4-17-5055/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2017, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-17-5055; kohtu 2840,14,001943 välises menetluses nr täiteasi 189/2015/17

Lahend väärteoasjas kohtuvälise menetleja PPA Lõuna prefektuuri 24.11.2014 otsus E.S karistamises KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 30

120 eurot trahviühikut, s.o Menetlus ja menetluse ese väärteoasjas tehtud otsuse täitmine asenduskaristuse kohaldamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Sissenõudja avalduse esitaja

na Politseija Piirivalveameti prefektuur Lõuna Süüdlane E.S (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx x-xx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx)

Kohtutäitur

Jane Rumjantseva

RESOLUTSIOON

Juhindudes

karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 1, § 72 lg 2, väärteomenetluse seadustiku (V™S) kohus § 211,

määras:

1. Rahuldada PPA prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

Lõuna

2. Asendada E.S-ile

kohtuvälise menetleja PPA Lõuna prefektuuri 24. novembri 2014.a.

3 (kolm otsusega mõistetud tasumata rahatrahv trahviühikut arestiga ) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 5 (viis) tundi.

3. Määrata üldkasuliku töö tegemise tä ) kuud alates käesoleva htajaks 2 (kaks kohtumääruse jõustumisest.

4. Kohtumääruse jõustumisel tuleb süüdlasel üldkasuliku töö tegemiseks pöörduda viivitamatult

üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku poole.

5. Edastada avaldajale, ja .

määruse koopia süüdlasele kohtutäiturile

6. Saat

a jõustunud kohtumäärus üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord ja selgitused

kohtumäärusele

7. Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale.

8. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all Üldkasuliku töö korraldamiseks .

tuleb

süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril

7 500 -kiri aadressil või saata e tartukrho.info@just.ee ).

9. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisel või üldkasuliku töö rikkumise tuvastamisel on kriminaalhooldusametnik õigustatud VTMS § 2103 lg 1 kohaselt

esitama kohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta. Selgitada, et vastavalt KarS

§ 69 lg 6, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

Kohaldatud rahatrahvi esitanud Tartu Maakohtule Viljandi täitemenetluses on sissenõudja

kohtumaja kaudu 22.092017 avalduse

süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga. otsus karistamises rahatrahviga. Süüdlase kohta on jõustunud Sissenõudja

on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetlust on alustatud 08.01.2015.

Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt senõudja täitmise 02.08.2017 s si t teavitanud võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri teatisest nähtub ta trahviühikut Sissenõudja on võlgniku sumata rahatrahv 30

- 120 eurot. kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukoha aadressi.

Süüdlane kaitsja osalemist Süüdlane asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud.

avaldas, et rahatrahv on tasumata.

ga. Süüdlane nõustus kohtus üldkasuliku töö tegemise

Süüdlane ja kontaktandmed, mille kaudu on üldkasulikku tööd andis kohtule oma aadressi korraldaval kriminaalhooldusametnikul temaga . võimalik ühendust saada

II used Kohtu põhjend

Kohtul tuleb lahendada avaldus sissenõudja süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt ui rahatrahvi tervikuna määratud k

tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistus - seadustiku § s 72 sätestatule

kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

V™S lg 1 kohaselt m § 211 aakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. VTMS § 211 lg

11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

KarS § 72 lg 1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestig -s 69 a või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahat

rahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või §

3 või 74 KarS -s 7 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud.

Esinevad TMS § ätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine -s 201 s võimatuks. See nähtub täitemenetlusest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Süüdlasel tasumata rahatrahv 30 t

211 lg-st 1 ja

72 alusel rahviühikut, mis tuleb juhindudes VTMS § KarS §

asendada asenduskaristusena arestiga 3 päeva. Arvestades süüdlase nõusolekut üldkasulikuks tööks on põhjendatud KarS § 69 kohaselt asendada süüdlasele kohaldatav arest päeva üldkasuliku tööga 5 tundi.

VTMS § 2071

lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale ja kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik