1-17-8853/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-8853 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi P.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9, § 213 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 6. oktoobri 2017. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav .O (ik ), apellatsioon P XXX

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava .O apellatsioon Viru Maakohtu 6. oktoobri 2017. a otsuse P peale läbi vaatamata ja tagastada talle apellatsioon.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. .O anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9, § 213 lg 2 p 1 ja P järgi. Süüdistus hõlmas 11 kuriteoepisoodi: 9 varguse episoodi ja 2 arvutikelmuse episoodi.

2. Viru Maakohtu 6. oktoobri 2017. a otsusega tunnistati .O kokkuleppemenetluses P süüdi § 199 lg 2 p-de 7,8,9 mõistes talle karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust ja § 213 lg 2 p 1 järgi mõistes talle karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangisust. KarS § 64 alusel mõisteti üksikkaristust suurendades .O liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg-te 1,2 alusel kuulub P koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 12. juuni 2017. Karistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta ja 8 kuud vangistust asendati KarS § 692 lg 1 alusel statsionaarse sõltuvusraviga tähtajaga 2 aastat. Sõltuvusravil viibides on .O kohustatud P järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-des 2,21 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ravi ja sellega kaasneva käitumiskontrolli ajal on .O Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna P kriminaalhooldaja järelevalve all. .O kohustati ilmuma SA Viljandi Haigla P sõltuvushaigete ravija rehabilitatsiooni Sillamäe osakonda 12. oktoobril 2017. Tõkend vahistamine jäeti selle kuupäevani jõusse.

TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati kannatanute tsiviilhagid. Samuti lahendati asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused.

3. P.O apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse osalist tühistamist. Täpsemalt ei ole P.O nõus sellega, et temalt mõisteti kannatanu V.R. kasuks välja 83 eurot ja kannatanu J.S. kasuks 50 eurot ja 50 senti. P.O märgib, et tagastas V. R rahakoti väärtusega 100 eurot ja seal olevad kaardid erineva maksumusega. Tagastamata jäi vaid sularaha summas 100 rubla (1,50 eurot) ja 50 eurot. Seega peaks hagi suurus olema 51 eurot ja 50 senti, mitte aga 83 eurot, nagu kohtuotsuses kirjas.

J. S tagastati pangakaardid (väärtusega 2 eurot ja 50 senti ja 9 eurot), seega peaks olema hagi 10 eurot, mitte aga 50 eurot ja 50 senti. .O-le jääb arusaamatuks, kust selline summa tekkis, P kui esialgne hagi oli 21 eurot ja 50 senti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning P.O kaebusega, leiab, et edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtukolleegium selgitab, et kuivõrd käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, seab see ka konkreetsed piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. P.O ei ole rahul kahe tsiviilhagi summaga, sest varastatud on osaliselt tagastatud. Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses eeskätt kontrollida ning teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet (RKKK 3-1-1-79-05, p 10). Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). Antud asjas nähtub kokkuleppest, mis sõlmiti 21. septembril 2017. a, et .O on nõustunud P

V. R tsiviilhagiga summas 83 eurot ja J. S tsiviilhagiga 50 eurot ja 50 senti. Ka maakohtu istungil ta kinnitas, et nõustub tsiviilhagide suurusega (kohtuistungi protokoll, lk 2, III kd lk 181 pöördel). Maakohtul kuriteoga tekitatud kahju suuruse osas kahtlust ei tekkinud. Ringkonnakohus ei tuvastanud rikkumisi, mis tingiksid kohtuotsuse tühistamise ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise ega muid võimalikke rikkumisi. Seega on ka tsiviilhagi puudutavas osas apellatsioon sisutu ning tuleb jätta läbi vaatamata. 5. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 318 lg-s 4 ja KrMS § 326 lg 2 p 3 jätta P.O apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada talle esitatud apellatsioon.

/allkiri/ Maarika Kuusk kohtunik