2-15-13020/71 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu (eesistuja), Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-13020

Tsiviilasi

JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly

Müürsoo

hagi

KS

vastu

11.12.2014

sõidukite

müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingute

alusel

üleantu

tagastamiseks

JGC

Forest

OÜ

(pankrotis) pankrotivarasse

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu

Maakohtu

19.05.2017

määrus

menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo

määruskaebus

KS vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly

Müürsoo, lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaimo

Räppo ja advokaat Sulev Tammemäe

Kostja: KS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Margus Lentsius ja

Geidi Sile

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 19.05.2017 määrus osas, millega jäeti JGC Forest

OÜ-lt (pankrotis) KS kasuks välja mõistmata menetluskulud 5772 eurot ületavas

summas.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista JGC Forest OÜ-lt (pankrotis)

kostja KS kasuks täiendavalt välja menetluskulud 481 eurot. Muus osas jätta

maakohtu määrus muutmata.

3. Hageja määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Kostja määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest.

Määruse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

1. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus.

2. Hageja kanda jätta hageja menetluskulud summas 3825 eurot ja kostja

menetluskulud summas 6253 eurot.

3. Välja mõista JGC Forest OÜ-lt (pankrotis) kostja KS kasuks

menetluskulud summas 6253 eurot, s.o kostja lepingulise esindaja kulud.

4. Menetluskuludelt tuleb JGC Forest OÜ-l (pankrotis) tasuda KS-le

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas).

5. Hageja poolt menetluses tasutud 2652 eurot kanda pärast kohtumääruse

jõustumist kohtu deposiidist käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis

3 nimetatud kohustuse osaliseks täitmiseks kostja KS arvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

6. Edastada määrus menetlusosalistele.

Asjaolud

1. 06.06.2016 otsusega jättis Pärnu Maakohus rahuldamata JGC Forest OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja) hagi KS (kostja) vastu ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega 20.03.2017.

2. 04.05.2016 esitas kostja maakohtus kantud menetluskulude nimekirja (kd II tl 120-

126), mille kohaselt on kostjale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 156 eurot, mis

sisaldab käibemaksu. Vastavalt avaldusele lisatud arvetele nr 201510036, 201511008,

201601002, 201601007, 201602029 ja 201603014 ning nende spetsifikatsioonidele on

kostja menetluskulu kokku 3198 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lepinguline

esindaja on arvete spetsifikatsioonide kohaselt teinud õigusabi osutamisel järgmised

toimingud: 18.09.2015 tsiviilasja materjalidele ligipääsu taotlemine e-toimikus,

tsiviilasja materjalide läbitöötamine – 45min; 01.10.2015 kostja taotluste koostamine

(riigilõiv, menetluskulude tagatis) ja esitamine kohtule – 1h 45min (arve nr

201510036); vastuse koostamine hagile – 4h 30min (arve nr 201511008); hageja

11.11.2015 menetlusdokumendi ja selle lisade läbitöötamine ning kostja seisukoha

koostamine – 3h (arve nr 201601002); ettevalmistus kohtuistungiks ja kliendi esindus

Pärnu Maakohtu 11.01.2016 istungil – 2h (arve nr 201601007); 01.02.2016 hageja

29.01.2016

hagiavalduse

tervikteksti

ja

lisade

läbitöötamine,

edasiste

tegevusvõimaluste analüüs – 3h 30min; 15.02.2016 kostja seisukoha ja taotluste

koostamine ning esitamine Pärnu Maakohtule – 3h 40min (arve nr 201602029);

menetluskulude tagatise määramise taotluse koostamine ja esitamine Pärnu

Maakohtule – 2h (arve nr 201603014). Kostja kinnitas, et kulud on kantud seoses

käesoleva

menetlusega

ja

et

kostjal

füüsilise

isikuna

puudub

võimalus

menetluskuludelt arvestatud käibemaksu mahaarvamiseks. Samuti palus kostja

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3. 06.05.2016 täiendas kostja maakohtus kantud menetluskulude nimekirja (kd II tl 142-

145) ja esitas kulude tõendamiseks arve nr 201605009, mille spetsifikatsiooni kohaselt

seisneb kostjale osutatud õigusabi järgmistes toimingutes: 01.04.2016 suhtlus

kohtunikuga menetluskulude tagatise laekumise küsimuses, istungi edasilükkamise

taotluse koostamine – 20min; 03.05.2016 menetluskulude nimekirja koostamine ja

ettevalmistus 04.05.2016 kohtuistungiks – 1h 30min; 04.05.2016 kliendi esindus

Pärnu Maakohtu 04.05.2016 istungil – 2h 15min. Kostja kinnitas, et kõik kulud on

kantud seoses käesoleva menetlusega ja füüsilise isikuna puudub kostjal käibemaksu

mahaarvamise võimalus, mistõttu taotleb kulude hüvitamist koos käibemaksuga.

4. 15.11.2016 esitas kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja (kd III tl

12-14), mille kohaselt on kostjale apellatsioonimenetluses osutatud õigusteenust

kokku 13 tunni ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (koos käibemaksuga) kokku summas

2028 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esitas koos menetluskulude nimekirjaga

arved nr 201608012 ja 201610017, millede spetsifikatsioonide kohaselt seisnes

kostjale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi järgmistes toimingutes: 12.07.2016

hageja 04.07.2016 apellatsioonkaebuse läbitöötamine – 35min; 02.08.2016 taotluse

koostamine ja esitamine apellatsioonkaebuse tagastamiseks hagejale – 30min;

10.08.2016 e-kirjavahetus kliendiga, kliendile menetluse hetkeseisu ja edasiste

tegevusvõimaluste

selgitamine

–

40min;

15.08.2016

hageja

04.07.2016

apellatsioonkaebuse läbitöötamine, kostja menetluskulude katteks tagatise nõudmise

taotluse koostamine – 2h 15min; 16.08.2016 menetluskulude katteks tagatise

nõudmise taotluse täiendamine ja esitamine ringkonnakohtule – 1h 30min (arve nr

201608012); vastuse koostamine hageja 04.07.2016 apellatsioonkaebusele – 8h 30min

(arve nr 201610017). Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

menetlusega ja taotles kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Samuti palus kostja

mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks arvetelt nähtuvatele toimingutele palus kostja

hüvitada ringkonnakohtu 15.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistuse kulu 1h ja

15.11.2016 istungil osalemise kulu, mille palus määrata 156 euro suuruse tunnihinna

alusel lähtuvalt istungi kestusest.

5. 21.03.2017 esitas kostja menetluskulude nimekirja (kd III tl 33-35), milles palus

määrata kostja menetluskulud kindlaks kogusummas 6864 eurot (44 tunni ulatuses

õigusabi) ja need hagejalt koos viivisega välja mõista ning määrata 2652 euro suurune

osa menetluskuludest tasumisele hageja tasutud tagatise arvelt. Menetluskulude

nimekirjaga koos esitas kostja kolm seni kohtule esitamata arvet – arved nr

201602064, 201605023 ja 201611021, millede spetsifikatsioonidest nähtuvalt on

kostja lepinguline esindaja teinud õigusabi osutamisel järgmised toimingud:

28.02.2016 ettevalmistus Pärnu Maakohtu 29.02.2016 istungiks – 2h; 29.02.2016

kliendi esindamine Pärnu Maakohtu 29.02.2016 istungil – 1h 15min (arve nr

201602064); 06.05.2016 kohtuistungiga seonduvate menetluskulude nimekirja

koostamine ja esitamine Pärnu Maakohtule – 20min; 11.05.2016 hageja

menetluskulude

nimekirja

läbitöötamine,

seisukoha

koostamine

hageja

menetluskulude osas ja seisukoha esitamine Pärnu Maakohtule – 10min (arve nr

201605023); ettevalmistus ringkonnakohtu 15.11.2016 istungiks, menetluskulude

nimekirja koostamine ja kliendi esindus istungil – 2h 30min (arve nr 201611021).

6. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. 05.05.2016 esitatud seisukohas leidis

hageja, et arvel nr 201511008 kajastatud hagile vastuse koostamise ajakulu 4h ja

30min on ülepaisutatud, arvestades, et vastuse sisu moodustab vaid 3 lehekülge.

Lisaks on kostja esindaja eelnevalt tsiviilasja materjalid läbi töötanud (arve nr

201510036), mistõttu ei saa vastuse koostamise töö sisusse kuuluda materjalide

analüüs jms. 31.03.2017 esitatud seisukohas palus hageja jätta rahuldamata kostja

taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 6864 eurot. Hageja leidis, et

kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kulutused ei ole valdavas osas

põhjendatud ega vajalikud arvestades menetluse keerukust ning kostja seisukohtade

sisu (läbivalt olnud muutumatud) ja tegevuste mahtu. Kostja ei ole märkinud, millisel

õiguslikul alusel taotleb ta menetluskulude väljamõistmist pankrotihaldurilt, mitte

hagejalt JGC Forest OÜ-lt (pankrotis). Hageja leidis, et kostja menetluskulud on

selgelt ülepaisutatud ja maksimaalne kulu ei saa olla suurem kui 10h.

Esimese astme kohtu määrus

7. 19.05.2017 määrusega jättis Pärnu Maakohus hageja kanda hageja menetluskulud

3825 eurot ja mõistis JGC Forest OÜ-lt (pankrotis) kostja kasuks välja menetluskulud

5772 eurot. Samuti märkis kohus, et menetluskuludelt tuleb JGC Forest OÜ-l

(pankrotis)

tasuda

kostjale

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.

Väljamõistetud menetluskulude osaliseks täitmiseks määras kohus pärast määruse

jõustumist kohtu deposiidist kanda hageja poolt menetluses tasutud 2652 eurot kostja

arvele.

8. Kohus leidis, et hageja kanda jäävad tema enda menetluskulud 3825 eurot.

9. Kostja menetluskulude osas on hageja seisukohal, et maksimaalsed kulud ei saa olla

suuremad kui 10 tundi. Rohkem hageja oma seisukohti põhjendanud ei ole. Kohus

märkis, et ei nõustu hageja seisukohtadega alljärgnevatel põhjendustel.

10. Maakohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on põhjendatud kostja kulud

arve nr 201510036 alusel summas 390 eurot, arve nr 201511008 alusel summas 702

eurot, arve nr 201601002 alusel summas 468 eurot, arve 201601007 alusel summas

312 eurot, arve nr 201602029 alusel summas 1014 eurot, arve nr 201603014 alusel

summas 312 eurot. Arvest nr 201605009 ei pidanud kohus põhjendatuks

menetluskulude nimekirja koostamist, mistõttu arvestas kohus nimetatud arvest

tasuga 3,5 tunni eest summas 546 eurot.

11. Kohus pidas kostja kulusid põhjendatuks seetõttu, et hageja muutis korduvalt

menetluse käigus oma seisukohti ja täpsustas nõuet. Kuna kostjal on õigus vastata

hageja seisukohtadele, siis oli kohus seisukohal, et kostja poolt maakohtus esitatud

seisukohad olid proportsioonis hageja poolt esitatud taotluste ja nõuetega. Käesoleva

tsiviilasja menetlus oli keerukas eelkõige seetõttu, et hageja ei suutnud oma nõuet

esitada selgelt ja üheselt arusaadavalt, mistõttu tuli korduvalt anda hagejale

täiendavaid tähtaegu oma selge ja konkreetse nõude esitamiseks. Hageja enda tegevus

menetluses on toonud kaasa menetluskulude suurenemise.

12. Eeltoodu alusel luges kohus kostja menetluskulud maakohtus põhjendatuks kokku 24

tunni ulatuses summas 3120 eurot, millele lisandub käibemaks 624 eurot, kokku 3744

eurot.

13. Kohus märkis, et ei mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulusid arvete nr

201602064, 201605023 ja 201611021 alusel summas 1157 eurot, mis on kostja poolt

kohtule esitatud 21.03.2017, so pärast menetluse lõppemist. Tegemist on maakohtu

menetluskuludega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-60-16 p-s 13 selgitanud, et

menetluskulude nimekiri tuleb esitada hiljemalt kohtu määratud tähtajaks ning seda

võib teha ühtse nimekirjana pärast viimast kohtuistungit. Kohus andis tähtaja

06.05.2016 (kd II tl 142). Kuna kostja poolt on kolm arvet esitatud peaaegu aasta

hiljem, siis ei ole põhjendatud arvestada eelpool nimetatud arvetes märgitud

menetluskuludega.

14. Kostja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulude arve nr 201608012 ja arve nr

201610017 alusel kokku summas 2028 eurot on põhjendatud täies ulatuses, arvestades

menetluse mahtu ja keerukust ringkonnakohtus. Seetõttu mõistis kohus hagejalt kostja

kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulud summas 2028 eurot.

15. Eeltoodu

alusel

rahuldas

kohus

osaliselt

kostja

taotluse

menetluskulude

väljamõistmiseks hagejalt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5772

eurot. Kohus leidis, et kostja taotlus tasuda talle osaliselt menetluskulud tagatise arvelt

summas 2652 eurot tuleb rahuldada. Maakohtu menetluses on hageja tasunud tagatist

summas 1716 eurot (kd II tl 112) ja ringkonnakohtus on hageja tasunud tagatist

menetluskulude katteks summas 936 eurot (kd III tl 2).

16. TsMS § 177 lg 4 alusel märkis kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja määruskaebus

17. 02.06.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Pärnu Maakohtu

19.05.2017 määruse osas, milles kohus määras kindlaks kostja menetluskulud summas

5772 eurot ja teha uue määruse, millega määrata kostja menetluskulude suuruseks

1560 eurot.

18. Hageja leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kulutused ei ole valdavas

osas põhjendatud ega vajalikud arvestades menetluse keerukust ning kostja

seisukohtade sisu (läbivalt olnud muutumatud) ja tegevuste mahtu. Hageja juhib kohtu

tähelepanu, et kostja on taotluses palunud mõista menetluskulud välja pankrotihaldur

Ly Müürsoolt, mitte hagejalt JGC Forest OÜ-lt (pankrotis). Kostja ei ole märkinud,

millisel õiguslikul alusel taotleb ta menetluskulude väljamõistmist pankrotihaldurilt.

Maakohus ei ole hageja nimetatud vastuväidet määruses käsitlenud.

19. Maakohus on pidanud hageja menetluskulusid põhjendatuks summas 3825 eurot, kuid

samal ajal leidnud, et kostja menetluskulud olid põhjendatud summas 5772 eurot.

Oluline on, et hageja menetluskuludest 2000 eurot moodustasid tasutud riigilõivud.

Seega sisuliselt on maakohus leidnud, et kostja kulud esindajale olid põhjendatud

summas 5772 eurot, samal ajal kui hageja kulutused samas asjas olid 1825 eurot.

Samuti peab hageja oluliseks, et kostja on taotlenud hagejalt eeldatavate

menetluskulude katteks tagatise andmist nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluses

vastavalt summades 1716 eurot ja 936 eurot. Kostja on esitanud taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 6864 eurot, mis ületab kostja enda

poolt eeldatavat summat enam kui kaks korda. Ka maakohtu poolt kindlaksmääratud

menetluskulude suurus ületab eeldatavaid kulusid kahekordselt. Samuti ületab

kindlaksmääratud summa kolmekordselt hageja kulusid.

20. Kohus ei ole määrusest nähtuvalt analüüsinud tegevuste põhjendatust ja vajalikkust

piisava täpsusega, et nendele põhjendustele oleks võimalik esitada määruskaebuses

vastuväiteid. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja enda tegevus on toonud

kaasa menetluskulude suurenemise. Hageja märgib, et tema seisukohad olid

muutumatud kogu menetluse vältel, hageja õiguslik põhjendus küll täienes ja

täpsustusid ka arvud, kuid sisulised seisukohad olid muutumatud. Kostjal ei tulnud

seetõttu teha täiendavaid toiminguid. Ka ei ole kohus välja toonud, milliseid

täiendavaid toiminguid pidi kostja esindaja tegema hagejast tulenevalt ja milliselt

oleks nende tegemine põhjendatud. Hageja on seisukohal, et maakohtu määrus on

kostja menetluskulude kindlaksmääramise osas põhjendamatu. Arvestades, et kostja

esindaja koostas hagiavaldusele vastuse ning sisuliselt kordas seda igas järgnevas

menetlusstaadiumis, ei saa kostja menetluskulud olla põhjendatud suuremas mahus kui

10 tundi.

Vastus määruskaebusele

21. Kostja palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.

Kostja vastumääruskaebus

22. 14.06.2017 esitatud vastumääruskaebuses vaidlustab kostja Pärnu Maakohtu

19.05.2017 määruse osas, millega jäeti kostja 21.03.2017 taotlus menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks

osaliselt

rahuldamata

ja

mõisteti

kostja

menetluskulud välja pankrotivõlgnikult. Kostja palub teha vaidlustatud osas uue

määruse, millega kostja 21.03.2017 taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldada täies ulatuses, s.o kokku summas 6864 eurot.

23. Kostja märgib, et vastumääruskaebuse esitamise õigus tuleneb TsMS § 178 lg-te 1 ja

2, § 659 ja § 635 koosmõjust.

24. Maakohus oleks pidanud mõistma kostja menetluskulud välja pankrotihaldurilt, mitte

JGC Forest OÜ-lt (pankrotis). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagi rahuldamata

jäämisel menetluskulud hageja. Tagasivõitmise hagi esitamisel on hagejaks

pankrotihaldur, mitte pankrotivõlgnik. PankrS § 541 lg 1 teise lause kohaselt on

halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandja võlgnik, kui

seadusest ei tulene teisiti. Hageja menetluskulud tuleb hüvitada pankrotivara arvelt,

kuid kohustatud isikuks saab olla vaid haldur.

25. Maakohus on jätnud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud, mis

nähtuvad arvetelt nr 201602064, 201605023 ja 201611021 põhjendusel, et tegemist on

maakohtu menetluskuludega ja kostja on kõnealused arved esitanud ligikaudu aasta

pärast kohtu poolt menetluskulude nimekirjade esitamiseks antud tähtaja möödumist,

mistõttu ei ole nendes kajastatud menetluskuludega arvestamine põhjendatud. Kostja

maakohtu seisukohaga ei nõustu. Menetluskulude kindlaksmääramise aluseks olevad

dokumendid ei ole esitatud hilinenult. Olukorras, kus kohtuotsuses menetluskulusid

kindlaks ei määratud, toimub kulude kindlaksmääramine TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras. Riigikohus on märkinud, et menetlusosalistele tuleb anda võimalus esitada

uuesti kõik menetluskulude kindlaksmääramise aluseks olevad dokumendid (RKTKm

nr 3-2-1-158-15, p 19). Kuna kulude kindlaksmääramine ei toimunud põhimenetluse

raames, toimub see iseseisvas, hagita menetlusele sarnases menetluses ja sellele ei

kohaldu TsMS §-s 176 sätestatud ega põhimenetluse kestel määratud tähtajad. Kostjal

ei olnud kohustust taotleda arvel nr 201602064 kajastatud Pärnu Maakohtu 29.02.2016

kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemisega seonduvate kulude

hüvitamist esimeses kohtuastmes. Maakohus on ebaõigesti keeldunud arvel nr

201602064

kajastatud

menetluskulude

kindlaksmääramisest

ja

vastustajalt

väljamõistmisest.

26. Arvel nr 201605023 kajastatud kulud tekkisid maakohtus pärast kohtu poolt

menetluskulude nimekirjade esitamiseks määratud tähtpäeva möödumist. Kostjal

puudus võimalus taotleda kõnealuste kulude hüvitamist maakohtus. Kuivõrd tegemist

ei ole apellatsioonimenetluses kantud kuludega, puudus kostjal võimalus taotleda

viidatud kulude hüvitamist ka ringkonnakohtus. Eeltoodud põhjustel on kostja

õigustatult

taotlenud

arvel

nr

201605023

kajastatud

menetluskulude

kindlaksmääramist

ja

vastustajalt

väljamõistmist

alles

menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses.

27. Arvel nr 201611021 kajastatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2016 kohtuistungiks

ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemisega seonduvate kulude hüvitamist on kostja

taotlenud 15.11.2016 kohtuistungil esitatud menetluskulude nimekirjas. Arvel nr

201611021 kajastatud menetluskulude kindlaks määramata jätmisel on maakohus

eksinud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatu vastu. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga,

mille on maakohus alusetult jätnud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata.

Vastus vastumääruskaebusele

28. Hageja palub jätta kostja vastumääruskaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt

rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kostja vastumääruskaebus tuleb jätta läbi

vaatamata, kuna see on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist

ning kostja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud. Hageja hinnangul välistab TsMS § 661

lg 2 analoogia korras vastuapellatsioonkaebuse regulatsiooni kohaldamise. Samuti

vaidleb hageja kostja vastumääruskaebusele sisuliselt vastu.

Edasine menetluse käik

29. Pärnu Maakohus jättis kaebused rahuldamata ja saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

30. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse, vastumääruskaebuse ja tsiviilasja

materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 19.05.2017 määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667

lg-ga 2 tühistada osas, millega kohus jättis JGC Forest OÜ-lt (pankrotis) kostja kasuks

välja mõistmata menetluskulud 5772 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega mõistab JGC Forest OÜ-lt (pankrotis) kostja

kasuks täiendavalt välja menetluskulud 481 eurot (koos käibemaksuga). Hageja

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele

osaliselt.

31. Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu hageja määruskaebuse väidetele. Kooskõlas

TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes

osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on maakohtu määruse vaidlustanud osas,

millega maakohus on määranud kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks enam kui

1560 eurot, s.o 10 töötundi koos käibemaksuga.

32. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kostja

menetluskulude nimekirjas märgitud kulutused valdavas osas põhjendatud ega

vajalikud arvestades menetluse keerukust ning kostja seisukohtade sisu ja tegevuste

mahtu. Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele, mis puudutavad kostja

menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, peab kolleegium esmalt vajalikuks

selgitada, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et diskretsioonipiiride ületamist maakohtule

hageja poolt vaidlustatud osas ette heita ei saa ning hageja määruskaebus ei sisalda

põhjendusi, mille alusel oleks põhjendatud kostja menetluskulusid maakohtu

kindlaksmääratuga võrreldes vähendada.

33. Ka ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kohus analüüsinud

kostja kulude põhjendatust ja vajalikkust piisava täpsusega selleks, et neile

põhjendustele oleks võimalik esitada määruskaebuses vastuväiteid. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega

kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu ning vaidlustatud määrusest

nähtuvad kohtu kaalutlused, millistel kohus jõudis tehtud toimingute ajakulu osas

määruses toodud järeldustele. Seega ei saanud maakohtu väidetav ebapiisav

põhjendamiskohustuse täitmine kostja menetluskulude hindamisel takistada hagejal

esitamast põhjendatud määruskaebust, tuues vastavalt TsMS § 662 lg 2 p-s 1

sätestatule esile asjaolud, millest hageja hinnangul tuleneb õigusrikkumine määruse

tegemisel ning milles rikkumine seisneb.

34. Määruskaebuses on hageja avaldanud nõustumatust kohtu seisukohaga, et hageja enda

tegevus on toonud kaasa menetluskulude suurenemise. Hageja väitel olid tema

sisulised seisukohad muutumatud kogu menetluse vältel ja nende tõttu ei tulnud

kostjal teha täiendavaid toiminguid. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu.

Hageja on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetluse jooksul korduvalt hagi

täpsustanud ja muutnud ning täiendanud oma seisukohti. Hageja esitas kohtule hagi

02.09.2015, 12.10.2015 esitas hagiavalduse täiendavad põhjendused, 11.11.2015

esitas taaskord oma täiendatud seisukohti ja kohtu 11.01.2016 eelistungil soovis nõuet

taaskord täpsustada, milleks kohus määras tähtaja ning 29.01.2016 esitas hageja

muudetud hagi. 29.02.2016 kohtuistungil avaldas hageja kohtule taas, et soovib hagi

muuta. Hagi korduva muutmise küsimust on Pärnu Maakohus käsitlenud ka

29.02.2016 kohtuistungil, millel kohus kõrvaldas kohtumenetlusest hageja esindaja,

kuivõrd viimane on näidanud ennast vastutustundetuna ja pahatahtlikult takistanud

asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Eeltoodut arvestades ei

saa olla mõistlikku kahtlust selles, et just hageja enda tegevusest tingituna on

suurenenud ka kostja menetluskulud, mis seisnesid hageja täiendatud seisukohtade

läbitöötamise ja neile vastuse koostamise vajaduses.

35. Hageja on põhjendamatult võrrelnud kostja põhjendatud kulude suurust hageja

põhjendatud kuludega ja sidunud kostja menetluskulude suuruse tema eeldatavate

menetluskulude katteks väljamõistetud tagatise suurusega. Kolleegium selgitab, et

lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise kriteeriumiks on kulude põhjendatus ja

vajalikkus, mida kohus hindab igal konkreetsel juhul eraldi ning seda sõltumata

vastaspoole menetluskulude suurusest või asjas määratud menetluskulude tagatise

suurusest. Seega hageja esiletoodu, millised on olnud hageja põhjendatud kulud ja

milline kostja menetluskulude katteks määratud tagatise suurus, ei võta kostjalt õigust

põhjendatud ja vajalike kulude hüvitamiseks.

36. Hageja juhib määruskaebuses kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja nõudis

menetluskulude väljamõistmist pankrotihaldurilt, mille osas esitatud hageja

vastuväidet ei ole kohus määruses käsitlenud. Kostja leiab jätkuvalt ka

vastumääruskaebuses, et kohus oleks pidanud mõistma kostja menetluskulud välja

pankrotihaldurilt, mitte JGC Forest OÜ-lt (pankrotis). Kostja vastumääruskaebuse

osas peab kolleegium arvestades sellele esitatud hageja vastuväiteid esmalt vajalikuks

selgitada, et kostja vastumääruskaebus kuulub läbivaatamisele koos hageja

määruskaebusega.

Ringkonnakohtusse

määruskaebuse

esitamisele

ja

seal

menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 65.

peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 659 lg 1). TsMS 65.

peatükk

ei

reguleeri

vastumääruskaebuse

esitamist,

mistõttu

tuleneb

vastumääruskaebuse esitamise õigus TsMS § 635 ja § 659 koosmõjust.

Vastumääruskaebuse esitamise õigust on jaatatud ka kohtupraktikas (vt Riigikohtu

08.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-15).

37. Vastuseks hageja määruskaebuse ja kostja vastumääruskaebuse väidetele, mis

puudutavad kostja taotlust mõista menetluskulud välja pankrotihaldurilt, märgib

ringkonnakohus, et kostja vastavasisulist taotlust ei ole võimalik rahuldada.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga

seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate

õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb

oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud

vaidlustes. Kolleegium selgitab, et nimetatud sätte mõte ja eesmärk seisneb selles, et

kuigi haldur osaleb võlgniku asemel poolena kohtus, ei saa kohtumenetlusest tekkida

kohustusi pankrotihaldurile, kuna pankrotihaldur osaleb kohtumenetluses mitte

isiklikest huvidest, vaid oma ametiülesannetest tulenevalt. Pankrotihalduri tegevuse

tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on PankrS § 541 lg 1 teise lause

järgi võlgnik. PankrS § 541 lg-s 1 sätestatuga on vastuolus kostja tõlgendus, mille

kohaselt on haldur isiklikult vastutav tema menetluskulude eest ning kostja on

õigustatud

nõudma

menetluskulude

hüvitamist

pankrotihaldurilt

isiklikult.

Kõnealusest tsiviilasjast ei tekkinud pankrotihaldurile isiklikku kohustust, mille

täitmist saaks kostja temalt nõuda. Ka Riigikohus on analoogset küsimust lahendis nr

3-2-1-40-13 selgitanud, märkides, et kui hagejaks on pankrotihaldur, kes on esitanud

hagi seoses pankrotivaraga, kantakse juhul, kui asja lahendamise lõpptulemusena

jäävad menetluskulud hageja kanda, menetluskulud pankrotivara arvel (PankrS § 541

lg 1 teine lause). Seega, hoolimata halduri osalemisest kohtumenetluses

menetlusosalisena pankrotivõlgniku asemel, on halduri tegevuse tulemusena tekkivate

õiguste ja kohustuste kandjaks pankrotivõlgnik, kelleks antud juhul on JGC Forest OÜ

(pankrotis). Vaid erandjuhul võib massikohustuste täitmist nõuda haldurilt (PankrS §

148 lg 2), millist olukorda praegusel juhul ei esine. Seega on maakohus vaidlustatud

määruses õigesti mõistnud kostja menetluskulud välja JGC Forest OÜ-lt (pankrotis).

38. Eeltoodud põhjendustel tuleb kostja vastumääruskaebus jätta rahuldamata osas, milles

kostja palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude pankrotivõlgnikult

väljamõistmise osas. Hageja määruskaebus jääb rahuldamata täies ulatuses.

Järgmisena annab ringkonnakohus hinnangu ülejäänud kostja vastumääruskaebuse

väidetele.

39. Ringkonnakohus peab kostja vastumääruskaebust osaliselt põhjendatuks osas, milles

kostja vaidlustab maakohtu määruse kostja 21.03.2017 esitatud arvetelt nr 201602064,

201605023 ja 201611021 nähtuvate menetluskulude hagejalt välja mõistmata jätmise.

Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei pidanud maakohus eelnimetatud arvetes märgitud

menetluskuludega põhjendatuks arvestada seetõttu, et tegemist on maakohtu

menetluskuludega, mis on kostja poolt esitatud 21.03.2017, s.o pärast menetluse

lõppemist ja peaaegu aasta pärast kohtu poolt 04.05.2016 kohtuistungiga seotud

menetluskulude

esitamiseks

määratud

tähtaega,

milleks

oli

06.05.2016.

Ringkonnakohus jagab kostja seisukohta ja leiab, et kuna kulude kindlaksmääramine

käesolevas asjas ei toimunud põhimenetluse raames, vaid toimub iseseisvas

menetluses, siis ei saa kostja poolt päev pärast tsiviilasja sisuliselt lahendava otsuse

jõustumist esitatud ühtses menetluskulude nimekirjas sisalduvaid kostja kulusid

pidada hilinenult esitatuks. Riigikohus on seisukohal, et kõigi kulude kohta ühtse

nimekirja esitamine aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku

aja jooksul (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-16, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul

põhjustaks mitmeastmeline kulunimekirjade esitamine olukorras, kus menetluskulusid

kohtuotsuses kindlaks ei määrata, pigem menetluse venimist. Arvestades eeltoodut ja

asjaolu, et praeguses asjas ei määranud maakohus 06.06.2016 otsuses menetluskulude

rahalist suurust kindlaks, vaid menetluskulude rahaline suurus määratakse pärast

kohtuotsuse jõustumist, leiab ringkonnakohus, et ei ole põhjendatud kostja poolt

ühtses menetluskulude nimekirjas päev pärast asja lahendava otsuse jõustumist

esitatud menetluskulude välja mõistmata jätmine põhjusel, et need on esitatud

hilinemisega.

40. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et maakohus määras tähtaja

(06.05.2016) 04.05.2016 kohtuistungiga seonduvate menetluskulude nimekirjade

esitamiseks, ei saa ka mõistlikult võttes tingida kostja selliste kulude välja mõistmata

jätmist, mis on tekkinud pärast kohtu poolt määratud tähtpäeva. Sellisteks kostja

kuludeks on 21.03.2017 esitatud arvel nr 201605023 kajastatud kulu hageja

menetluskulude nimekirja läbitöötamisele, sellele seisukoha koostamisele ja

esitamisele ning arvel nr 201611021 kajastatud kulu Tallinna Ringkonnakohtu

15.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele. Arvestades, et

arvelt

nr

201611021

nähtuvad

toimingud

on

tehtud

kostja

esindamisel

apellatsioonimenetluses, on ka ekslik vaidlustatud määruses avaldatud maakohtu

seisukoht, et tegemist on maakohtu menetluskuludega. Lisaks märgib kolleegium, et

21.03.2017 menetluskulude nimekirjale lisatud arves nr 201611021 märgitud kulu

ettevalmistuseks ringkonnakohtu 15.11.2016 istungiks ja istungil osalemiseks on

kostja palunud hüvitada ka 15.11.2016 esitatud menetluskulude nimekirjas, ent

viidatud kostja kulude osas ei ole maakohus sellele vaatamata seisukohta võtnud.

41. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohus pidanuks andma hinnangu

kostja 21.03.2017 ühtsele menetluskulude nimekirjale lisatud arvetes nr 201602064,

201605023 ja 201611021 kajastatud menetluskuludele ning need vajalikus ja

põhjendatud

ulatuses

pankrotivõlgnikult

kostja

kasuks

välja

mõistma.

Ringkonnakohus peab võimalikuks maakohtu vastava eksimuse kõrvaldada.

Eelnimetatud arvetes kajastatud kostja menetluskulusid peab ringkonnakohus

põhjendatuks osaliselt järgmistel põhjendustel.

42. Kostja 21.03.2017 menetluskulude nimekirjale lisatud arvel nr 201602064 kajastatud

toiminguid – ettevalmistus Pärnu Maakohtu 29.02.2016 istungiks ja kliendi

esindamine Pärnu Maakohtu 29.02.2016 istungil – peab ringkonnakohus põhjendatuks

kokku 2 tunni ja 10 minuti ulatuses, arvestades seejuures nimetatud kohtuistungi

kestust (1 tund 5 minutit). Seega vähendab kohus arvel nr 201602064 märgitud kostja

õigusabikulusid 50 minuti ulatuses, määrates nimetatud arve alusel kostja põhjendatud

ja vajalikuks õigusabikuluks sellel märgitud esindaja tunnitasu 130 eurot (millele

lisandub käibemaks) arvestades 338 eurot (2h 10min x 130 + käibemaks 56,33 eurot).

43. Arvel nr 201605023 kajastatud 11.05.2016 ajakulu 10 minutit (26 eurot koos

käibemaksuga)

hageja

menetluskulude

nimekirja

läbitöötamiseks,

seisukoha

koostamiseks hageja menetluskulude osas ja seisukoha esitamiseks Pärnu Maakohtule

on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ei ole, nagu ka samal arvel märgitud

ajakulu 20 minutit 06.05.2016 kohtuistungiga seonduvate menetluskulude nimekirja

koostamisele ja esitamisele kulunud aega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-77-14 p-s 12

asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja

selle kohtule esitamise näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga

TsMS § 175 lõike 1 mõttes, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja neid saab

kohtule esitada menetlusosaline ka ise. Seega ka vastaspoole menetluskuludele

seisukoha esitamine ei ole vajalik ja põhjendatud õigusabikulu, mille saaks

vastaspoolelt välja nõuda. Toodust tulenevalt tuleb kostja 21.03.2017 menetluskulude

avaldus jätta rahuldamata arvel nr 201605023 kajastatud ajakulu 30 minuti osas.

Samadel põhjendustel jääb kostja 21.03.2017 menetluskulude avaldus rahuldamata

arvel nr 201611021 kajastatud menetluskulude nimekirja koostamise osas.

Ringkonnakohus arvestab arvel nr 201611021 märgitud toimingute kogukulust 2 tundi

ja 30 minutit menetluskulude nimekirja koostamise kuluks 10 minutit. Ülejäänud arvel

nr 201611021 märgitud ajakulust 2 tunnist ja 20 minutist peab kolleegium

ringkonnakohtu 15.11.2016 istungil osalemise põhjendatud kuluks istungi kestust

arvestades 25 minutit ja istungi ettevalmistamise põhjendatud kuluks mitte enam kui

30 minutit, s.o kokku mitte enam kui 55 minutit (143 eurot koos käibemaksuga).

44. Ülalmärgitud põhjendustel on maakohus seega põhjendamatult jätnud kostja kasuks

välja mõistmata arvetes nr 201602064 ja 201611021 kajastatud põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud kogusummas 481 eurot (koos käibemaksuga) (338+143).

45. Arvestades eeltoodut kuulub pankrotivõlgnikult kostja kasuks maakohtu poolt

väljamõistetud menetluskulu suurendamisele ulatuses, mis kostja lepingulise esindaja

põhjendatud tunnitasu 130 eurot (millele lisandub käibemaks) arvestades on 481 eurot.

Kokku on kostja põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kulude suuruseks 6253

eurot.

46. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Kirspuu

Kaija Kaijanen

Ande Tänav