2-17-11917/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-17-11917 Tsiviilasi Vladimir Nedoshivini hagi Jevgeni Faraoni ja Ljudmila Moissejeva vastu kaasomandi lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 30. augusti 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Nedoshivini määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Vladimir Nedoshivin, ik XXX; esindaja Mihhail Tuštšenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 30. augusti 2017 määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. 3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Vladimir Nedoshivini kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

2

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Vladimir Nedoshivin (hageja) esitas 8. augustil 2017 hagi Jevgeni Faraoni ja Ljudmila Moissejeva (kostjad) vastu kaasomandi lõpetamiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Viru Maakohus jättis 30. augusti 2017 määrusega hagi menetlusse võtmata ja tagastas hagi hagejale. Maakohus sedastas, et J. Faronile kuulub kinnisasja kaasomandist 2/5 ja hagejale ning L. Moissejevale kuulub kinnisasja kaasomandist 3/5. Hageja ja L. Moissejeva kaasomandiosa on nende ühisomandis. Hageja ja L. Moissejeva said kaasomandi osa ühisomanikeks pärimise teel. Pärandvara ei ole jagatud (PärS § 152 lg 4). Kaasomandit ei ole võimalik lõpetada enne, kui pärandvarana ühisomandis olev kinnisasja kaasomandi osa on PärS § 152 lg 4 kohaselt jagatud ning hageja ja L. Moissejeva on kantud kinnistusraamatusse kaasomanikena. Seda muuhulgas ka põhjusel, et kaasomandiosad, mille alusel kaasomand lõpetada, on kindlaks määramata. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vastab hagiavaldus TsMS § 338 ja 383 sätestatud nõuetele. Maakohus jättis kohaldamata TsMS § 340¹. Maakohus rikkus kohtu selgitamiskohustust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja sellega seotud menetluskulud hageja kanda.

5. Ringkonnakohus märgib, et hagejale ja Ljudmila Moissejevale kuuluv kaasomandiosa (3/5) on ühisomandis. AÕS § 70 lg 4 alusel on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandis olevat õigust saavad

3

ühisomanikud käsutada või muuta üksnes ühiselt (analoogia alusel AÕS § 70 lg 6 ja AÕS § 74). Käesoleval juhul on märgitud üks ühisomanikest kostjaks. Seetõttu ei esitanud kaasomandi osa ühisomanikud hagi ühiselt ja maakohus leidis õigesti, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Kaasomandi lõpetamise hagi esitamisel ilma teise kaasomandi osa ühisomaniku nõusolekuta rikutaks teise ühisomaniku omandiõigust (AÕS § 68 lg 1).

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud kohtu selgitamiskohustust hagi menetlusse võtmise etapis. Muu hulgas selgitas maakohus, et kaasomand oleks võimalik lõpetada siis, kui pärandvara on jagatud ja ühisomand kaasomandi osale lõpetatud. See on iseenesest õige.

7. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kaasomandi lõpetamise hagi saanuks esitada kaasomandi mõttelise osa omanikud ka ühiselt või hageja teise ühisomaniku nõusolekul. Kaasomandi osa ja kinnisasi on eraldiseisvad õiguse esemed (TsÜS § 48). Ringkonnakohus märgib, et ühisomandis on käesoleval juhul üksnes õigus (kaasomandi osa), mitte kinnisasi. Kinnisasi on kaasomandis (AÕS § 70 lg 3) ja kaasomandi mõttelise osa võimalik ühisomand ei takista kaasomandi lõpetamist. Nii on näiteks sageli kaasomandi mõtteline osa ühisomandis osa omanike abielu tõttu (PKS § 25). Siiski ei pea abikaasad kaasomandi lõpetamiseks ühisvara jagama (PKS § 37). Kaasomandi lõpetamise hagi on kujundushagi, mille alusel jagab kohus asja kaasomanike vahel (AÕS § 77 lg 2). Pärast asja jagamist muutub omandi ese. Kui eelnevalt oli ühisomandis kaasomandi osa, siis pärast kaasomandi lõpetamist on ühisomandis asja jagamisel saadu: reaalosa, asi ise või enampakkumisel müügist saadu (raha).

8. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi