4-09-8806/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-09-8806

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Ave Mõstlik Vaidlustatud lahend Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Kairi Palits 23.04.2009.a. otsus väärteoasjas nr: 2302,09,006210 Imre Freiberg karistamiseks LS§ 7422 lg.2,4 alusel

Kaebuse esitanud isik Imre Freiberg, isikukood 36909092710, elukoht xxx

Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Imre Freiberg

Kohtuväline menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna esindaja Triinu Riigor

LÕPPOSA Tühistada Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 23.04.2009.a. otsus väärteoasjas nr: 2302,09,006210 lisakaristuse määramise osas. Muus osas jätta otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 30.07.2009.a.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS

2 Imre Feriberg’i karistati Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg.2,4 järgi rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o. 5100.00 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 01.04.2009.a. kell 06.54 Sael vallas Harju maakonnas Tallinn-Pärnu-Ikla tee 21. km. Suunaga Pärnu poole juhtis mootorsõidukit asulavälisel alal kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 38 km/h võrra, sõites kiirusega 132 +/- 4 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja § 124 p.2 nõudeid, pannes sellega toime Liiklusseaduse § 7422 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KAEBUSE SISU

Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas ning juhtimisõiguse allesjätmist. Kaebaja põhjendab oma taotlust asjaoluga, et väärteo pani ta toime möödasõidul eessõitvast autost, seega oli kiiruseületamine lühiajaline hetke, mitte valitud sõidustiil. Liiklusohtlikku olukorda ei tekkinud, kuna sel ajahetkel oli tee autodevaba. Toimepandut ta kahetseb ning on rahatrahvi käesolevaks hetkeks tasunud. Juhtimisõiguse palub alles jätta, kuna tööiseloom on seotud auto juhtimisega ning peale lubade äravõtmist võib see kaasa tuua ettevõtte tegevuse seiskumise. Samuti on tal vaja regulaarselt sõita Tartusse, et hooldada oma rakselt haiget ema. Ühistranspordi kasutamine oleks kõige keerulisem, kuna tööiseloom ei võimalda bussigraafikutsest kinni pidada.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 2; § 133-135.

Piret Liivo Kohtunik