunud hagist periood, mille jooksul

kostja väidetavalt hagejale kahju tekitas. Hagiavalduse esitamise ajaks 10.10.2016 olid aegunud

nõuded alates 2013. a septembrist ja kostja ei saanud vastutada hagejale esitatud arvete eest

pärast täitetoimiku üleandmist teisele täiturile.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KTS § 9 lg 1 järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest

RVastS-is sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt

süüliselt tekitatud kahju eest. KTS § 9 lg 3 järgi ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma

ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuste süülise rikkumise eest ka pärast ametist

vabastamist. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 4 järgi, kui seadusega pole sätestatud teisiti

ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu

teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-ile ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.

Seega tuli kohtul kontrollida, kas kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi süüliselt, kas hagejale

tekkis seetõttu kahju ning kas hageja saab nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist.

Kohus tuvastas, et kostja rikkus täiteasja nr 140/2006/645 menetlemisel ametikohustusi.

Täitemenetlus kestis ebamõistlikult pikka aega ning kohtutäitur ei võtnud tarvitusele kõiki

seadusega lubatud abinõusid täitedokumendi täitmiseks. Nimelt esitas hageja kohtutäiturile

täitemenetluse algatamise avalduse 18.01.2008, kuid kostja tegi täitmisteated võlgnikule alles

21.11.2012 ja 11.11.2013 ning korteri valdus anti hagejale üle 03.03.2016. Tsiviilasjades nr

2-14-1176 ja 2-15-12770 tuvastati, et täitemenetlus viidi läbi oluliste viivitustega, kohtutäitur

ei olnud hoolas asja koormavate kolmandate isikute õiguste väljaselgitamisel ning muu olulise

teabe väljaselgitamisel ja jättis õigusvastaselt vastamata hageja kirjadele. Teisele kohtutäiturile

asja üleandmisel selgus, et toimikus esinesid olulised puudused, mis takistasid täiteasja

menetlemist.

Järgnevalt tuvastas kohus, et hagejale tekkis kostja ametikohustuste süülise rikkumisega seoses

kahju Aktsiaselts Kiviõli Soojusele tasutud kommunaalteenuste näol, sest hageja ise teenuseid

ei saanud tarbida ning neid tarbisid kolmandad isikud. Kui kostja oleks oma ametikohustusi

nõuetekohaselt täitnud ja korteriomandi valduse mõistliku aja jooksul hagejale üle andnud, ei

oleks kolmandad isikud saanud korterit vallata ega kommunaalteenuseid tarbida.

Lisaks tuli hagi lahendamisel arvestada KTS § 9 lg-ga 5, mille kohaselt vastutab kohtutäitur

ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest olukorras, kus kahju tekitamise eest

vastutab ka menetlusosaline või kolmas isik, vaid ulatuses, milles menetlusosaliselt või

kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada. Praegusel juhul oli hageja sama nõude

kolmandate isikute vastu kohtusse esitanud ja nõue oli vastavas ulatuses ka rahuldatud. Kuivõrd

hageja ei tuginenud asjaolule ega tõendanud, et tal ei olnud võimalik kolmandatelt isikutelt

hüvitist saada, tuli hagi jätta lõppastmes rahuldamata.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus lahend, millega hagi rahuldada või saata

asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Maakohus rikkus menetluseõiguse normi määral, mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni.

Maakohus tegi üllatusliku lahendi, kui jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei esitanud

kohtule tõendeid kolmandate isikute vastu tehtud jõustunud kohtulahendite ja käimasolevate

täitemenetluste kohta, nende esitamise vajadust hagejale eelnevalt avaldamata. Hageja selgitas

14.02.2017 menetlusdokumendis, et temale ei ole kolmandad isikud kahju hüvitanud. Kohus ei

palunud eelnevat täpsustada või tõendada. Hageja sai alles kohtuotsusest teada, et ta oleks

pidanud selle kohta esitama tõendid.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mis viis ebaõige

lahendi tegemiseni ja teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus asja esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust. Kohus viis asjas

läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded

on sätestatud TsMS §-s 392. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja

selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning

tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud

tõendite lubatavuse kohta. Kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt

ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1). Tsiviilasja materjalist ei nähtu,

et kohus oleks selgitanud piisaval määral õiguslikku olukorda ja juhtinud hageja tähelepanu

vajadusele esitada tõendeid kolmandatelt isikutelt pikema perioodi jooksul hüvitise saamise

võimatuse kohta, s.t jättis täitmata selgitamiskohustuse. Ringkonnakohtu hinnangul on

rikkumine võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest RVastS-is

sätestatud alustel ja ulatuses (KTS § 9 lg 1). RVastS-is reguleerivad kahju hüvitamist § 7 jj.

RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevu-

sega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei

olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 3 järgi hüvitatakse otsene varaline kahju ja

saamata jäänud tulu. RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole

vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud

kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.

Hageja nõude rahuldamiseks tuli hinnata, kas kostja ametitegevuse käigus aset leidnud viivitus

korteri valduse üleandmisel oli õigusvastane (KTS § 9 lg 1 ja RVastS § 7 lg 1), kas sellega

rikuti kaebaja subjektiivseid õigusi, kas kahju ja viivituse vahel oli põhjuslik seos (RVastS § 7

lg 1), kas kahju hüvitamine oli hõlmatud rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja

kas kostja tegevus, mille tagajärjel viibis hagejale korteri omandi üleandmine, oli süüline

(RVastS § 13 lg 2) (vt ka Riigikohtu 07.10.2015 otsust nr 3-3-1-11-15, p 11). Viimaks tuli anda

hinnang, kas ja mil määral oli hagejal võimalik hüvitist saada kolmandatelt isikutelt (KTS § 9

lg 5).

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele

võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks

vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Pärast

kohtutäiturile korrektse täitmisavalduse esitamist, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte

täitmisteate (TMS § 24 lg 1). Seadusandja ei ole määranud ajavahemikku, mille jooksul peab

kohtutäitur täitmisteate koostama, kuid see peab TMS § 8 ja § 24 lg 1 järgi toimuma viivituseta

nii pea, kui kohtutäitur on veendunud, et täidetud on täitemenetluse alustamise tingimused.

Teates annab kohtutäitur vastavalt TMS § 180 lg-le 1 võlgnikule vabatahtliku täitmise aja kuni

kolm kuud. Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab

kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele

kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks

politsei (TMS § 180 lg 3).

Hageja esitas täitemenetluse algatamise avalduse 18.01.2008 (I kd lk 61-63), kuid kostja

koostas võlgnikule täitmisteated alles 21.11.2012 ja 11.11.2013 (I kd lk 22-25), s.o pärast seda,

kui hageja oli esitanud kohtutäituri peale kaebuse justiitsministeeriumi, ning korteri valdus anti

hagejale üle 03.03.2016 (I kd lk 28-31), s.t täitemenetlus vaidlusaluse korteri valduse

üleandmiseks kestis umbes kaheksa aastat. Kusjuures korteri valduse hagejale üleandmise

võimaldas lõpuks kohtutäitur AK, kellele anti täiteasi pärast Viru Maakohtu 23.09.2015

määrust tsiviilasjas nr 2-15-12770 üle (I kd lk 43-47). Kohtud on varem erinevates tsiviilasjades

tuvastanud, et kostja ei ole täiteasja nr 140/2008/164 raames kohustuse täitmisel olnud hoolas

ning on viinud läbi täitemenetluse oluliste viivitustega (vt nt Viru Maakohtu 23.09.2015

määrust asjas nr 2-15-12770; Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2015 määrust asjas nr 2-14-1176).

Arvestades TMS-i sätteid kinnisasjade väljaandmise kohta, ei olnud põhjendatud sedavõrd pikk

aeg korteri valduse üleandmiseks. Esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt oli ilmne, et kostja

rikkus kohtutäiturina täitemenetluse läbiviimisel oluliselt ja õigusvastaselt ametikohustusi, kui

ei täitnud viivitamata TMS §-s 8 sätestatud kohustusi.

Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas kohtutäitur rikkus eelnevaga hageja subjektiivseid

õigusi, tekitades sellega hagejale kahju. Kuivõrd kostja ei täitnud oma ametikohustusi

korrektselt, ei olnud hagejal võimalik aastaid omandit kasutada ja käsutada ning selle asemel

elasid korteris ja kasutasid kommunaalteenuseid kolmandad isikud, s.t rikutud oli hageja õigus

enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada (põhiseaduse (PS) § 32). Ühtlasi tekkis

sellega seoses hagejal kommunaalkulude võlgnevus perioodil 31.12.2010-04.09.2015

kasutatud teenuste eest 5 400 euro ulatuses (I kd lk 32-34), mida hageja ise ei tarbinud endast

mitteolenevatel põhjustel, kuid pidi korteriomanikuna teenusepakkujale hüvitama, s.t hagejale

tekkis negatiivne tagajärg seoses kostja tegevusetusega hageja korteri võõrast valdusest

väljanõudmisel. Tekkinud kommunaalkulude suurust kostja ei vaidlustanud. Korteri valduse

olemasolul oleks hageja saanud korteris elada, vältides paralleelsete kommunaalkulude

tekkimist või see välja üürida või ära müüa ja seeläbi kommunaalteenuste arvete kuhjumist

vältida, mis oli hagejal korteri ostmisel enampakkumiselt ka plaanis.

Üldistatult on kahju igasugune mittevabatahtlik isikliku või varalise hüve vähenemine. See ei

pea tingimata seisnema olemasoleva vara vähenemises, vaid ka kohustuste tekkimises või

suurenemises. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS §

128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või

vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

Praeguse vaidluse asjaoludel pani kohtutäitur oma tegevusega hageja olukorda, kus ta pidi kütte

eest maksma, saades ise üksnes nõude maksejõuetute isikute vastu.

Täitemenetlus on menetluslik eriosa, mille eesmärgiks on seaduse kohaselt täitmiseks

tunnustatud dokumentide täitmine, tehes seda professionaalselt, leidlikult ja kiiresti, et

võimaldada võlausaldaja tunnustatud nõude rahuldamine ning lõpetada võla täitmise protsessi

venimisest tekkivate võimalike kulude kumuleerumine. Sellest eesmärgist on kantud ka TMS

§ 8, mis sätestab kohtutäituri kohustuse võtta viivitamata ette sammud täitedokumendi

täitmiseks. Kuivõrd kostja viivitas kohustuse täitmisega aastaid, tekkis hagejal sellega seoses

kahju.

Nentimaks kõikide kahju hüvitamise eelduse esinemist, peab kostja ametikohustuste rikkumine

olema toimunud süüliselt. Süü vormid on VÕS § 104 lg-te 2-5 kohaselt hooletus, raske hooletus

ja tahtlus. Kuivõrd ametikohustuste rikkumine vältas aastaid ning kestis hoolimata hageja

korduvatest kirjadest ja kõnedest, pani kostja ametikohustuste rikkumise toime vähemalt raske

hooletuse vormis, s.t kostja jättis ametikohustuste täitmisel käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata.

KTS § 9 lg 5 järgi olukorras, kus kahju tekitamise eest vastutab ka menetlusosaline või kolmas

isik, vastutab kohtutäitur ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses,

milles menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada. Hageja on kohtule

esitanud korteris vaidlusalusel perioodil viibinud AM ja HK faktiraportid (I kd lk 174-180) ning

kohtutäituri RK ja kohtutäituri assistendi VS teatised selle kohta, et AM ja HK ei ole

kohtutäiturite vahendusel võlga hageja ees vähendanud (I kd lk 185, 188). Viidatud

dokumentidega on tõendatud, et AM-lt ja HK-lt, kes vastutasid esmajärjekorras hagejale kahju

tekkimise ees, ei ole olnud võimalik hüvitist saada. Seega lasub kahju hüvitamise kohustus

praegusel juhul kostjal. Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlusosaliselt või kolmandalt

isikult ei olnud võimalik hüvitist saada kogu ulatuses, milles ta kahju tekitas, on kohtutäituril

menetlusosalise või kolmanda isiku vastu tagasinõude õigus ulatuses, mille kohtutäitur on

tasunud tema eest (KTS § 9 lg 5 teine lause).

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 400

eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 10.10.2016 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

7. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse, jätab

ringkonnakohus, TsMS § 173 lg 3 ja § 162 lg 1 alusel poolte menetluskulud maakohtus ja

ringkonnakohtus kostja kanda.

Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS

§ 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse

kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing