1-17-6599/73 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6599 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. septembri 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vandeadvokaat Mihkel Gaver, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mihkel Gaveri määruskaebus Tartu Maakohtu 21. septembri 2017 määrusele läbi vaatamata ning tagastada esitatud määruskaebus Mihkel Gaverile.

2. Jätta rahuldamata taotlus tunnistada KrMS § 385 p 4 põhiseadusega vastuolus olevaks.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi E.T süüdistuses KarS § 389 1 lg 1, D.S-i süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 389 1 lg-te 1,3, A.T süüdistuses KarS § 22 lg 3 -§ 389 1 lg-te 1,3 ning § 3811 lg 1 ja T.L süüdistuses KarS § 389 1 lg 3 järgi.

2. Eelistungil esitas ringkonnaprokurör A. Nisu taotluse taandada süüdistatava A. A.T kaitsja Mihkel Gaver. Taotluse kohaselt oli M. Gaver kohtueelses menetluses tunnistajate T.T., R.J., A.J.

ja A.K. lepinguline kaitsja. Kriminaalmenetluses ei tohi kaitsjana ja esindajana osaleda juba

menetlusega seonduvad isikud (KrMS § 671

), mistõttu tuleb M. Gaver kriminaalmenetlusest

taandada. M. Gaveri osalemise menetluses kaitsjana välistab ka asjaolu, et see seab ohtu ristküsitluse objektiivsuse ja tõe tuvastamise võimalikkuse, sest M. Gaveril on huvide konflikt.

Vastavalt KrMS § 671

lg-le 5 peab ta hoidma saladuses kohtueelses menetluses esindatud tunnistajatelt teadasaadut, kuid samas peab ta kaitsma süüdistatavat.

3. Maakohus rahuldas taotluse ning taandas menetlusest vandeadvokaat M. Gaveri. KrMS § 54 alusel ei või isik olla kaitsja, kui ta on olnud või on samas kriminaalmenetluses muu subjekt, kui ta on varem samas või sellega seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist

isikut, kelle huvid on kaitsealuse huvidega vastuolus. Kui kaitsja ei ole KrMS § 54 alusel

2 taandunud, siis taandatakse ta KrMS § 55 lg 1 alusel. Kriminaalasja menetletakse üldmenetluse korras. Teiste hulgas kuulatakse üle ka tunnistajad T. T, R. J, A. J ja A. K. Kohtueelses menetluses

oli M. Gaver nimetatud tunnistajate esindaja ning osales tunnistajate esindajana nende

ülekuulamisel. M. Gaver tuleb taandada, sest tema osavõtul on aus ja õiglane kohtumenetlus

välistatud. Kaitsjal on huvide konflikt – ta peab hoidma saladuses kohtueelses menetluses

esindatud tunnistajatelt teada saadut, ent peab kaitsma süüdistatavat. Kohtueelses menetluses

esindatud tunnistajate huvide ja kaitsealusest süüdistatava huvide samaaegne kaitsmine ei ole võimalik. Seega on M. Gaveri taandamine vältimatu, et tagada aus ja õiglane kohtumenetlus.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Gaver, kes palub tühistada maakohtu 21.

septembri 2017. a määrus M. Gaveri taandamise kohta. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks KrMS § 385 p 4 osas, milles see ei võimalda määruskaebust esitada kaitsja taandamise määrusele ja jätta KrMS § 385 p 4 kohaldamata.

4.1 Kaitsja leiab, et kuna tunnistajad ei ole menetlusosalised, siis puuduvad neil menetluses

igasugused menetluslikud või isiklikud huvid, mistõttu ei saa tekkida küsimust isikute huvide

omavahelisest konfliktist, tunnistaja esindaja taandamist reguleerivad sätted ei ole analoogia

korras kohaldatavad n-ö tagurpidi. Puudub oht, et õigusteenuse käigus saadud teave võiks avalikuks saada. Tunnistajad ja süüdistatavad on kirjalikult kinnitanud, et nende omavahelised huvid vastuolus ei ole. Maakohus on taandamise alusena osundanud KrMS § 54 p-dele 1, 2, jättes täpsustamata, kummale alusele ta tugines.

4.2 KrMS § 385 p 4 tuleks jätta kohaldamata, kuna see rikub PS § 15 lg 1 I lauses, § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigusi, millega kaasneb PS § 15, § 21 lg 1 ja EIÕK art 6 p c rikkumine.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest KrMS § 385 p 4 kohaselt Tartu Maakohtu 21. septembri 2017 määrus edasikaebamisele ei kuulu.

6. KrMS § 385 p 4 kohaselt maakohtu poolt tehtud määrus, millega kaitsja M. Gaver taandati, edasikaebamisele ei kuulu. Seega ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul 21. septembri 2017 määrust vaidlustada ei saa, mistõttu pole alust läbi vaadata määruskaebuses toodud väiteid.

7. Lisaks taotletakse KrMS § 385 p 4 tunnistamist põhiseadusevastaseks osas, milles see ei võimalda kaitsja taandamise määrusele esitada määruskaebust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et KrMS § 385 p 4 on vastuolus PS § 15 lg 1 I lauses sisalduva üldise kohtusse pöördumise õigusega. Samuti PS § 24 lg-s 5 sätestatud igaühe õigusega tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, samuti EIÕK art 6 lg 3 p c järgi, s.o

õigusega kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi, kui

õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval ei ole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Samuti on norm vastuolus PS § 21 lg-ga 1. Kolleegiumi hinnangul ei ole KrMS § 385 p-s 4 sätestatud kaebepiirang põhiseadusvastane ja seda järgmistel põhjustel.

8. PS § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega

sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 24 lg 5 on osa põhiõigusest kohtulikule kaitsele, mille eesmärgiks on tagada kohtulahendi kontroll, et vältida eksimusi ja vigu kohtulahendites (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-1-04, p 21; hiljem ka Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-18-12, p 35 ja 13. novembri 2012. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-45-12, p 27). Kaudselt on see õigus järeldatav ka kohtusse pöördumise õigust sätestavast PS § 15 lg-st 1, mis on ausa

3

kohtumenetluse õiguse üldnorm. Analoogsed õigused tulenevad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-test 1 ja 3. Nende õiguste tagamiseks näeb KrMS § 35 lg 2 ette, et süüdistataval on õigus võtta osa kohtulikust arutamisest, s.t viibida oma asja arutamise juures, samuti on tal õigus kaitsja abile. KrMS § 384 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse. Määruskaebuse esitamise õigus ei ole siiski absoluutne ja seda on võimalik piirata seaduses ettenähtud juhtudel ja alustel.

9. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-24-16 p-s 6 märkinud, et seaduses ettenähtud juhtudel ja

alustel ette nähtud piirang peab mõistetavalt olema legitiimse eesmärgiga ja proportsionaalne.

Üheks selliseks eesmärgiks tuleb pidada vajadust tagada kohtumenetluse normaalne funktsioneerimine, kindlustamaks asja arutamist mõistliku aja jooksul. Kuigi taandamismäärus ei

ole vaidlustatav määruskaebemenetluses, on isiku kaebeõigus PS § 24 lg 5 tähenduses siiski

tagatud võimalusega tugineda oletatavale menetlusõiguse rikkumisele apellatsioonivõi kassatsioonimenetluses (KrMS § 383 lg 2). Nimetatud lahendis on kassatsioonikohus analüüsinud KrMS § 385 p 4 põhiseaduspärasust osas, milles määruskaebust ei saa esitada määrusele, millega

isik kõrvaldati menetlusest. Kolleegiumi hinnangul ei piirata sellega isiku kaebeõigust

ebaproportsionaalselt. Kriminaalasja arutamine süüdistatava kohalolekuta, kui selleks ei olnud nõuetekohast õiguslikku alust, võib vastata olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tunnustele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-106-06, p 8.3). Jõudes apellatsioonivõi kassatsioonimenetluses järeldusele, et isiku kõrvaldamisega kaasnes või võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus, saab seda rikkumist korvata asja uue

arutamisega tervikuna või konkreetses osas. Sama põhimõte on ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav taandamismenetluses.

10. Ringkonnakohus nõustub osundatud lahendis tehtud järeldusega, et kuivõrd ka

apellatsioonivõi kassatsioonimenetluses on võimalik menetlusõiguse rikkumise tagajärgi kõrvaldada, siis määruskaebemenetluse välistamine ei kahjusta pöördumatult süüdistatava õigusi.

Nagu asja materjalidest nähtub, on A.T endale valinud uue lepingulise kaitsja – vandeadvokaadi Anne Tammer, seega ei ole süüdistatava õigused kaitsja abile jäänud tagamata.

11. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et menetlusökonoomia põhimõtet arvestades on alust pidada PS § 24 lg-st 5 lähtuvat edasikaebeõiguse riivet proportsionaalseks, s.o ringkonnakohus ei tuvastanud käesoleval juhul KrMS § 385 p 4 osas vastuolu PS § 15 lg 1 lausega üks. Teisisõnu ei ole K. Kampuse PS § 15 lg 1 lausest üks tulenev subjektiivne õigus seetõttu rikutud, et KrMS § 385 p 4 alusel ei ole võimalik esitada kaitsja taandamise määruse peale määruskaebust.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau