4-17-4812/5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-17-4812

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-4812 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 4. oktoobri 2017. a , määrus millega jäeti

J.Z-i kaitsja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks

rahuldamata ja kaebus prefektuuri Põhja korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

juhtivspetsialisti 23. augusti 2017. a otsusele nr 2302,17,005549

läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusaluse isiku J.Z-i (J.Z, ik XXX,

aadress X , e-post ) kaitsja , XX XXX Indrek Põder määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta . a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus Harju Maakohtu 4. oktoobri 2017 rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (VTMS § 198) ega kuulu edasikaebamisele .

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti 23.08.2017. a otsusega nr 2302,17,005549 karistati J.Z LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

2. Kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud, et otsusele võib esitada kaebuse Harju

Maakohtule 15-ne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 11.09.2017.

3. Harju Maakohtusse laekus kaebus 13.09.2017 ning kaebusele lisatud digiallkirjade kinnituslehest nähtuvalt on kaebus allkirjastatud 13.09.2017 kell 22.04.

4-17-4812

2(5)

4. Esitatud kaebuses on kaebuse esitaja taotlenud kohtul ennistada edasikaebe tähtaega põhjusel,

et netlusalust isikut, kellele on otsuse kohtuväline menetleja on oma tegevusega eksitanud me kättesaamise ja selle edasikaebamise korda selgitatud puudulikult.

5. M . oktoobri taotluse taja ennistamiseks aakohus jättis 4 2017. a määrusega kaebetäh

rahuldamata ja J.Z-i kaitsja kaebuse 23.08.2017. a otsusele nr kohtuvälise menetleja 2302,17,005549 läbi vaatamata.

Maakohus märkis, et väärteoasjas koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on väärteoprotokoll

koostatud 31.05.2017 ning väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on

kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 29.06.2017. Väärteoprotokollile on 31.05.2017 alla kirjutanud ka menetlusalune isik. Seejärel on väärteoprotokollis tehtud parandus ja parandus on tehtud 28.07.2017 ning paranduse kohaselt on parandatud väärteoprotokolli lisalehel märgitud ühe menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo toimepanemise aega, viies toimepanemise aja

vastavusse tegeliku väärteo toimepanemise ajaga. Samuti on parandatud ka kuupäeva, alates millisest on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Parandustega tutvumise kohta on menetlusalune isik märkinud, et ta on parandustega tutvunud 28.07.2017 ning lisaks sellele on väärteoprotokolli menetlusalune isik eraldi märkinud, et on teadlik otsuse uuest kuupäevast. Uueks kuupäevaks, millal kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures

kättesaadav, on märgitud 25.08.2017. Seega on menetlusalune isik oma allkirjaga 28.07.2017 kinnitanud, et ta on parandustega tutvunud ja on teadlik ka uuest otsuse kättesaamise kuupäevast. Seejuures ei ole muudetud otsusele kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega, mis tuleneb seadusest. Vastavalt VTMS § 114 lg 4 sätetele esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja

juures kättesaadav. Väärteoprotokollist tulenevatest sissekannetest ja menetlusaluse isiku omakäelisest kinnitusest nähtuvalt oli menetlusalusele isikule teada, et kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.08.2017. Seega lõppes kaebuse esitamise 15 päevane tähtaeg 09.09.2017. Kuivõrd tähtaeg langes puhkepäevale, siis oli vastavalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 171 lg 3 teisele lausele tähtaja viimaseks päevaks sellele järgnev esimene tööpäev, antud juhul 11.09.2017.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on VTMS § 114 lg s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja - arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise

menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (3-1-1-84-13). Seejuures eeldatakse

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, so seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (3-1-1-83-08). Seega oli menetlusalusele isikule väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, üheselt teada, mistõttu kaebuses esitatud väide selle kohta, et menetlusalune isik sai otsusest teada alles kaitsja vahendusel

e-toimiku kaudu, on ainetu. Kuivõrd menetlusalusele isikule oli teada, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.08.2017, siis kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele minemata jätmisel võttis ta endale ise riski, et ta ei saa õigeaegselt teada otsuse sisust ja ta võib mööda lasta seetõttu ka otsusele kaebuse esitamise tähtaja. Asjaolu, et menetlusalune isik ei vaevu

otsusele kohtuvälise menetleja juurde järele minna, ei saa kuidagi sisaldada endas kohtuvälise

menetleja minetust menetlusnormide järgimisel nagu ei saa seda lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel.

Kuivõrd VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja

kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. Viidatud KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel

möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle

4-17-4812

3(5)

menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise

mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Sellisest sõnastusest saab järeldada, et lähtuda saaks vaid KrMS § 172 lg 2 p 2 sõnastusest ning sellisest sõnastusest

saab järeldada, et põhjuse mõjuvaks hindamine sõltub uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

hinnangust. Seejuures tuleb omaksvõetud kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi

- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine

vaimutegevuse rike jms (3-1-1-5-07). Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud kaebetähtaja

ennistamise taotluses ega selle põhjendustes ühelegi sellisele põhjusele viidatud. Vastupidi, väärteoprotokollist nähtub üheselt, et menetlusalune isik oli üheselt teadlik sellest, et kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.08.2017. Lisaks sellele on väärteoprotokolli pöördele märgitud lisateave, mille kohaselt muu hulgas on märgitud, et „Lahend

väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast“. Lisaks sellele on väärteoprotokolli pöördel antud teavet võimalustest avaliku e-toimiku kaudu jälgida menetluse käiku. Seega piisava huvi olemasolu korral saanuks

menetlusalune isik reaalajas jälgida e toimiku kaudu menetluse käiku, esitada digitaalselt -

allkirjastatud dokumente või muul viisil realiseerida oma õigusi. Arvestades väärteoasjast

nähtuvaid menetlusdokumente saab üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul oli kaitsja, kes menetlusalust isikut nõustas. Sellest tulenevalt oli ka kaitsjal võimalus avaliku e-toimiku kaudu

menetluse käiku jälgida ning maakohtule esitatud kaebusest on võimalik järeldada, et

menetlusaluse isiku kaitsja on seda ka teinud, kuid väidetavalt alles pärast kaebetähtaja möödumist. Seega ei saanud kohtu arvates tekkida ka olukorda, et menetlusalune isik või tema

kaitsja ei tea millisest kuupäevast on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, millisest kuupäevast algab ka otsusele kaebuse esitamise 15 päevane tähtaeg. Seetõttu leiab kohus, et ei väärteoasja materjalidest ega esitatud kaebusest ei nähtu põhjusi, mida saaks

pidada mõjuvaks KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes ja mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise.

Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et kaebuses esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab selle esitanud isikule kui kaebus on esitatud pärast

käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud pärast VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, tuleb vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele jätta kaebus läbi vaatamata ja saata kaebuse esitajale määruse koopia kui ka tagastada kaebus selle esitajale.

6. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Indrek J.Z-i

Põder tühistada täies osas Harju Maakohtu 04.10.2017. a kohtumäärus ja , kes teha uus

kohtumäärus, millega rahuldada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks, tagastada kaebus samale kohtule kaebuse läbivaatamiseks ja menetluse jätkamiseks.

Kaitsja leiab, et Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetlejad ei ole järginud VTMS § 70 lg

4 sätteid. Kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2302,17,005549 ei olnud menetlusalusele isikule kättesaadav 30 päeva pärast peale temale väärteoprotokolli koopia kätteandmist. J.Z sai väärteoprotokolli nr AB 1546108 kätte 31.05.2017. Seega pidi otsus antud väärteoasjas kohtuvälisel menetlejal olema menetlusalusele isikule kättesaadav alates 30.06.2017. 29.06.2017 on kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteomenetluse jätkamise määrus, mis ei vasta VTMS § 48 nõuetele. Nimelt VTMS § 48 lg 3 p 2 kohaselt põhistatava määruse põhiosa

4-17-4812

4(5)

peab sisaldama määruse menetluse õigusliku alust. Eelpoolnimetatud väärteomenetluse jätkamise määruses puudub aga igasugune menetlusõiguslik alus.

Kaebaja on seisukohal, et selline menetlusõiguslik alus väärteomenetluse jätkamiseks peale väärteoprotokolli koostamist ja selle tutvustamist menetlusalusele isikule puudub. VTMS ei näe ette võimalust väärteoasjas lahendi koostamise tähtaja pikendamiseks. Eeltoodu on aga oluline menetlusnormi rikkumine, mis toob kaasa väärteomenetluse lõpetamise ning väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja lahendi õigustühisuse.

Seega, on kaebaja hinnangul pärast 30.06.2017 menetlusaluse isiku suhtes toimunud kõik

menetlustoimingud õigustühised. Menetlustoimingu puhul, mis on tühine, loetakse, et seda pole kunagi toimunud. Kaebaja on kogu menetluse vältel asunud seisukohale, et kõik pärast 30.06.2017

antud väärteoasjas tehtud menetluslikud otsused või toimingud on tühised. Seega peab kohus

esmajärjekorras kontrollima, kas vastavalt VTMS § 133 p le 6 on kohtuväline menetleja järginud - menetlusõigust (vt lisaks Riigikohtu 24.09.2003 otsust nr 3-1-1-99-03). Siinjuures leiab kaitsja, et kohtuvälise menetleja otsus ei saanud olla kaebuse esitamise ajaks jõustunud. Kaebaja leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni punktiga 4 on kohus sisuliselt asunud lahendama

kaebust, määrates kaebajale uue tähtaja põhikaristuste täitmiseks. Eeltoodu on aga

menetlusnormide rikkumine, kuivõrd kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Harju Maakohus ei ole oma 04.10.2017 kohtumääruses mitte vähimalgi määral analüüsinud kas ja millal on üldse menetlusalusele isikule üle antud väärteoprotokoll. Vastavalt VTMS § 70 lg-tele 1 ja 2 tuleb antud protokolli koopia anda menetlusaluse isiku kätte allkirja vastu. Menetlusalune isik on saanud allkirja vastu väärteoprotokolli 31.05.2017, seega sellest hetkest hakkas kulgema VTMS § 70 lg 4 kohane lahendi kättesaamise tähtaeg 30 päeva. 28.07.2017 on väärteoprotokollis tehtud

parandus. Menetlusalusele isikule 28.07.2017 väärteoprotokolli koopiat (uut, parandatud, muudetud vms) allkirja vastu antud ei ole. Maakohus nimetatud asjaolule tähelepanu pööranud ei ole.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse juhtivspetsialist Margus Pihl poolt 23.08.2017 J.Z-ile väärteoasjas nr 2302,17,005549 koostatud otsuse sai kaebaja kaits -toimiku kaudu. ja vahendusel kätte 13.09.2017 e

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

8. Nagu maakohus juba märkis, on kehtiva kohtupraktika kohaselt VTMS § 114 lg s 4 sätestatud -

kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et väärteoprotokollist tulenevatest sissekannetest ja

menetlusaluse isiku omakäelisest kinnitusest nähtuvalt oli menetlusalusele isikule teada, et

kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.08.2017. Protokolli parandustega tutvumise kohta on menetlusalune isik märkinud, et ta on parandustega tutvunud 28.07.2017 ning lisaks sellele on väärteoprotokolli menetlusalune isik eraldi märkinud,

et on teadlik otsuse uuest kuupäevast. Seega lõppes kaebuse esitamis päevane tähtaeg e 15-

4-17-4812

5(5)

09.09.2017. Kuivõrd tähtaeg langes puhkepäevale, siis oli vastavalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 171 lg 3 teisele lausele tähtaja viimaseks päevaks sellele järgnev esimene tööpäev, s.o 11.09.2017.

10. Vastavalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 1 ennistab kohus kaebetähtaja, kui see on mööda

lastud mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus KrMS § 172 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selleks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

asjaolu, et menetlusalune isik ei lähe otsusele kohtuvälise menetleja juurde järele, kuigi ta oli teadlik otsuse kättesaadavuse kuupäevast, ei saa kuidagi sisaldada endas kohtuvälise menetleja

minetust menetlusnormide järgimisel nagu ei saa seda lugeda kaebetähtaja möödalaskmise

mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et J.Z ei esinenud objektiivset takistust, mis oleks tal kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks teinud.

11. VTMS § 199 lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Sama paragrahvi lõige 21 sätestab, et kui kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse esitamise tähtaeg ennistatakse, loetakse, et kohtuvälises menetluses tehtud otsus ei ole jõustunud. Ringkonnakohus on eelnevalt

tuvastanud, et maakohus jättis põhjendatult kaebetähtaja ennistamata, seega oli kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebus .09 e esitamise viimaseks päevaks 11 .2017. Kuivõrd eelnimetatud tähtajaks kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust ei esitatud, siis jõustus otsus 12.09.2017 ning jõustunud kohtuotsuse vaidlustamine on välistatud. Seega jättis maakohus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata.

12. Seonduvalt , kas kaitsja väidetega, et maakohus oleks pidanud sisuliselt analüüsima

kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust, märgib ringkonnakohus järgmist. Seda, kas vaidlustatud lahend rikub isiku õigusi ja kas selle peale esitatud kaebus on põhjendatud, saab kohus asuda hindama alles siis, kui ta on enne kindlaks teinud seadusliku aluse kaebus sisuliselt läbi vaadata. Edasikaebuse lubatavust ei saa argumenteerida , sest kohus on isiku õiguste rikkumisega

menetluslikult pädev kontrollima üksnes lubatava kaebuse põhjendatust (vt analoogi korras

RKKKm nr 3-1-1-23-16, p 23 jj). Seega Riigikohtu seisukohast lähtuvalt tuleb esmalt anda

hinnang, kas kaebus on lubatav ja alles lubatavuse tuvastamisel saab hinnata ka kaebuse põhjendatust sisuliselt. Olukorras, kus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus ei ole tähtaegne, ei saa kaebust sisuliselt läbi vaadata ja anda sisulist hinnangut selle põhjendatusele, kuivõrd kohtul on pädevus kontrollida üksnes lubatava kaebuse põhjendatust. Kuna antud juhul ei ole kaebus lubatav, ei saa kohus sellele sisulist hinnangut anda ja kaebetähtaja möödumise tõttu asuda selle väidetava põhjendatuse pinnalt edasikaebeõigust looma.

13. Asjaolu, et maakohus on määruse resolutsiooni punktis täpsustanud kohtuvälise menetleja 4

otsuse täitmise tähtaega, kuivõrd maakohtu määruse tegemise ajaks oli täitmise tähtaeg juba möödunud, ei ole käsitatav asja sisulise lahendamisena.

14. - -

- st 1, 2 ja Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p st 1, § st 194, § 196 lg te

§ st 198 jätab ringkonnakohus määruse - vaidlustatud Harju Maakohtu 4. oktoobri 2017. a muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)