1-05-1000/58 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-05-1000

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-1000 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Külli Zimm (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu Heigo Jaansoni tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu HEIGO JAANSON Elukoht (vabanemisel):xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: 38609180224; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub. Kohtuistungi toimumise aeg 18.10.2017. a (kaugkohtuistung).

RESOLUTSIOON Jätta Heigo Jaanson temale Harju Maakohtu 30.11.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-1000 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 30.11.2007. a otsusega tunnistati Heigo Jaanson süüdi KarS § 114 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 15 aastat vangistust, ja KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Harju Maakohtu 26.02.2007. a otsusega mõistetud karistusega. Heigo Jaansonile mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 12.05.2005. a. Harju Maakohtu 22.01.2015. a määrusega vabastati Heigo Jaanson talle Harju Maakohtu 30.11.2007. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud karistusest. Sama määrusega jäeti Heigo Jaansonile Harju Maakohtu 30.11.2007. a otsusega KarS § 114 p 3 järgi mõistetud karistus vähendamata ja Heigo Jaanson karistusest vabastamata. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.05.2005. a ja lõppeb 12.05.2020. a. Vangla ei toeta Heigo Jaansoni vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Heigo Jaansoni tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Heigo Jaansoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Heigo Jaanson selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Heigo Jaansoni, leiab, et Heigo Jaansoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.

2. Heigo Jaanson kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Heigo Jaanson temale mõistetud karistusajast (15 aastat) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on Heigo Jaansonil kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Heigo Jaansoni tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 Heigo Jaansoni on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Reaalset vangistust kannab Heigo Jaanson esimest korda. Käesoleval ajal kannab Heigo Jaanson liitkaristust röövimise, avaliku korra raske rikkumise ja eluvastase süüteo, s.o mõrva toimepanemise eest. Kohtu hinnangul nähtub Heigo Jaansoni poolt toimepandud kuritegudest, et Heigo Jaanson on olnud äärmiselt vägivaldne ja toimepandud kuritegudega on tekitanud suuri kahjustusi teiste inimeste eludele ja tervisele. Heigo Jaansoni varasemast elukäigust nähtuvalt pani Heigo Jaanson aprillis 2005. a toime röövimise (pärast kannatanule kruvikeeraja ja kiviga vigastuste tekitamist võttis kannatanult ära tema koti koos isiklike asjadega, sh mobiiltelefoni) ning avaliku korra raske rikkumise (lõi kannatanut käte ja jalgadega ning taskunoaga). Peale eeltoodud kuritegude toimepanemist on Heigo Jaanson jätkanud teiste inimeste suhtes vägivaldset käitumist ja kõigest vähem kui üks kuu hiljem on Heigo Jaanson sooritanud kahe inimese mõrva. Oluline on kohtu arvates seegi, et Heigo Jaansonil tuli pikaajalist vangistust kandma asuda seoses eluvastase kuriteo toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemise eest mõisteti Heigo Jaansonile karistuseks 15 aastat vangistust, millest Heigo Jaanson on ära kandnud rohkem 12 aastat 5 kuud vangistust. Kohus, hinnates toimepandud kuritegude asjaolusid, on seisukohal, et senini ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega.

3.2 Kohus peab positiivseks, et Heigo Jaanson on vangistuse jooksul osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Heigo Jaanson on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Agressiivsuse asendamise treening, EQUIP ja Sotsiaalsete oskuste treening ning läbinud Taastava õiguse programmi. Heigo Jaanson on vangistuses olles lõpetanud Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ning omandanud keskhariduse. Alates 08.02.2017. a Heigo Jaanson osaleb Viha juhtimise grupitöös. Heigo Jaanson on vangistuse jooksul käinud psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtul. Lisaks on Heigo Jaanson osalenud vangla tööhõives ja omandanud keevitaja eriala. Käesoleval ajal puuduvad Heigo Jaansonil kehtivad distsiplinaarkaristused. Arvestades, et Heigo Jaansonile on vangistuse jooksul määratud korduvalt distsiplinaarkaristusi (sh kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid), näitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, et Heigo Jaanson on suuteline oma korda eiravat käitumist muutma ning piisava soovi ja tahte korral järgima kehtestatud nõudeid. 3.3 Vabanemisjärgselt on Heigo Jaansonil võimalus elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmajutuskohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Kohus peab positiivseks, et Heigo Jaansonil on vabanemise korral kindel elukoht ja lähedaste (isa, õde, vennad) toetus. Kohus peab oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks Heigo Jaansonil tagatud ka majanduslik toimetulek. Töökoha olemasolu võimaldaks Heigo Jaansonil olla tegevuses ja seega võimaldaks ka paremat ja tulemuslikumat resotsialiseerumist. Heigo Jaansonil on tasumata nõudeid ligikaudu 1733 euro ulatuses (vabanemisfondis 968,48 eurot). Heigo Jaansonil puudub vabanemise korral kindel töökoht. Heigo Jaanson peab võimalikuks saada tööd keevitajana (omandanud keevitaja elukutse), mistõttu soovib iseseisvat elu alustada Jõhvi linnas, kus on rasketööstus ning vajatakse keevitajaid. Heigo Jaansonile on tagatud teatav sissetulek töövõimetuspensioni näol.

4. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Heigo Jaansoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Heigo Jaansoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud aga osaliselt ka vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu hinnangul ei ole Heigo Jaansoni poolt senini ärakantud karistus proportsionaalne toimepandud kuritegudega ja seega ei ole tema vabastamine kooskõlas ka ühiskonna õiglustundega. Heigo Jaansonil tuleb jätkata karistuse kandmist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik