4-09-4204/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Väärteoasi nr 4-09-4204

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Lõpposa

Kohus Tartu Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2009.a Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number 4-09-4204

Väärteoasi Raivo Annus kaebus kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri 03.03.2009.a otsusele nr 2490,09,000401

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: Raivo Annus, isikukood 36408032735, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaebuse esitaja kaitsja: vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt Advokaadibüroo Valge & Uiga Jõgeva osakond, asukoht Pargi 3 Jõgeva 48306, elektronpost ivo@valgejauiga.ee Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuur, liiklusjärelevalve grupi komissar Künter Pedosk

Kohtuistungi aeg

13.05. ja 09.06.2009.a

RESOLUTSIOON

Kohus otsustas:

Tühistada kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri 03.03.2009.a otsus nr 2490,09,000401 Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 3 kohaselt ja lõpetada väärteomenetlus Liiklusseaduse § 7419 lg 1 tunnustel Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Hüvitada Raivo Annus’ele riigieelarve vahenditest kaitsjale makstud tasu 17 700 krooni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib 30 päeva jooksul alates päevast, kui

2

kohtuotsus tervikuna on avaldatud esitada kassatsioonkaebuse EV Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ei teatata, siis kohtuotsust tervikuna ei kuulutata. Kohtuotsuse tervikuna kuulutamise aeg on 08.07.2009.a. Kohus tuvastas:

Lõuna Politseiprefektuuri 03.03.2009.a otsusega nr 2490,09,000401 karistati Raivo Annust Liiklusseaduse § 74’19 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 12000 krooni ja Liiklusseaduse § 74’19 lg 2 alusel võeti Raivo Annuselt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Raivo Annust karistati selle eest, et tema 06.02.2009.a kl 16.39 Torma vallas Ulvi- Lilastvere-Torma tee 7-l km-l juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. Raivo Annus esitas otsusele kaebuse. Kaebaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse kohaselt ei ole võimalik väärteoasja materjalidest aru saada, millal ja kus väidetav mootorsõiduki juhtimine joobeseisundi on toime pandud. Kaebuse esitaja suhtes on väärteoprotokoll vormistatud 07.02.2009.a ning sellest nähtub, et isik on väidetava väärteo toi me pannud 06.02.2009.a kl 16.30 Jõgeva maakonnas Torma vallas Ulvi-Lilastvere-Torma tee 18-ndal km-l. Riigikohus on mitmetes lahendites omistanud väärteoprotokollile samasugust tähendust nagu kriminaalmenetluses süüdistusaktile. Käesoleval ajal on väärteoasjas tehtud otsuses märgitud teokirjeldus vastuolus väärteoprotokolliga. Otsuse kohaselt on väärtegu toime pandud kl 16.39 Ulvi-Lilastvere- Torma tee 7-l km-l. Kaebuse esitajal ei ole seega võimalik aru saada, millises kohas ja millisel ajal tema poolt väidetav väärtegu on toime pandud. Kaebuses esitaja kinnitas juba väärteoprotokolli koostamisel, et tema ei ole mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud. Kaebuse esitaja sõidukit juhtis xxxxxxxxxxxxx, kes sõitis koos oma venna xxxxxxxxxxxxxxx Ulvile poodi ning tagasiteel sõitis libeduse tõttu teelt välja põllule. Kaebus esitaja viibis sel ajal xxxxxxxxxxxxx kodus Lilastvere külas. xxxxxxxxxxxxxxd kaebuse esitajaga telefonitsi ühendust ning kaebuse esitaja läks aitama autot põllult välja lükata. Edasi sõitis autoga xxxxxxxxxxxxx ning kaebuse esitaja ja xxxxxxxxxxxxxxläksid jala xxxxxxxxxxxxa kodu poole. Politseiametnik Kõre kutsus kaebuse esitaja oma autosse momendil, kui xxxxxxxxxxxxx poolt oli auto peatatud peaaegu tema kodu juures ja jalgsi auto juurde jõudnud kaebuse esitaja kummardus autosse autodokumente võtma. Kaebuse esitaja ei eitanud joobes olemist, kuid teatas politseile, et tema autot ei juhtinud.

Kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefekuuri seisukoht oli, et karistuse osa tuleb otsus jätta muutmata; õiged väärteo aeg ning koht on kl 16.30 ja Ulvi-Lilastvere-Torma mnt 7 km.

Kohtuistungil andsid ütlusi menetlusalune isik Raivo Annus, tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxja politseiametnikud Veiko Kõre ning Helen Paulus.

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

3 07.02.2009.a Raivo Annuse suhtes koostatud väärteoprotokollis on alljärgnev väärteokirjeldus: Raivo Annus 06.02.2009.a kl 16.30 Jõgeva maakonnas Torma vallas Ulvi- Lilastvere-Torma tee 7 km juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Number 7 juurde on kirjutatud „parandus õige“ Raivo Annuse poolt kohtule esitatud väärteoprotokolli koopias on alljärgnev väärteokirjeldus: Raivo Annus 06.02.2009.a kl 16.30 Jõgeva maakonnas Torma vallas Ulvi-Lilastvere-Torma tee 18 km juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Raivo Annuse suhtes koostatud kohtuvälise menetleja otsuses on alljärgnev väärteokirjeldus: Raivo Annus 06.02.2009.a kl 16.39 Jõgeva maakonnas Torma vallas Ulvi-Lilastvere-Torma tee 7 km juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Seega Raivo Annusele politseist väljastatud protokolli koopia ei ole identne protokolli originaaliga. Originaaleksemplaril on väärteo toimepanemise kohaks märgitud Torma- Lilastvere tee 7 km ning koopial 18 km. Väärteoprotokollis on väärteo toimepanemine kellaajaks märgitud 16.30, väärteoasja otsuse on väärteo toimepanemise kellaajaks märgitud 16.39.

VmS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas ka teo toimepanemise aeg ja koht. Käesoleval juhul ei ole menetlusalusel isikul võimalik aru saada, millal ning kus millise väärteo toimepanemist temale süüks pannakse. Selline olukord aga halvendab oluliselt isiku võimalust ennast kaitsta. Eeltooduga on rikutud VmS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.

Väärteomenetluse seadustik sätestab regulatsiooni, kuidas tegutseda, kui väärteoprotokolli on vaja muuta. Väärteomenetluse seadustiku (VMS) § 68 lg 2 kohaselt kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. VmS § 70 lg 1 kohaselt väärteoprotokolli koopia antakse menetlusosalisele kätte allkirja vastu. Seega protokolli täiendamisel antakse täiendatud protokollist koopia ka menetlusalusele isikule.

KrMS § 2 p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikateks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid mis on tõusetunud seaduse kohaldamisel. KrMS § 364 lg 1 p 3 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht seaduse kohaldamisel kohustuslik Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele Kriminaalmenetluse seadustiku § 2 punktis 4 sätestatud juhul. VMS § 2 kohaselt kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Riigikohus on oma lahendites 3-1-1-105-03, 3-1-1-80-06, 3-1-1-84-07 ja 3-1-1-9-08, väljendanud seisukohta, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse.

VmS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. VmS § 87 kohaselt arutab kohus väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VmS §-st 87 s.o seotusest väärteoprotokolliga tulenevalt ei ole kohtul võimalik hakata tagantjärgi tuvastama süüteokoosseisu tunnuseid. Eeltoodust tulenevalt tuleb Raivo Annuse tuleb väärteomenetlus lõpetada VmS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Kuna menetlus väärteoasjas lõpetatakse igal juhul s.o hoolimata tõenduslikust poolest, ei hakka kohus analüüsima menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlusi.

4

VMS § 23 kohaselt tuleb Raivo Annuse poolt kaitsjale makstud tasu 17700 krooni hüvitada Raivo Annusele riigieelarve vahenditest. Kohus otsus tegemisel juhindub Väärteomenetluse seadustiku §-dest 117 lg 1 p 1 ja lg 2, 121, 122, 123, 124, 126, 128, 129, 130, 131, 132 p 3, 133, 134, 135 lg 1, 2, 4, 5 ja 7.

Haide Rimmel kohtunik