4-17-3444/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2017, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3444 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi J.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 07.06.2017 otsuse peale väärteoasjas nr 2780,17,004101

Menetlusalune isik J.E isikukood XXX XXXX e-post XXXX ; elukoht ; Menetlusaluse isiku kaitsja Raivo Kiisk R.K.Õigusbüroo OÜ; e-post raivo@rkb.ee

Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht Riia 132, Tartu Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta J.E kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna Prefektuuri 07.06.2017 otsus väärteoasjas nr 2780,17,004101 muutmata.

2. Jätta J.E väärteomenetlusega tekkinud kulud tema enda

kanda.

3. Edastada käesolev kohtuotsus J.E-le , tema kaitsjale ning

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik Väärteoprotokolli (tl 8) kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule J.E-le ette seda, et tema 26.03.2017 kella 11.07 ajal, juhtis Tartus Kooli tänav 30 mootorsõidukit Audi

2

A6 Avant registreerimismärgiga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust. Juhtimisõigus taastamata alates 16.01.2014. Seega rikkus J.E liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 07.06.2017 otsusega väärteoasjas nr

2780,17,004101 (tl-d 6-7) karistati J.E selle teo eest rahatrahviga 30

trahviühikut, s.o 120 eurot. J.E kaitsja esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl-d 1-5), mille põhisisu seisneb lühidalt järgnevas:

1. Väärteoasjas puuduvad väärteo tunnused. Kaebaja on käesolevale kaebusele lisanud

Kooli tn 30 krundi plaani ning Kooli tn 30 krundist tehtud fotod, millest nähtub, et

videosalvestisel toimuv ei leia aset tänaval, vaid kinnisena piiritletud Kooli tn 30

krundil, mis on selgelt eristatav teest. Teedest väljaspool sõiduki juhtimisel kohaldatakse LS § 1 lg 21 alusel ainult LS §-s 69 sätestatud.

2. Kaebaja palub kohtul hinnata videosalvestise kui tõendi lubatavust väärteomenetluses.

Politsei- ja Piirivalveameti poolt esitatud videosalvestis ei ole riikliku järelevalve käigus vormistatud V™S § 31 lg 1 1 mõttes. Samuti ei ole see videosalvestis käsitletav tõendina V™S § 31 4 mõttes, sest see ei ole filmitud menetleja poolt ning esitatud videosalvestisest ei nähtu millel, millistel asjaoludel, mis ajal ja kelle poolt on salvestis

loodud. Samuti ei ole võimalik tuvastada salvestuse aega. Eelnimetatule tuginedes tuleks esitatud videosalvestis tõendite hulgast kõrvale jätta.

3. Juhul kui kohus leiab, et menetlusaluse isiku käitumises esinevad väärteo tunnused,

palub kaebaja kohtul kaaluda alternatiivselt võimalust väärteoasja lõpetamiseks

oportuniteedi põhimõttel V™S § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja leiab, et kui kohtu hinnangul leiab tõendamist, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätet ning menetlusaluse isiku süü on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 kohaselt, ei ole ega saagi olla

menetlusaluse isiku süü suur, ka ei ole menetlusalune isik juhtinud sõidukit alkoholijoobes ega kiirust ületades. Samuti pole menetlusaluse isiku poolt toimepandud teoga kellelegi tekitatud varalist kahju ega tervisekahjustusi. J.E on pensionär ning juhtimisõigusest loobunud eelkõige halvenenud tervise tõttu.

4. Kõike seda arvestades palub menetlusalune isik J.E tühistada otsus

väärteoasjas nr 2780,17,004101 ja lõpetada menetlus väärteoasjas seoses

väärteotunnuste puudumisega; alternatiivselt lõpetada väärteoasi oportuniteedi

põhimõttel V™S § 30 lg 1 p 1 alusel; hüvitada menetlusalusele isikule kantud õigusabikulud. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu kaebusega. J.E rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud nõuet. J.E juhtis mootorsõidukit, kui temal puudus juhtimisõigus. Esitatud fotodelt on selgelt näha, et maja ja aia vahel kulgeb tee. Samuti ei nähtu, et tegemist oleks kinnisena piiritletud territooriumiga. Kõigil (nt teenindaval transpordil ja ka külalistel) on takistamatu ligipääs teele, mida võib LS § 2 p 81 järgi nimetada kruusateeks. LS § 2 p 82 toob ära ka teega külgneva ala mõiste, milleks on teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Praegusel juhul on ka üks rajatis teelt näha, kuhu on pargitud hele sõiduk ja mille juurde viib tee. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3 Kohtu seisukoht

LS § 201 lg 1 näeb ette väärteokaristuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 26.03.2017 kella 11.07 ajal juhtis J.E

Tartus Kooli tänav 30 mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXXX. See asjaolu on üheselt kinnitust leidnud J.E ning tunnistaja U.S. ütlustega (tl-d 9-10), samuti 26.03.2017 kella 11.07 paiku tehtud videosalvestusega Kooli 30 hoovi liiklussituatsioonist (CD salvestusega väärteotoimiku juures). Vaidlust pole selleski, et kõnealusel ajal puudus J.E vastava kategooria juhtimisõigus. See on tõendatud isiku detailandmete päringu väljatrükiga, millelt nähtub, et J.E kohta vastavad registrikirjed puudusid. Kanded puudusid aga seetõttu,

et 16.01.2014 peatati ta juhtimisõigus LS § 129 lg 2 kohaselt – see nähtub J.E

kaebuses esitatud asjaoludest (vt tl 3) –, millest tulenevalt puudus temal juhtimisõigus, kuivõrd LS § 129 lg 2 tulenevalt kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus

põhi- või lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Oma kaebuses vaidleb menetlusalune isik vastu sellele, et toimuv ei leidnud aset tänaval, vaid kinnisena piiritletud Kooli tn 30 krundil, mis on selgelt eristatav teest. Kohus selle vastuväitega ei nõustu. Kooli 30 kinnistust tehtud fotodelt (tl-d 23-25) ning lisatud videosalvestuselt nähtub, et ala, kus kaebuse esitaja sõidukit juhtis on laiem kruusatee, mis lõpeb rajatisega. LS § 2 p 81 kohaselt on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või liikluseks ettenähtud muu ala sõltumata omandivormist. LS § 2 p 82 sätestab teega külgnev ala mõiste. Teega külgnev ala on teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Tähtsust ei oma, kes on tee kinnistu omanik. Tähtsust omab see, kas see osa

kinnistust on avatud liiklemiseks. LS § 1 lg 1 ja § 2 p 81 reguleerib liikluskorraldust ka maaomaniku poolt liikluseks ette nähtud muul alal, sh pinnasteel. Kui kinnistu omanik avab oma kinnistu liiklemiseks, kehtivad seal liiklusseaduse sätted. Keskmise mõistliku inimese seisukohalt võib aru saada, et kui kõigil on takistamatu ligipääs alale, tähendab see aga ühtlasi ka seda, et tegemist on teega liiklusseaduse mõttes ning seal kehtib liiklusseaduse regulatsioon.

Menetlusaluse isiku kaitsja väidab, et esitatud videosalvestis ei ole käesolevas väärteoasjas lubatav tõend, sest see ei vasta V™S § 31 4 lg 1 nõuetele ja tuleks tõendite hulgast kõrvale jätta, kuna see ei ole filmitud menetleja poolt ning esitatud videosalvestisest ei nähtu millel, millistel asjaoludel, mis ajal ja kelle poolt on salvestis loodud. Kohus leiab, et kaitsja selline väide ei ole asjakohane. Riigikohus on 05.10.2017 lahendi nr 4- 16-6493 p-s 11.3 nentinud, et V™S § 31 4 peab silmas vaid menetleja tehtud salvestisi. V™S § 31 lg 1 1 sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo

tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla

väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Praegusel juhul ei vasta salvestis tõepoolest täiel määral selle sätte nõuetele. Muu hulgas ei

nähtu salvestiselt kelle poolt on salvestis loodud. Siiski nähtub väärteoasja materjalist, et

4 salvestise esitas kohtuvälisele menetlejale tunnistaja U.S. 03.05.2017 toimunud tunnistajana

ülekuulamise käigus, kinnitades, et tegi selle salvestise 26.03.2017. Kohtuväline menetleja võttis videosalvestise vastu. Kohus, uurinud salvestist vahetult, veendus, et sealt nähtuvad nii väärteo toimepanemise aeg ja koht. Kõne all olev salvestis on seostatav ka konkreetse väärteoasjaga ning sealt nähtuvad ka väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud – menetlusalune isik kui ka sõiduk, mida ta

juhtis. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et videosalvestis on käesolevas väärteoasjas lubatav tõend V™S § 31 lg 1 1 alusel. Seega tuleb asuda seisukohale, et J.E rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning realiseeris LS § 201 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje asjaolud.

Menetlusalune isik taotles alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist V™S § 30 lg 1 p 1

alusel. Kohus ei pea käesoleval juhul võimalikuks menetluse lõpetamist otstarbekuse

kaalutlustel. Tegu on liiklusalase väärteoga, kus isikule heidetakse ette mootorsõiduki

juhtimist juhtimisõiguseta. Üldteadaolevalt on Eesti liikluskultuur halb. Toimub palju

liiklusõnnetusi, sh väga raskeid liiklusõnnetusi juhtide süül, kellel puudub õigus mootorsõidukit juhtida. Seega on avalikes huvides, et taolisi juhte karistatakse toimepandu eest ning kutsutakse sel viisil korrale. Ka on Riigikohus 26.10.2009 lahendi nr 3-1-1-86-09 p-s 7.3 sedastanud, et „igal inimesel mootorsõiduki juhtimisõigust ei ole, kuna seda tuleb a priori riigilt taotleda liiklusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustel. Seega puudub isikul õigus mootorsõidukit juhtida, kui talle ei ole sellist õigust seaduses ettenähtud korras antud“. Seega leiab kohus, et J.E karistamiseks esineb piisavalt suur avalik huvi, mis välistab V™S § 30 lg 1 p 1 kohaldamise.

Sellega leiab kohus, et menetlusalust isikut J.E tuleb selle teo eest karistada.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või

ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Väärteoasjas selgunud asjaolud ei jäta kahtlustki selles, et J.E

teadis, et juhtis mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. Seega tuleb asuda seisukohale, et subjektiivse külje pealt tegutses J.E otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest miinimumtrahvina kohaldada 3 trahviühiku suurust rahatrahvi,

kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja karistas J.E rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot, seega oluliselt alla LS § 201 lg-s 1 sätestatud rahatrahvi keskmist trahvimäära. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku J.E tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on

5 sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud.

J.E süü suuruse määratlemisel tuleb arvestada aga tema enda suhtumise intensiivsusega teosse, st sellega, et ta pani oma teo toime otsese tahtlusega. Siinkohal peab

kohus ka oluliseks, et J.E juhtimisõigus oli taastamata juba alates

16.01.2014, seega pikka aega. Samas juhiloa kehtivuse lõppemise tõttu mootorsõiduki

juhtimisõiguseta juhtimine on kõige kergem LS §-s 201 sätestatud väärteo toimepanemise vorm. Seda põhjusel, et LS § 201 järgi karistatakse muuhulgas isikuid, kellel ei ole kunagi

juhtimisõigust olnudki. Seega, võrreldes erinevaid teoalternatiive, leiab kohus, et J.E poolt toimepandud rikkumine ei ole raske. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on J.E varem karistatud, küll aga mitte analoogsete rikkumiste eest. Eelnevaid asjaolusid nende koostoimes hinnates võib väita, et J.E süü oli alla keskmise.

Samas on kohus seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb J.E poolt toime pandud rikkumisse suhtuda siiski täie tõsidusega. Igal aastal hukkub

liikluses kümneid inimesi, vigastada saab tuhandeid. Suur on ka varaline kogukahju, mis

liiklusõnnetuste tagajärjel iga-aastaselt tekib. Seega tuleb liikluses eriti just autojuhtide

üleastumistesse suhtuda ülima tähelepanelikkusega ning anda neile riigipoolne hinnang karistuse kohaldamise näol.

Eelnevat arvestades leiab kohus, et kohtuväline menetleja kohaldatud karistus, mis jääb karistusmäära keskmisest oluliselt alla, on vastavuses J.E süü ning karistuse eesmärkidega ja järelikult tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 07.06.2017 otsus väärteoasjas nr 2780,17,004101 jätta täielikult muutmata. Menetlusalusel isikul väärteomenetlusega tekkinud kulud jäävad V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik