Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-17-6167/17 AI generated

2-17-6167/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-6167/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tühistada Viru Maakohtu 3. augusti 2017 otsus ja saata Swedbank AS hagi kohtutäitur Kristel Maalmani vastu jaotuskava vaidlustamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Legislator headnote

AI generated

2-17-6167/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kostja tegi võlausaldajatele väljamakse juba 23.03.2017, kuigi selleks ajaks ei olnud jaotuskava tehtud ega kinnitatud. Kuivõrd kostja ei ole vastanud hageja päringutele jaotuskava osas ega teinud hagejale väljamakseid õiges suuruses, on hageja sunnitud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 109 lg 1 alusel kohtu poole pöörduma. Hageja eeldab, et kostjal on kohustus teostada hagejale väljamakse 495,01 euro (1896,37 – 1401,36) ulatuses.

Keywords

AI generated
divisible thing land reallocation partition agreement new legal argument exclusion of facts subdivision of land
AI generated
2-23-10417/2
juuli 2023, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi N M hagi kohtutäitur Krista Järveti vastu jaotuskava vaidlustamise nõudes täiteasjas nr 167/2022/175 Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: N M (ik XXX) Hageja esindaja: Tamara Nikolajeva (lepinguline esindaja) Kostja: Kohtutäitur Krista Järvet
2-06-24780/1
november 2007.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-06-24780 Tsiviilasi AS Ehagi DP`e vastu 2149,60 krooni saamiseks Menetlustoiming menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Võtta vastu AS-i E hagist loobumine AS-i E hagis DP`e vastu 2149,60 krooni saamiseks.
2-24-5013/7
G. V. (hageja) esitas 27. märtsil 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse M. K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja teatas kohtule 1. aprillil 2024, et hageja esitas kostja vastu hagi ekslikult ning kohus on selle hagi lahendanud tsiviilasjas nr 2-19-8161. Hageja palub ekslikult esitatud hagi jätta läbi vaatamata.
2-26-102353/10
Võtta vastu osaühingu EUROPARK ESTONIA avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada kiirmenetluse avalduse võlgnikult 20 euro saamiseks.
2-08-23140/11
november 2008.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-23140 Tsiviilasi xxx OÜ hagi xxx vastu võlgnevuse 19 467 krooni nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja xxx OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Merli Lorvi (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8-9, 10132 Tallinn, elektronpost xxx) Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Tiina Pill (Hema Õigusbüroo OÜ, Paldiski mnt 22, Tallinn, elektronpost xxx) RESOLUTSIOON

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-17-6167 Tsiviilasi Swedbank AS hagi kohtutäitur Kristel Maalmani vastu jaotuskava vaidlustamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 3. augusti 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Swedbank AS apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Gertu Pillenberg Vastustaja (kostja): kohtutäitur Kristel Maalman, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 3. augusti 2017 otsus ja saata Swedbank AS hagi kohtutäitur Kristel Maalmani vastu jaotuskava vaidlustamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Swedbank AS (hageja) esitas 18.04.2017 maakohtule kohtutäitur Kristel Maalmani (kostja) vastu hagi, milles palus jätta 29.03.2017 koostatud jaotuskava kinnitamata ja muuta jaotuskava selliselt, et jaotuskava alusel kuulub hageja nõue täiteasjas nr 095/2009/8623 täies ulatuses rahuldamisele, ning kohustada kostjat kohtu poolt muudetud jaotuskava täitma. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja Viru Maakohtu 03.11.2009 määruse tsiviilasjas nr 2-08-62131 alusel kostja poole täitmisavaldusega. Avalduse järgi kuulus täitmisele võlgnevus 2253,58 eurot (35 260,86 krooni) ja nõudele lisanduv jooksev viivis kuni kohustuse täitmiseni.

Kohtutäitur asus täitmisavaldust menetlema täiteasja nr 095/2009/8623 raames. Võlgnikule kuulunud kinnisasi müüdi 08.03.2017 enampakkumisel 5600 euroga. Hagejale laekus 23.03.2017 nõude katteks 1401,36 eurot. Hageja 27.03.2017 päringule, miks tehti väljamakse nõudest väiksemas ulatuses, vastas kostja, et silmas peeti täitmisele antud nõuet, mis sai rahuldatud. Hageja selgitas kostjale, et nõudejääk oli 1896,37 eurot ja et täitmisele anti lisaks võlgnevusele ka jooksev viivis. Samas palus hageja kostjal esitada jaotuskava müügist saadud raha jagunemise kohta. 04.04.2017 saatis kostja hagejale 29.03.2017 kuupäevaga jaotuskava.

Jaotuskavas on märgitud, et hageja nõue, toimik nr 095/2009/8623, jäägiga 1588,03 eurot (sh täitekulud) kuulus täies ulatuses rahuldamisele. Samuti kuulus täies ulatuses rahuldamisele Julianus Inkasso OÜ nõue summas 3884,28 eurot (sh täitekulud), toimik nr 095/2011/1767, ühinemine 10.03.2016. Hageja viivisenõue on toodud eraldiseisvana, koos märkega ühinemine 13.03.2017, ning väljamaksmisele kuulus 127,69 eurot. Hageja saatis 04.04.2017 kostjale päringu, milles palus teha jaotusettepanekus parandused ja kanda hagejale üle puuduolev summa.

Kostja päringule ei vastanud. 17.04.2017 saatis hageja põhjaliku nõudekirja, mis jäi samuti vastuseta. Jaotuskava kohaselt oli hageja viivisenõue enne väljamaksete tegemist 714,49 eurot (sh täitekulu), kuid jaotuskava järgi kuulus väljamaksmisele 127,69 eurot, sealjuures rahuldati Julianus Inkasso OÜ nõue vastavalt nõude jäägile. Jaotuskavast jääb selgusetuks, miks on kostja eraldanud hageja viivisenõude põhinõudest, kuigi viivisenõue esitati koos 09.11.2009 täitmisavaldusega. Tulenevalt arestimise järjekohast, oleks kostja pidanud kogu hageja nõude rahuldama, kuna viivisenõue kuulus täitmisele koos põhinõudega.

Kostja tegi võlausaldajatele väljamakse juba 23.03.2017, kuigi selleks ajaks ei olnud jaotuskava tehtud ega kinnitatud. Kuivõrd kostja ei ole vastanud hageja päringutele jaotuskava osas ega teinud hagejale väljamakseid õiges suuruses, on hageja sunnitud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 109 lg 1 alusel kohtu poole pöörduma. Hageja eeldab, et kostjal on kohustus teostada hagejale väljamakse 495,01 euro (1896,37 – 1401,36) ulatuses.

2. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata. Kostja koostas täiteasjas 17.04.2017 uue jaotuskava, mis asendab 29.03.2017 jaotuskava, ning teatas sellest 18.04.2017 hagejale. Kuna 17.04.2017 jaotuskava ei ole sissenõudja vaidlustanud, loetakse 17.04.2017 jaotuskava kinnitatuks ning hageja on täiteasjas koostatud jaotuskava vaidlustamiseks TMS § 109 lg 3 järgi minetanud kaebeõiguse. Hagi läbivaatamisel palus kostja jätta hagi rahuldamata. Hageja esitas hagi kehtetu jaotuskava vaidlustamiseks 18.04.2017 ehk siis, kui oli juba saanud 17.04.2017 jaotuskava. Hageja ei teavitanud kostjat õigeaegselt viivisenõude suurusest, mistõttu tekkis 29.03.2017 jaotuskava koostamisel tänaseks kõrvaldatud segadus. 17.04.2017 jaotuskava alusel on hagejale välja makstud 1696,34 eurot ja hageja nõudest on rahuldamata 200,03 eurot (1896,37 – 1696,34). Ka Julianus Inkasso OÜ nõue ei ole täies ulatuses rahuldatud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 3. augusti 2017 otsusega Swedbank AS hagi kohtutäitur K. Maalmani vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks

150 eurot kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt esitas kostja kohtule tõendid, mille järgi hageja esitas kostjale 17.04.2017 nõudekirja 29.03.2017 jaotuskava parandamiseks ning kostja rahuldas taotluse osaliselt ja parandas jaotuskava, s.o tegi uue jaotuskava samal päeval, s.o 17.04.2017. Hageja, esitades juba 18.04.2017, s.o päev hiljem, hagi kohtule, ei andnud kostjale võimalust vaidlust kohtuväliselt lahendada. Täitemenetluse seadustik ei keela kohtutäituril jaotuskava muuta ning kostja on hageja nõudekirja alusel jaotuskava peale nõudekirja saamist viivituseta muutnud, s.o kostja püüdis vaidlust lahendada kohtuväliselt. Kuna kostja on kohtuväliselt 29.03.2017 jaotuskava muutnud, ei ole võimalik hagi rahuldada. 17.04.2017 jaotuskava vaidlustatud ei ole, seega kohus selles osas seisukohta võtta ei saa. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kostja taotleb menetluskuludena 150 euro hüvitamist. Kostjal on õigus menetluskulude hüvitamisele täies ulatuses.

4. 9. augustil 2017 tegi maakohus vigade parandamise määruse, millega parandas TsMS § 447 lg 2 alusel otsuse resolutsiooni punkti 2 ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 300 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Swedbank AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 3. augusti 2017 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kohtutäitur K. Maalmani kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esitas hageja hagi kohtusse 18.04.2017 kell 15.41. Kostja saatis hagejale muudetud jaotuskava peale hagi esitamist, s.o 18.04.2017 kell 16.25. Hageja sai 29.03.2017 jaotuskava kohtutäiturilt kätte 04.04.2017, millest tulenevalt oli jaotuskava vaidlustamise tähtaeg 18.04.2017. Hageja ootas kostja vastust vaidlustamistähtaja lõpuni; 2) on ebaloogiline kohtu järeldus, et kuna kostja on 29.03.2017 jaotuskava kohtuväliselt muutnud, ei ole võimalik hagi rahuldada. Kohtutäituril ei ole õigust iseseisvalt jaotuskava muuta, kui hageja on kohtu poole pöördunud. Kostja kiirustamist jaotuskava koostamisel kinnitab ka see, et muudetud kavas on arvutuskäik jätkuvalt arusaamatu; 3) ei ole 09.08.2017 kohtumääruse näol tegemist vigade parandamisega. Kohus muutis menetluskulude suurendamisel otsuse sisu, mitte ei parandanud ilmselgeid vigu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 03.08.2017 otsus tuleb tühistada ja Swedbank AS hagi jaotuskava vaidlustamiseks saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 656 lg 1 p 2), mis toob kaasa otsuse tühistamise. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras.

8. Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 656 lg 1 p-s 2 sätestatut, kuna esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt on nimetatud rikkumine aluseks esimese astme kohtu otsuse tühistamisele ja asja uueks arutamiseks saatmisele kaebuses esitatud põhjendustest olenemata. Tegemist on jaotuskava vaidlustamise hagiga TMS § 109 lg 1 järgi. TMS § 109 lg 1 kohaselt võib sissenõudja 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlustatud jaotuskavaga jagatud võlgnikule kuulunud kinnisasja müügist laekunud ostuhind kahe sissenõudja – hageja ja Julianus Inkasso OÜ – vahel (tl 28). Kuivõrd sisuliselt on jaotuskava vaidlustamisel tegemist vaidlusega müügitulemist raha saama õigustatud isikute vahel, puudutab selline hagi kõigi sissenõudjate õigusi ja huvisid. Seetõttu TMS § 109 lg-s 1 sätestatud jaotuskava vaidlustamise hagis on kostjateks nii kohtutäitur kui ka puudutatud sissenõudja. Praegusel juhul on jaotuskava vaidlustamise hagi esitatud ainult kohtutäituri vastu ning maakohtu vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole Julianus Inkasso OÜ-d menetlusosalisena käsitletud. Tegemist on hagimenetlusega. TsMS § 198 lg 1 p 1 ja § 205 lg 1 kohaselt on hagimenetluses menetlusosalised pooled, s.o hageja ja kostja, ning kolmas isik. Maakohus ei ole hageja tähelepanu TMS § 109 lg-s 1 sätestatud menetlusosaliste ringile juhtinud, rikkudes selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1 p 6, lg 4). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hagejale selgitada, et jaotuskava vaidlustamise hagi tuleb esitada lisaks kohtutäiturile ka sissenõudja (asja materjalidest nähtuvalt Julianus Inkasso OÜ) vastu.

9. Menetluskulud määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 viimane lause).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja