2-16-5639/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-5639

Tsiviilasi

AL, Altara Grupp OÜ, AS, AK, Aktsiaselts

LINNASOOJUS, Dolceberg OÜ, AK, Esmane Roll

OÜ, HOV, IK, JJ, JP, Kaipi Investeeringud OÜ,

Karlomer OÜ, KO-M, LP, Maki Konsultatsioonid

OÜ, MR, MM, Marita Varahalduse OÜ, MS, NV

Investeeringute OÜ, OÜ Corvus Albus, OÜ EAC

Kaubandus, osaühing Galford Capital, OÜ

HansaAssets, OÜ INVESTAR, OÜ LOGOBEL,

Osaühing Nõmme Silmakeskus, OÜ PolarData,

Osaühing Pro Aris et Focis, OÜ PROF MESINDUS,

Osaühing Riisipere Puutööstus, Osaühing Saare Leib,

Osaühing Trapets JH, Osaühing VE Invest, Past ja

Partnerid Suhtekorralduse OÜ, PS Invest OÜ, RP,

TM, TA, Tila Investeeringud OÜ, TT, VK, Waterbird

OÜ, Wisetrack OÜ, AS LANDESTE, Eurocentral

OÜ, HL, OÜ Haldamine, OÜ OPTIMUM PROJEKT

hagi Bond Recovery OÜ vastu nõuete tunnustamiseks

Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. juuni 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bond Recovery OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja 1: AL (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 2: Altara Grupp OÜ (registrikood 11126916)

Hageja 3: AS (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 4: AK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 5: Aktsiaselts LINNASOOJUS (registrikood

10265975)

Hageja 6: Dolceberg OÜ (registrikood 11180293)

Hageja 7: AK (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Raimo Juurikas

Hageja 8: Esmane Roll OÜ (registrikood 10923303)

Hageja 9: HOV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 10: IK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 13: JJ (isikukood XXXXXXXXXXX)

2 (7)

Hageja 14: JP (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 15: Kaipi Investeeringud OÜ (registrikood

11558337)

Hageja 16: Karlomer OÜ (registrikood 11140537)

Hageja 17: KO-M (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 18: LP (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 19: Maki Konsultatsioonid OÜ (registrikood

10871606)

Hageja 20: MR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 21: MM (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 22: Marita Varahalduse OÜ (registrikood

11401400)

Hageja 23: MS (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 25: NV Investeeringute OÜ (registrikood

12198071)

Hageja 26: OÜ Corvus Albus (registrikood 11098210)

Hageja 27: OÜ EAC Kaubandus (registrikood 10224605)

Hageja 28: osaühing Galford Capital (registrikood

11099680)

Hageja 29: OÜ HansaAssets (registrikood 10978402)

Hageja 30: OÜ INVESTAR (registrikood 10955289)

Hageja 31: OÜ LOGOBEL (registrikood 10852968)

Hageja 32: Osaühing Nõmme Silmakeskus (registrikood

10218409)

Hageja 33: OÜ PolarData (registrikood 11202764)

Hageja 34: Osaühing Pro Aris Et Focis (registrikood

10654470)

Hageja 35: OÜ PROF MESINDUS (registrikood

10676299)

Hageja 36: Osaühing Riisipere Puutööstus (registrikood

10965135)

Hageja 37: Osaühing Saare Leib (registrikood 10248847)

Hageja 38: Osaühing Trapets JH (registrikood 10885465)

Hageja 39: Osaühing VE Invest (registrikood 10842543)

Hageja 41: Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ

(registrikood 10287505)

Hageja 42: PS Invest OÜ (registrikood 11526946)

Hageja 43: RP (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 44: TM (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 45: TA (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 46: Tila Investeeringud OÜ (registrikood

11324875)

Hageja 47: TT (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 48: VK (isikukood XXXXXXXXXXX)

3 (7)

Hageja 49: Waterbird OÜ (registrikood 11278170)

Hageja 51: Wisetrack OÜ (registrikood 10306154)

Hageja 52: AS LANDESTE (registrikood 10365978)

Hageja 53: Eurocentral OÜ (registrikood 11113279)

Hageja 54: HL (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 55: OÜ Haldamine (registrikood 11073798)

Hageja 56: OÜ OPTIMUM PROJEKT (registrikood

10620896)

Hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ja 51-56 ühine

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom

Kostja (määruskaebuse esitaja): Bond Recovery OÜ

(registrikood 12868086), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 29. juuni 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 20. detsembri 2016 otsusega AK (hageja 7), AL,

Altara Grupp OÜ, AS, AK, Aktsiaselts LINNASOOJUS, Dolceberg OÜ, Esmane Roll OÜ,

HOV, IK, JJ, JP, Kaipi Investeeringud OÜ, Karlomer OÜ, KO-M, LP, Maki Konsultatsioonid

OÜ, MR, MM, Marita Varahalduse OÜ, MS, NV Investeeringute OÜ, OÜ Corvus Albus, OÜ

EAC Kaubandus, osaühing Galford Capital, OÜ HansaAssets, OÜ INVESTAR, OÜ

LOGOBEL, Osaühing Nõmme Silmakeskus, OÜ PolarData, Osaühing Pro Aris et Focis, OÜ

PROF MESINDUS, Osaühing Riisipere Puutööstus, Osaühing Saare Leib, Osaühing Trapets

JH, Osaühing VE Invest, Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ, PS Invest OÜ, RP, TM, TA,

Tila Investeeringud OÜ, TT, VK, Waterbird OÜ, Wisetrack OÜ, AS LANDESTE, Eurocentral

OÜ, HL, OÜ Haldamine, ja OÜ OPTIMUM PROJEKT (hagejad 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-

49 ja 51-56, kõik koos hagejad) hagi Bond Recovery OÜ (kostja) vastu nõude tunnustamiseks

Nord Hill Land Portfolio OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses ning jättis menetluskulud

kostja

kanda.

Tallinna

Ringkonnakohus

jättis

21. aprilli 2017

määrusega

kostja

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ning menetluskulud kostja kanda. Riigikohus jättis

4 (7)

5. juuni 2017 määrusega kostja määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega jõustus maakohtu

otsus 5. juunil 2017.

2. Hagejad esitasid põhimenetluses maakohtule 7. novembril 2016 menetluskulude nimekirja,

mille kohaselt on hagejate menetluskuluks maakohtus riigilõiv 16 800 eurot ning õigusabikulud

5 404,80 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtule 31. märtsil 2017 esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt oli hagejate õigusabikulu suuruseks ringkonnakohtus 1 048,80 eurot.

Hagejad palusid kantud menetluskulud mõista välja kostjalt ja taotlesid viivise tasumist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

3. Kostja vaidles hagejate menetluskulude hüvitamise nõudele vastu. Hagejad ei tõendanud, et

neil on kolmanda isiku ees tekkinud õigusabikulude tasumise kohustus. Kui hagejad

menetluskulude tekkimist tõendavaid dokumente kohtule ei esita, tuleb kohtul jätta hagejate

menetluskulud kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata. Hagejate tasutud riigilõiv ei ole

kostjalt väljamõistetav, sest hagiavalduselt kuulunuks tasumisele riigilõiv 300 eurot. Hagejate

lepinguliste esindajate kulusid ei saa hüvitada, sest neil puudus esindusõigus. Menetluskulude

nimekirjast ei nähtu, millises mahus on õigusabitoiminguid teinud Raimo Juurikas ja millises

Marit Toom ning esindajate õigusabi osutamine ei ole toimiku põhjal kontrollitav. Lisaks on

õigusabikulud on põhjendamatult suured. Hageja esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu ei

saa olla suurem kui 15 t 10 min.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Harju Maakohus rahuldas 29. juuni 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) hagejate

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja hageja 7

kasuks 300 eurot ning ülejäänud 50 hageja kasuks kokku 18 952,80 eurot, mis tuleb neile tasuda

võrdsetes osades, st igaühele 379,06 eurot. Ühtlasi kohustas maakohus kostjat tasuma välja-

mõistetud summadelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

5. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 9, mille kohaselt ei

välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik.

Maakohus asus juba otsuses seisukohale, et hagejate esindajate esindusõigus on piisavalt

tõendatud. Hagejad on volitanud Swedbank AS (edaspidi „pank“) end esindama ning kuna

volitus on antud edasivolitamise õigusega, siis võis pank volitada teisi isikuid, sh Raimo

Juurikat ning Marit Toomi hagejaid kohtumenetluses esindama. Nimetatud isikud vastavad

TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele.

Kuivõrd hagejad on panka volitanud end esindama, siis puudub alus kahelda, et pank on

hagejate eest menetluskulud kandnud. Seega puudub vajadus kohustada hagejaid TsMS § 176

lg 6 alusel esitama menetluskulude tasumist tõendavaid dokumente.

6. Hagejate tasutud riigilõiv 16 800 eurot ei kuulu kostjalt väljamõistmisele täis ulatuses.

Kohus kinnitas 11. mai 2016 määrustega viie hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi,

mille alusel tagastas kohus hagejale kokku riigilõivu 750 eurot. Kompromissimäärustes on

pooled leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jäid viie hageja

suhtes tasutud riigilõivu summad hagejate enda kanda. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt

hagejate kasuks väljamõistmisele riigilõiv 15 300 eurot, st 51 hageja nõudelt.

7. Kuna hagejate menetlusdokumendid on esitatud ühiselt mõlema esindaja poolt, ei ole

võimalik täpselt eristada, millises ulatuses kumbki esindaja õigusabi osutamises osales. Võttes

arvesse, et Raimo Juurikas panga töötajana on üksnes hageja 7 esindaja, siis ei ole otstarbekas

ega mõistlik hakata eraldi hindama, kui suures osas kumbki esindaja menetlusdokumendi

koostamisel osales. Seda enam, et dokumendid on esitatud ja allkirjastatud ühiselt. Tulenevalt

TsMS § 175 lg-st 2 ei hüvitata menetlusosalist esindava töötaja õigusabikulusid.

5 (7)

Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et vandeadvokaat Marit Toomi kaasamine oli panga poolt

üksnes formaalne samm. Kui pank edasivolitajana pidas vajalikuks volitada hagejaid esindama

lisaks panga juristile ka vandeadvokaadi, siis on see põhjendatud ning tekkinud õigusabikulud

on hüvitatavad. Eeltoodust tulenevalt tuleb arvesse võtta Marit Toomi õigusabikulusid nende

põhjendatuse ja vajalikkuse järgi.

Hagejad kinnitasid, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada, seega tuleb õigusabikulud neile

hüvitada koos käibemaksuga.

8. Hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ja 51-56 lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise

ajakulu on maakohtu menetluses põhjendatud 20,85 t ulatuses ja apellatsioonmenetluses 6,6 t

ulatuses. Esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) on samuti põhjendatud.

Seega tuleb nimetatud hagejatele hüvitada maakohtu menetluses õigusabikulu 3 002,40 eurot

(= 20,85 × 120 + 20%) ja riigilõiv 15 000 eurot ( = 50 × 300) ning apellatsioonmenetluses

õigusabikulu 950,40 eurot (= 6,6 × 120 + 20%) – kokku 18 952,80 eurot. Nimetatud hagejatele

kuulub menetluskulu hüvitamisele võrdsetes osades, st kostjal tuleb igale hagejale hüvitada

379,06 eurot (= 18952,80 : 50).

Hagejale 7 tuleb hüvitada riigilõiv 300 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Kostja esitas vaidlustatud määruse peale 14. juulil 2017 määruskaebuse, milles palub

määruse

tühistada

ja

uue

määrusega

jätta

hagejate

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

 maakohus jättis lahendamata kostja taotluse kohustada hagejaid täpsustama neil

tekkinud menetluskulusid ning esitama menetluskulude tekkimist tõendavad

dokumendid. Kohus ei kontrollinud hagejatel menetluskulude tekkimise asjaolud;

 maakohus mõistis kostjalt välja rahasummad, mida hagejatel ei ole menetluskuluna

tekkinud;

 maakohus asus ebaõigele seisukohale, et hüvitamisele kuulub riigilõiv 15 300 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja

riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem;

 maakohus tuvastas ebaõigesti, et hagejate õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud;

 maakohus asus ebaõigele seisukohal, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud koos

käibemaksuga. Kohus on jätnud arvestamata, et õigusabiarved on esitatud kolmandale

isikule, kes on käibemaksukohustuslane ning saab seeläbi käibemaksu tagasi arvestada.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

6 (7)

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. TsMS § 176 lg 6 ei kohusta kohut nõudma menetlusosaliselt menetluskulusid tõendavaid

dokumente, vaid annab selleks võimaluse. Maakohus leidis põhjendatult, et menetluskulude

tõendamiseks täiendavate dokumentide esitamine pole vajalik, kuna esitatud dokumendid

kinnitavad panga volitusi hagejate esindamiseks pankrotimenetluses ja panga poolt hagejate

eest menetluskulud kandmist.

Hagejad esitasid menetluskulude nimekirjad põhimenetluses maakohtule 7. novembril 2016

ning ringkonnakohtule 31. märtsil 2017, millele lisasid ka õigusabikulude arved. Menetlus-

kulude nimekirjadest nähtub detailselt lepingulise esindaja tehtud töö ja selleks kulunud aeg.

Hagejad kinnitasid ka, et menetluskulud on nende eest tasunud pank. Täiendavalt selgitasid

hagejad 12. aprilli 2017 menetlusdokumendis, et arvetel kajastub vandeadvokaadi Marit Toom

osutatud õigusabi. Kostja ei toonud välja ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et

hagejate menetluskulu nimekirjades tehtud toiminguid on tegelikult tehtud või et hagejate

lepinguline esindaja on nimetatud mahus õigusabi osutanud.

13. TsMS § 226 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu.

Samas

esitas

vandeadvokaat

Marit

Toom

maakohtu

nõudmisel

põhimenetluses

12. oktoobril 2016 kinnituse selle kohta, et hagejate ja Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid

vahel on sõlmitud kliendileping õigusteenuse osutamiseks. Maakohtule esitati koos

hagiavaldusega ka vastavad edasivolitamise õigusega antud volikirjad, millega hagejad

volitasid panka nõudeavalduse, selle täienduse ja hagiavalduse esitamiseks võlgniku

pankrotimenetluses. Seega leidis maakohus õigesti, et pank võis edasivolituse alusel volitada

juristi Raimo Juurikas ja vandeadvokaati Marit Toom hagejaid kohtumenetluses esindama.

14. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et menetluskulud tasus pank hagejate eest kolmanda

isikuna. Nähtuvalt maakohtule esitatud volikirjadest oli hagejate ja panga vahel esindussuhe.

Esindaja poolt esindusõiguse raames tehtud tehingud hakkavad kehtima esindatava suhtes

selliselt, nagu oleks vastava tehingu teinud esindatav ise. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 115 lg 1 teise lause järgi tekivad kehtivast esindusest õigused ja kohustused esindatavale,

mitte esindajale (vt Riigikohtu 17. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 30). Seega

tuleb asuda seisukohale, et pank tegutses õigusabikulude tasumisel hagejate esindajana ning

tegelikult tekkis hagejatel kohustus õigusteenuse eest tasuda.

15. Küsimus sellest, kas hagejate tasutud riigilõiv (kokku 15 300 eurot) on põhiseaduspärane

või mitte, on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2017 määrusega lahenduse

leidnud. Kuna riigilõivu tasus pank kui hagejate esindaja, tuleb asuda seisukohale, et vastav

kohustus tekkis tegelikult hagejatel.

16. Arvestades asja sisulist keerukust, ei ole alust asuda seisukohale, et advokaadi kasutamine

polnud põhjendatud. Ainuüksi asjaolu, et hagejate esindajaks oli pank, kelle struktuuri

koosseisus on kvalifitseeritud juristid, ei võta neilt võimalust kasutada kohtumenetluses

osalemiseks lepingulist esindajat, sest TsMS ei sätesta sellist piirangut. Lepingujärgseks

esindajaks kohtus võib muu hulgas olla advokaat (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 14 teine lõik, ja selles viidatud varasem kohtupraktika).

17. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus kostjalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabi-

kulu kohta põhineb hagejatele osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu

7 (7)

hinnangul ei ole maakohus hagejate lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

18. Põhjendamatu on kostja väide nagu pidanuks maakohus arvestama, et pank on käibemaksu-

kohustuslane. TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega võimaldab seadus käibemaksu

hüvitada ka menetlusosalisele, kes küll on käibemaksukohustuslane, kuid ei saa mingil põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude koos käibemaksuga

väljamõistmise eeldus on hagejate kinnitus, et nad ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(vt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hagejad kinnitasid, et

nad ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuna õigusabikulud kandis pank.

Käibemaksu tagasiarvestamise võimatuse muu põhjus võib olla esindaja poolt esindatavatele

ühise arve või muu maksenõude esitamine, mis ei tarvitse olla piisav käibemaksu maha-

arvamiseks, samuti ei ole äriühingu iga tegevus seotud äritegevusega sel viisil, et vastavalt

kulult tasutud käibemaksu saab maha arvata.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

20. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm