1-17-6124/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-6124

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2017. a., Tallinn Kohtuasja number 1-17-6124 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 10. oktoobri 2017. a otsus C.F süüdistuses KarS § ja § 424 järgi 199 lg 2 p 9

kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav C.F

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava C.F apellatsioon Harju Maakohtu 10. oktoobri 2017. a kohtuotsusega temalt menetluskulude peale ja tagastada välja mõistetud läbi vaatamata apellatsioon selle esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 etlusosaline sai päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil men vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 4. oktoobril 2017 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör , süüdistatav abi Katrin Tron C.F ja tema kaitsja Raul Ainla alasjas kokkuleppe C.F käesolevas krimina süüdi tunnistamise kohta KarS § ja § 424 järgi 199 lg 2 9 p

kvalifitseeritavates kuritegudes ning karistuse suuruses.

2. Samuti lepiti kokkuleppes kokku C.F süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude suuruses, milleks oli sundraha 705 eurot kaitsja tasu 216 eurot ja , määratud ekspertiisikulu 420 eurot ning kohtumenetluses tekkivate kulude

hüvitamise kohustuses (2 kd tl 13-14).

2(3) 3. Harju Maakohus mõistiski 10. oktoobri 2017. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses C.F

199 lg 2 p 9 ning karistas teda vastavalt 1 aastase 2 aastase süüdi KarS § ja § 424 järgi ja vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel tuleb koheselt ära kanda 6 kuud vangistust. Ülejäänud 2 aastat 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui C.F ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohus mõistis süüdistataval välja määratud t menetluskuluna riigituludesse sundraha 705 eurot, kaitsja tasu 216 eurot ja ekspertiisikulu 420 eurot.

Maakohus määras, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul ositi KrMS § 180 lg 3 alusel kohtuotsuse jõustumisest. Igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 111,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-

s kuupäev.

4. Maakohtu otsuse peale esitas C.F , kes taotleb apellatsiooni süüdistatav kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmist, sest tal puuduvad rahalised vahendid nende tasumiseks. Tal puudub nii raha kui vara. Lähemal ajal peab ta asuma vanglakaristust kandma. Raha on tal vaja ka vanglas olles, et seal inimväärselt elada. Leiab, et maakohus oleks pidanud teda menetluskulude tasumisest vabastama. Seda küsimust maakohtus isegi ei arutatud. Seega leiab, et kriminaalmenetluse kulude tasumisest peaks teda nüüd vabastama ringkonnakohus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ud kokkuleppega, maakohtu , sõlmit otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon

tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud.

Alates 29. märtsist 2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg t 1 võrreldes

- varasemaga täiendatud. § 245 lg 1 Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS 248 lg- 1, mille § st kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1- 248 lg 1 p 3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on 248 lg 1 p kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

6. 4. oktoobril 2017 abi i Katrin Troni C.F ja tema kaitsja Raul

prokurör , süüdistatava Ainla muuhulgas , et kriminaalmenetluse kuluks vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse sõnaselgelt on sundraha 705 eurot 216 eurot ja ekspertiisikulu 420 eurot ning need , määratud kaitsja tasu kuuluvad C.F igakuiste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse poolt hüvitamisele jõustumisest.

3(3) 4. oktoobril 2017 C.F on kohtuistungil toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuliku arutamise ajal avaldanud, et lle on kokkulepe arusaadav ja ta ta nõustub kokkuleppega vabatahtlikult, samuti väljendas ta kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet. Palub kokkuleppe kinnitada (2 kd tl 15, 18)).

7. Apelleeritud kohtuotsusega ongi C.F kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on menetluskulud vastavalt kokkuleppes välja mõistetud märgitule väljamõistetud menetluskulud võimaldanud . Kohus on tasuda 12 kuu jooksul ositi iga eurot. kuiste osamaksetema vähemalt 111,75

Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.

Vaatamata sellele vaidlustab C.F maakohtu otsust ja taotleb jätta kriminaalmenetluse kulud riigi kanda. Kohtukolleegium ei pea süüdistatava taotlust asjakohaseks.

Esiteks on menetluskulude asjakohatu, kuna seadus (KrMS riigi kanda jätmise taotlus § 180 lg 3) ei võimalda jätta menetluskulusid täielikult riigi kanda, vaid ainult osaliselt.

Teiseks, nagu juba eelpool sedastatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi -1-1-7-16) (3 seisukohast järeldub, on menetluskulude vähendamine või osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe

sõlmimise järgselt otsustada Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud . menetluskulude tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust maksejõuetusest ega ole esitanud muid põhjendusi menetluskulude tasumise võimatusest.

Asjaolu, et on kohtus kokkule kohtuliku arutamise süüdistatav ppega nõustunud, kuid soovib järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul ka kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11 247 lg- 2 . Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § st saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on 318 lg 3 p- 4 ja lgst st pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

KrMS § kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja 326 2 p 3 lg tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi

apellatsiooniõigust.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg 2 p-st 3 318 lg-st 4 on ringkonnakohus § ja § seisukohal, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata C.F .

/allkirjastatud digitaalselt/