2-16-11886/27 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2017.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-16-11886

Tsiviilasi

Xxxx

hagi

Xxxx

vastu

ebaõigete

andmete

ümberlükkamise ja au teotamise lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

7000 eurot

Hageja: Xxxx(isikukood: xxxx, elukoht xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste

(Advokaadibüroo ALTERNA OÜ, Pärnu mnt 141, Tallinn,

e-post: epp@alternalaw.ee)

Kostja: Xxxx(isikukood: xxxx, elukoht xxxx))

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Viira

(Advokaadibüroo Viira&Partnerid, Kentmanni 15, Tallinn,

e-post: margus@kentmanni.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

25. august 2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxxxhagi Xxxxvastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja au teotamise

nõudes osaliselt.

2. Kohustada kostjat Xxxx10 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest esitama

Harju Maakohtu kohtunikule Fred Fiskerile, vandeadvokaat Marje Mängelile ja Tallinna

Lasnamäe linnaosa sotsiaalosakonnale järgmine teadaanne:

„Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasja nr 2-15-5729 raames avaldas Xxxx Xxxx

kohta järgmisi ebaõigeid andmeid:

1) Xxxx ei olnud teadlik, et Xxxx salvestab oma erakõned;

2) Xxxx tegi pärast 13.12.2012 jõulupidu avalduse politseile Xxxx poolt Xxxx korterisse

ebaseaduslikult tungimise osas;

3) Xxxx ei viinud last jõulupeole;

4) 25.03.2015 oli eelkoolis jõulupidu, kuhu last keegi ei viinud, kuna laps oli vanaisa

juures, kes ei olnud sellest teadlik.

3. Kohustada Xxxx hoiduma Xxxx au ja väärikuse teotamisest.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

Hageja ja kostja elasid koos ning nende kooselust on sündinud tütar Xxxx. Alates 1. aprillist

2012. a elavad hageja ja kostja lahus. Poolte vahel oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-

15-5729, milles hageja soovis lapse elukoha osas otsustusõiguse üleandmist lapse isale.

Samaaegselt oli tsiviilasja nr 2-15-5729 menetluses ka kostja nõue otsustusõiguse üleandmiseks

ja suhtluskorra kindlaks määramiseks. Tsiviilasja nr 2-15-5729 raames esitas hageja kohtule

tõenditena muuhulgas kõnesalvestised, mis tõendasid lapse ema pahatahtlikku käitumist ja

vaenulikku suhtumist isa suhtes ning mille eesmärgiks oli luua hagejast saamatu ja/või hoolimatu

isa kuvand. Seonduvalt tsiviilasjas nr 2-15-5729 esitatud kõnesalvestistega avaldas kostja

maakohtule, et hageja poolt tehtud kõnesalvestised on tehtud ilma kostja teadmata. Eelnimetatud

väide on ebaõige. Harju Maakohus on nimetatud väidetest tulenevalt käsitlenud seda kui lapse ja

ema väidetavalt tahtevastast filmimist ning järeldanud, et „isa käitumine ei vasta lapse huvidele“.

Justnimelt lapse ema ebaõigete faktiväidete tõttu on lapse isa suhtlusõigust ja ühise

hooldusõiguse teostamist Harju Maakohtu poolt märkimisväärselt piiratud.

Kostja avaldas Harju Maakohtule 7. oktoobri 2015. a kohtuistungil: „Ma ütlesin, et ma ei taha

üles tulla, kuna me läksime tülli ja ma ei taha probleeme. Pärast seda tegi ta avalduse politseile,

kuna ma tungisin ebaseaduslikult tema korterisse.“ Tsiviilasjas nr 2-15-5729 on kohus kostja

eeltoodud ebaõigetest väidetest järeldanud, et „Samuti on isa manipuleerinud last viisil, et isa ei

viinud last jõulupeole, mistõttu ema oli sunnitud isa koju lapsele järgi minema, et õigeks ajaks

jõulupeole jõuda. Isa provotseeris lapse ema korterisse tulema, samal ajal filmides ema ning

peale seda tegi isa avalduse politseisse ema ebaseadusliku korterisse sissetungimise pärast.“

Arvestades perekonnavaidluste eripära, siis lisaks kohtule on kostja avaldanud ebaõigeid

faktiväiteid lapse määratud esindajale vandeadvokaat M. Mängelile ja Lasnamäe linnaosa

valitsuse sotsiaaltöötajatele. Tsiviilasja nr 2-15-5729 menetluses on kostja avaldanud Lasnamäe

linnaosa valitsuse sotsiaaltöötajatele, et „oli 25.03.2015 eelkoolis lõpupidu, kuhu last keegi ei ole

viinud, kuna laps oli vanaisa juures, kes sellest ei olnud teadlik. " Eelnimetatud väide on ebaõige

ja tegelikkusele mittevastav. Eelnevalt kajastatud väitega kujundas kostja Lasnamäe linnaosa

valitsuse sotsiaaltöötajates arvamuse, et lapse isa ei hooli lapsele alushariduse andmisest. Kuna

eelnev väide kujutab hagejat negatiivses valguses, on tegemist au ja väärikust teotava

faktiväitega.

Eelnimetatud väited on ebaõiged ning hageja au ja väärikust teotavad, kujutades lapse isa kui

manipuleerivat ja üksnes enda huvidega arvestavat isikut.

Hageja au ja väärikust on teotatud andmete avaldamisega kitsas ringis. PS-st ja EIK praktikast

tulenevalt on hagejal õigus nõuda kohtumenetluse raames avaldatud ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamist. Antud juhul on kostja avaldanud Harju Maakohtule, Lasnamäe linnaosa

valitsuse sotsiaaltöötajale ning lapse määratud esindajale vandeadvokaat M. Mängelile teadvalt

ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta. Kuivõrd kostja väitis, et ta ei ole olnud teadlik, et hageja

salvestab telefonivestlusi ega ole andnud nõusolekut hageja telefonikõnede salvestamiseks, siis

ei ole kohus tegelikke tõendeid uurinudki ning on tuginenud üksnes kostja paljasõnalistele

väidetele. Ebaõigete andmete avaldamisega on õigusvastaselt teotanud hageja au ning loonud

lapse isast kuvandi kui konfliktsest, manipuleerivast, hoolimatust ja kohati ka lapse huve eiravast

isikust. Harju Maakohus on 26. oktoobri 2015. a määruse p-s 43 selgesõnaliselt tuginenud kostja

poolt avaldatule, mis omakorda süvendab ning jõustab Xxxx poolt hagejast loodud negatiivset

kuvandit. Ebaõigete faktiväidete avaldamine on märkimisväärselt mõjutanud lapse isa

elukvaliteeti ning lapse isa õigust lapsega suhelda ja osaleda lapse elus on põhjendamatult

piiratud.

Hageja palub kohustada Xxxx avaldama 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Harju

Maakohtu kohtunikule Fred Fiskerile, vandeadvokaat M. Mängelile ja Tallinna Lasnamäe

linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale järgmise teadaande:

„Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasja nr 2-15-5729 raames avaldas Xxxx Xxxx kohta

järgmisi ebaõigeid andmeid:

1) Xxxx ei olnud teadlik, et Xxxx salvestab oma erakõned;

2) Xxxx manipuleeris Xxxx pärast lapse lasteaia jõulupidu lapse isa korterisse sisenema ja tegi

seejärel avalduse politseile ebaseaduslikult korterisse tungimise osas;

3) Xxxx ei viinud last jõulupeole;

4) 25.03.2015 oli eelkoolis lõpupiud, kuhu keegi ei ole last viinud, kuna laps oli vanaisa juures,

kes sellest ei olnud teadlik.

Hageja leiab, et arvestades kostja varasemat käitumist, esineb oht, et Xxxxka tulevikus teotab

hageja au ja väärikust. VÕS § 1055 järgi on hagejal õigus nõuda kestva iseloomuga tegevusest

hoidumist.

Kuigi hageja ja kostja kooselu lõppes enam kui 4 aastat tagasi, siis moonutab kostja jätkuvalt

tegelikke asjaolusid. 2015. a toimunud kohtumenetluse raames on kostja asunud teadvalt

moonutama tegelikke asjaolusid. Kostja poolt teadvalt ebaõigete andmete avaldamise

tulemusena on kohus pidanud usutavaks kostja poolt avaldatud väiteid ning asunud seisukohale,

et hageja hooldusõigus lapse elukoha osas tuleb lõpetada. Tuginedes seejuures Xxxx poolt

avaldatule, on kohus korduvalt tauninud lapse isa käitumist.

Arvestades, et Xxxx ja Xxxx ei ole jätkuvalt saavutanud lõplikku üksmeelt lapsega suhtlemise

osas, siis ei saa välistada tulevikus uute suhtluskorraga seotud vaidluste tekkimist. Seega leiab

hageja, et esineb tõsine ja vahetu oht, et ka tulevikus avaldab Xxxx hageja kohta ebaõigeid

faktiväiteid ja loob seeläbi hagejast negatiivse kuvandi. Manipuleeriva ja pahatahtliku isiku

kuvandi loomise tõttu kahjustuks hageja maine tulevikus täiendavalt.

Eelnevat arvestades tuleb kohustada Xxxx hoiduma Xxxx au ja väärikuse teotamisest.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnista ja esitab hagile alljärgnevad vastuväited.

Kostja leiab, et hagi on arusaamatu ja tugineb avaldaja meelevaldsele hinnangule ning on

esitatud eesmärgiga revideerida jõustunud kohtulahendit tsiviilasjas nr. 2-15-5729. Hageja viitab,

et tsiviilasja nr. 2-15-5729 raames esitas hageja kohtule tõenditena muuhulgas kõnesalvestised,

mis nagu tõendanuks lapse ema pahatahtlikku käitumist ja vaenulikku suhtumist isa suhtes ning

mille eesmärgiks oli luua hagejast saamatu ja/või hoolimatu kuvand. Hageja on jätnud

tähelepanuta, et esitatud tõenditele on hinnangu andnud Eesti Vabariigi kõik kolm kohtuastet.

Maakohus on nimetatud tsiviilasjas hageja kui avaldaja poolt vestluste lindistamise ning ema ja

lapse nende tahte vastaselt filmimise hukka mõistnud ning põhjendatult käsitlenud seda isapoolse

manipuleeriva ja provokatiivse käitumisena. Ringkonnakohus oma määruses märkis, et jagab

maakohtu seisukohta nimetatud küsimuses ning jättis avaldaja määruskaebuse lapse elukoha üle

otsustamise küsimuses rahuldamata. Riigikohus ei andnud nimetatud asjas avaldajale

menetlemiseks luba. Kostja leiab, et hageja poolt järjekordse kohtumenetluse algatamise

eesmärgiks on leida võimalus hageja äranägemisel lapsega suhtlemiskorra muutmiseks.

Kummastav on hagis esitatud seisukoht, et hageja maine kahjustamine on tõendatud asjaoluga, et

Harju Maakohtu hinnangul ei ole hageja ja kostja jätkuv ühine hooldusõigus lapse parimates

huvides. Hageja nimelt ise leidis, et ühine hooldusõigus ei ole lapse parimates huvides, algatades

seetõttu ise kohtumenetluse tsiviilasjas nr. 2-15-5729 ajal, kui pooltel oli ühine hooldusõigus ja

laps elas vaheldumisi kummagi vanema juures. Hageja avaldas ise soovi ühine hooldusõigus

lõpetada ja saada otsustusõigus lapse elukoha määramise üle endale. Kostja leiab, et hageja

mainet kohtu silmis kahjustas hageja ise, seda enda antud ütluste (mis muuhulgas kinnitasid

lapse ja lapse ema tegevuste salvestamist hageja poolt) ja kohtusaalis käitumise kaudu.

Hageja väidab eksitavalt, et Harju Maakohus on otsuse tegemisel tsiviilasjas nr. 2-15-5729

tuginenud eelkõige ja ainult hageja poolt käesolevas hagis väljatoodud faktilistele asjaoludele.

Harju Maakohus ei ole otsuse tegemisel tuginenud väitele, et kõnesalvestised on tehtud Xxxx

teadmata, vaid tema tahtevastaselt ning järeldanud õigesti, et selline isa käitumine ei vasta lapse

huvidele. Hageja poolt viidatud kohtuotsuse p. 43 on kohus asunud seisukohale, et

Xxxxkäitumine lapse ema ja lapse suhtes on õigusvastane, sest lapse ja ema filmimine toimub

avaldaja poolt vastu ema ja lapse tahet. Seega ei hinnanud kohus asjaolu, kas kostja teadis või ei

teadnud salvestuste tegemisest hageja poolt, vaid pidas oluliseks ja hindas otsuse tegemisel

asjaolu, et salvestised tehti kostja tahte vastaselt, s.o. selleks puudus kostja nõusolek. Kostja on

korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult palunud hagejat hoiduda salvestiste tegemisest, seda nii

kõnede kui filmimise osas. Tsiviilasjas nr. 2-15-5729 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt

kinnitas kostja, et ei ole hagejale andnud mingit nõusolekut tema kõnede või tegevuste

salvestuseks. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ta ei ole andnud hagejale nõusolekut tema suhtes

salvestuste tegemiseks.

Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ei kohtule, lapse määratud esindajale

vandeadvokaat Marje Mängelile ega Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaaltöötajatele. Tsiviilasjas

2-15-5729 käsitlemist leidnud jõulupeoga seoses selgitab kostja, et ta jääb ka käesoleval ajal

ütluste juurde, mida andis kohtuistungil 07.10.2015.a. Tuleb märkida, et protokoll ei kirjelda

detailselt kostja poolt antud ütlusi ja sellega seoses ka sündmuste ajalist käiku. Kostja täpsustab,

et nimetatud jõulupeo toimumise päeval viibis laps isa juures (olles seal ka ööbinud), jõulupidu

pidi algama 13.12.2012.a. kl.10.00 ning jõulupeole pidi lapse viima isa. Samal hommikul

informeeris hageja lapse ema, et tal ei ole võimalik ise lapsega peole minna ning ta nõustub kui

ema läheb lapsega ise. Seda tingimusel, et lapse ema annab talle kirjaliku kuupäevalise ja

kellaajalise kinnituse, et peale jõulupidu ta toob lapse isa juurde tagasi. Seda kinnitab ka asjaolu,

et videosalvestisel on tere asemel esimene hagejapoolne lause kostjale "Ma tahan näha paberit".

Hageja poolt nõutud ja kostja käes olev kiri näitabki poolte kokkulepitud kohustusi lapse suhtes

nimetatud päeval. Videos nähtavale järgnevad sündmused kujunesid selliselt, et kostja ootas

väljaspool hageja korterit kuni isa lapse riietas ning tulnud koos lapsega välja, ütles lapse isa, et

otsustas siiski tulla koos lapsega jõulupeole. Järgnevat hageja pidevalt filmis so. kogu lapse

jõulupeole minekut ja sealt tulekut. Nimetatud asjaolud on kirjeldatud ka kostja antud ütlustes

kohtuistungi protokollis. Laps pidi peale jõulupidu jääma õhtuni isa juurde. Hageja elukoha

juurde jõudes kutsus hageja ootamatult kostjat enda juurde koju. Kui hageja samas ka lapse

poole pöördus ja lapsele ütles, et sa ju tahad, et emme üles tuleks, sai kostja aru, et hageja

ettepanek ei olnud siiras, vaid esitatud näilisena, eesmärgiga survestada teda lapse ees,

näitamaks, et isa ettepaneku tagasilükkamisel ei hooli kostja lapse soovidest. Ettepaneku

vastuvõtmisel aga jääks hagejale võimalus tema väljaviskamiseks. Kostja leidis siis ja leiab ka

käesoleval ajal, et hageja soovis temaga manipuleerida - oli ta ju samal päeval eelnevalt (enne

jõulupeole minekut) suhtunud kostjasse tõrjuvalt, keelates tal korterisse sisenemise ja jätkanud

hiljem kostjale oma tahte pealesurumist sellega, et hoolimata kostja keelust jätkuvalt filmis

kostjat ja last.

Kostja ei nõustu, et tema poolt tsiviilasjas nr. 2-15-5729 antud ütlused oleksid kuidagi

käsitletavad hageja au ja väärikust teotavate faktiväidetena. Kostja poolt asjaolude avaldamiseks

oli tal õigustatud huvi ja ta lähtus piisava põhjalikkusega kontrollitud informatsioonist.

Kostjale teadaolevalt toimus 25.03.2015.a. poolte lapse eelkooli lõpupidu. Sellest oli teadlik ka

hageja, kelle juures laps sel ajal vastavalt kokkulepitud graafikule elas. Laps tulnuks lasteaiast

ära tuua ja viia eelkooli üritusele. Kuna kostja ei saanud hagejalt informatsiooni lapse üritusele

viimise kohta ja oli kostjale kättesaamatu, üritas kostja saada infot lapse vanaisa perest, kus laps

tihti viibis. Kostja helistas Xxxxabikaasale Xxxx, kelle käest sai informatsiooni, et lapsele läks

lasteaeda järele mitte lapse isa, vaid vanaisa Xxxx. Xxxxsõnul ei tema ega Xxxxei olnud

teadlikud, et lapsel algab kl. 18.00 eelkooli lõpupidu. Kella 18.15 paiku helistas Xxxxtagasi

kostjale ja ütles, et laps on nüüd nendega ja kas nad peaksid ta üritusele viima. Kostja selgitas

seejärel olukorda vahetult lapsega, temaga Xxxxtelefoni kaudu suheldes. Laps leidis, et ta ei

soovi enam üritusele minna, kuna on sinna juba hiljaks jäänud. Kell oli siis juba kuus läbi,

lastead asub Lasnamäel Xxxx, eelkool aga kesklinnas Xxxx tänaval, seega oleks sõit sinna veel

täiendavalt aega nõudnud. Eeltoodust tulenevalt mõistis kostja lapse soovi üritusele enam mitte

minna. Hageja väide, et vanaisa Xxxxoli teadlik lõpupeo toimumisest, aga ei sundinud last sinna

minema, kuna viimane oli avaldanud soovi lõpupeol mitte osaleda, on õige vaid formaalselt.

Tegelikkuses sai Xxxxteadlikuks lõpupeo toimumisest kostja poolt Xxxx edastatu kaudu, seda

ajal, kui üritus oli juba alanud. Seega oli kostja poolt kohtumenetluses avaldatu vastavuses

tegelikkusega.

Kostja kindel seisukoht on, et kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid ega teotanud hageja au

ja väärikust. VÕS §1047 lg. 3 kohaselt, hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust

ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu

avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimalikku rikkumise raskusele.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, kuulanud ära tunnistaja ja kostja vande all

antud ütlused, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on

seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja kooselust on sündinud tütar Xxxx. Pooltel

oli ühine hooldusõigus kuni tsiviilasjas nr 2-15-5729 tehtud lahendini. Harju Maakohtu

26.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-5729 otsustas kohus ühise hooldusõiguse lapse Xxxx

osas lõpetada ja anda lapse Xxxx isikuhooldusõigus tema viibimiskoha otsustamise osas üle

tema emale Xxxx, ülejäänud osas on vanematel ühine hooldusõigus ja kohus määras Xxxxja

tema tütre Xxxx vahel suhtlemiskorra. Hageja on seisukohal, et lapse Xxxx osas kohus lõpetas

ühise hooldusõiguse tuginedes kostja paljasõnalistele ja tegelikkusele mittevastavatele väidetele.

Hageja leiab, et kostja on tsiviilasja nr 2-15-5729 raames avaldanud järgmisi ebaõigeid

faktiväiteid:

• Xxxxei olnud teadlik, et Xxxxsalvestab oma erakõned;

• Xxxxmanipuleeris Xxxxpärast lapse lasteaia jõulupidu lapse korterisse sisenema ja tegi

seejärel avalduse politseisse ebaseaduslikult korterisse tungimise kohta;

• Xxxxei viinud last jõulupeole;

• 25.03.2015 toimus eelkoolis jõulupidu, kuhu last keegi ei viinud, kuna laps oli vanaisa

juures, kes ei olnud sellest teadlik.

Põhiseaduse § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Isiku au teotamine on

võlaõigusseaduse kohaselt võimalik nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka

tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Au teotava

faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning

avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle

ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (VÕS § 1046 lõiked 1 ja 2).

VÕS § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus-või kutsetegevusse

sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi

andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei

teadnud andmete avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest

teadma. Kooskõlas VÕS § 1047 lõikega 2 loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule

majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud

asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 näeb ette, et hoolimata VÕS § 1047 lg 1 ja 2

sätestatust ei loeta andmete avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu

avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise astmele. Eeltoodust tuleneb, et VÕS § 1047

järgi kannab ebaõigete andmete avaldamise eest vastutust andmete avaldaja.

VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise

eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 4 nähakse ette

ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise

õigusvastasusest. Hageja ei saa VÕS § 1047 lg 1 ja 4 alusel nõuda väärtushinnangu esitamisel

selle ümberlükkamist. Kuna hageja nõuab andmete ümberlükkamist, siis selle nõude

lahendamiseks ei pea kohus võtma seisukohta andmete avaldamise õigusvastasuse kohta. VÕS §

1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus, sõltumata andmete

avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete andmete avaldamine võib osutuda VÕS § 1047 lg-te 1, 2

ja 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks.

Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on

faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud

asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul.

See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis

peab kostja, kes ei suuda tõendada andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või

parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele

vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid

avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13).

Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p-s 21 on leitud, et avaldatud faktiväited tuleb

võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku

inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole oluline.

VÕS § 1047 reguleerib ebaõigete andmete avaldamist ehk andmete kolmandatele isikutele

teatavaks tegemist. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-95-05 p-s 25 osundanud, et avaldaja on seega

isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Seejuures ei ole Riigikohus ega

seadusandja täpselt määratlenud kolmandate isikute ringi. Seega on VÕS § 1047 mõistes

andmete avaldamine toimunud, kui mistahes viisil on andmeid avaldatud kolmandale isikule.

VÕS § 1047 ja PS § 17 koostoimes tuleneb, et isiku au ja väärikuse teotamine võib toimuda

mitteavalikult kui andmeid avaldatakse üksikute isikute vahel. PS kommenteeritud väljaandes

kirjeldatud kitsaks isikute ringiks võib lugeda muuhulgas kohtumenetluse pooli. VÕS § 1047

sõnastus on piisavalt lai, katmaks ka nõudeid, kui ebaõiged faktiväited on esitatud väljaspool

ajakirjandust. Seega ei saa VÕS § 1047 alusel välistada ebaõigete andmete avaldamise nõuet, kui

ebaõigeid andmeid avaldati kitsa isikute ringi vahel. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi

EIK) praktika Sanchez Cardenas vs Norra (EIK otsus nr 12148/03) kohtuasjas, milles lapse ema

oli suhtluskorra kindlaksmääramise vaidluse raames paljasõnaliselt süüdistanud isa lapse

väärkohtlemises käsitles EIK artikli 8 rikkumist ning osundas, et „avaldaja kujutlemine

kohtuotsuses [….] omas märkimisväärset mõju isiku aule ja väärikusele.“ (vt EIK otsus

12148/03 p-s 38). Järelikult EIK-i praktikast tulenevalt on isiku au ja väärikuse teotamine

muuhulgas võimalik ka kohtumenetluse raames, kui kohus oma otsuses tugineb just ühe poole

paljasõnalistele ütlustele ning seeläbi kinnistab isikust loodud negatiivse kuvandi.

Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud tsiviilasja nr 2-15-5729 raames järgmiselt:

18.05.2015 avalduses kohtule on kostja avaldanud järgmist: “Kõnesalvestised on tehtud

puudutatud isiku teadmata, esitatud tervikust väljavõttena ja kontekstist väljarebituna, mistõttu

palub puudutatud isik II need kohtul kui ebausaldusväärsed jätta arvestamata”( tk 33). Antud

tsiviilasja raames 7. oktoobri 2015 kohtuistungil on kostja avaldanud järgmist: “Ma ütlesin, et

ma ei taha üles tulla, kuna me läksime tülli ja ma ei taha probleeme. Pärast seda tegi ta avalduse

politseile, kuna ma tungisin ebaseaduslikult tema korterisse. Ma tahtsin, et laps jõuaks õigeks

ajaks jõulupeole ja kuna isa teda ei viinud siis ma surusin end lapse isast mööda tema korterisse

ja võtsin lapse kaasa.” (tlk 56). Sama tsiviilasja raames on kostja avaldanud Lasnamäe linnaosa

valitsuse sotsiaalosakonna töötajatele, et “oli 25.03.2015 eelkoolis lõpupidu, kuhu last keegi ei

ole viinud, kuna laps oli vanaisa juures, kes ei olnud sellest teadlik” (tlk 59). Seega on kostja

avaldajaks.

Hageja leiab, et kostja poolt hageja kohta avaldatud faktiväited on ebaõiged ning need teotavad

hageja au ja väärikust, kujutades lapse isa (hagejat) kui manipuleerivat ja üksnes enda huvidega

arvestavat isikut.

Seega tuleb kohtul kõigepealt tuvastada, kas kostja poolt tsiviilasja nr 2-15-5729 raames kohtule,

Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaaltöötajatele ja lapse esindajale vandeadvokaat Marje

Mängelile avaldatud andmed on faktiväited või väärtushinnangud. Tulenevalt TsMS § 436 lg 4

ja 7 on kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd tegemist on ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata,

mis liiki väidetega on tegemist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 32). Kohus arutas

menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui

õiguslikust küljest, ja võimaldas pooltel esitada kõigi asjasse puudutavate asjaolude kohta

seisukoha kohtuistungil (TsMS § 351 lg 1 ja 2).

Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 13.06.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02 punktis 7

leidnud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas

faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegium osundas oma 31.05.2006 tsiviilasjas 3-2-1-161-05

tehtud otsuse punktides 12-13 ka seda, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel

teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte,

mis käivad hageja kohta. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-

161-05 p 11) tuleb avaldatud väited võtta sellisena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral

tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja

ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma

sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega,

väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust,

ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist,

kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu lahend 3-2-1-161-05 p 10).

Hageja on seisukohal, et 18.05.2015 avalduses kohtule avaldatud lauses: “Kõnesalvestised on

tehtud puudutatud isiku teadmata, esitatud tervikust väljavõttena ja kontekstist väljarebituna,

mistõttu palub puudutatud isik II need kohtul kui ebausaldusväärsed jätta arvestamata”, sisaldab

alljärgnevat ebaõiget faktiväidet: Xxxxei olnud teadlik, et Xxxxsalvestab oma erakõned.

Hageja väitel kostja oli teadlik, et hageja salvestas kõnesid tema teadmata. Hageja leiab, et kostja

oli teadlik, et hageja salvestab kõik erakõned ning tegelikkuses oli kostja lubanud lausa lapse

filmimist. Kostja on seisukohal, et Harju Maakohus ei ole otsuse tegemisel tuginenud väitele, et

kõnesalvestised on tehtud kostja teadmata, vaid tema tahte vastaselt ning järeldanud õigesti, et

selline isa käitumine ei vasta lapse huvidele. Kostja väidete kohaselt ta ei ole andnud hagejale

nõusolekut tema suhtes salvestuse tegemiseks. Lisaks leiab kostja, et hageja ei teavitanud kostjat

enne igat kõnet selle salvestamisest.

Kohus leiab, et kostja oma 18.05.2015 avalduses on avaldanud mõistlikule isikule asjaolu, et

kostja ei teadnud hageja poolsest eravestluste salvestamisest ja hageja poolt kohtule esitatud

kõnesalvestised on tehtud ilma kostja teadmata. Eksitavad on kostja väited nagu ta oleks

avaldanud, et salvestamine toimub ilma kostja nõusolekuta.

Kohus asub seisukohale, et kostja poolt avaldatud väide, et Xxxxei olnud teadlik, et

Xxxxsalvestab oma erakõned, näol on tegemist faktiväitega, sest selle tõelevastavust saab

kontrollida.

Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et tegemist on õige faktiväitega. Kohtule esitatud

hageja ja kostja vahelises kõnesalvestises on kostja öelnud: ”sest sa ise ütlesid, et sa lubasid ju

kõik asjad peale lindistada. Noo....Siis ma ju peangi eeldamata, et nii ongi”. Samuti nähtub kostja

teadlikkus kõnede salvestamisest hageja ja kostja vahel peetud kirjavahetusest. Nimelt kostja

14.01.2013 poolt hagejale saadetud e-kirjas on kostja viimase lausena kirjutanud järgmist: ”Kas

tead, et selline käitumine näitab, et sul on mingi paranoia, kui käid ja filmid-lindistad läbi aastate

ja see pole normaalne.” (tlk 150 pöördel). Kostja 01.12.2013 poolt hagejale saadetud e-kirjas on

kostja kirjutanud järgmist: ”Sul kallis mees on ju hoolikult lindistatud, lindistasid seda ka

9.01.2013 (tlk 151). Hageja poolt kostjale 12.01.2013 saadetud e-kirjas on hageja kirjutanud

järgmist.” Ja muideks, sinu telefon ei näita ju vastamata kõnesid, sa ise ütlesid, et see on mul

lindis.” (tlk 151 pöördel). Lisaks nähtub kostja poolt 25.08.2017 kohtuistungil vande all antud

ütlustest, et kostja oli teadlik hageja poolt kõnede salvestamisest. Nimelt on kostja andnud vande

all järgmisi ütluseid: “Lindistamise osas ei olnud mina teadlik, kas hageja lindistab kogu vestlust

ja millisel korral ta seda teeb, kuna ta ei ole mind igakordsel lindistamisel teavitanud. Ta on küll

öelnud, et ta seda teeb, kuid ei ole mind teavitanud, millal ta seda teeb kui teeb. Ta on öelnud

korra, et ta lindistab ja salvestab meie vestlusi, aga ta ei täpsustanud, millal ta seda teeb. Ma

võisin eeldada, et ta seda teeb, aga ei teadnud, et ta seda teeb. Hageja ei ole minule saatnud

kõnesalvestusi või tutvustanud mingit kõnesalvestust.” (tlk 188). Seega kohtule esitatud

tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja oli tegelikult teadlik, et hageja salvestab kõik oma

kõned kostjaga ning kostja on avaldanud tsiviilasjas nr 2-15-5729 raames ebaõigeid faktiväiteid,

et ta ei olnud teadlik, et kostja salvestab kõnesid ilma hageja teadmata. Kostja väited, et hageja

on kõnesid salvestanud kostja tahte vastaselt, ei oma käesoleval mingit tähtsust, sest kostja on

avaldanud väite, et hageja salvestab kõnesid ilma kostja nõusolekuta. Kohus märgib, et kuna

hageja on esitanud nõude salvestamist puudutava ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks, siis ei

oma tähtsus asjaolu, kas maakohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 2-15-5729 kostja sellele

väitele tuginenud või mitte. VÕS § 1047 ei seo ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustust

sellega, kas kolmas isik on ebaõigele väitele tuginenud.

VÕS § 1047 sätestab ühemõtteliselt avaldaja kohustuse ebaõiged andmed ümber lükata

sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p

27). Seega ei vabaneks kostja valeandmete ümberlükkamise kohustustest ka juhul kui kohus

tuvastaks, et ebaõigete andmete avaldamine ei ole VÕS § 1047 lg 3 järgi õigusvastane.

Hageja on seisukohal, et tsiviilasja nr 2-15-5729 raames 7. oktoobri 2015 kohtuistungil kostja

poolt avaldatud laused: “Ma ütlesin, et ma ei taha üles tulla, kuna me läksime tülli ja ma ei taha

probleeme. Pärast seda tegi ta avalduse politseile, kuna ma tungisin ebaseaduslikult tema

korterisse. Ma tahtsin, et laps jõuaks õigeks ajaks jõulupeole ja kuna isa teda ei viinud, siis ma

surusin end lapse isast mööda tema korterisse ning võtsin lapse kaasa” sisaldavad alljärgmiseid

ebaõigeid faktiväiteid: Xxxx manipuleeris Xxxx pärast lapse lasteaia jõulupidu lapse isa

korterisse sisenema ja tegi seejärel avalduse politseile ebaseaduslikult korterisse tungimise osas

ning Xxxx ei viinud last jõulupeole.

Kohus on seisukohal, et väite, et hageja manipuleeris kostjat sisenema hageja korterisse, näol on

tegemist kostja poolt hageja käitumise suhtes esitatud väärtushinnanguga. Konkretiseerimata

viisil sõnastatuna ei saa seda väidet käsitleda faktiväitena, vaid väärtushinnanguna. VÕS § 1047

lg 4 ei anna alust väärtushinnangu ümberlükkamiseks. Hageja leiab, et juhul kui kohus asub

seisukohale, et kui kohus leiab, et Xxxx manipuleeris kostjat lapse jõulupeole järgnevalt

korterisse sisenema näol tegemist on väärtushinnanguga, siis on tegemist ebakohase

väärtushinnanguga. Hageja leiab, et ühiskonnas ja kohtupraktikas on tunnustatud, et

väärtushinnangu tõelevastavust ei saa tõendada, kuid eelnev ei tähenda veel automaatselt

andmete avaldaja õigust avaldada kontrollimatuid, ebakohaseid ja hageja mainet kahjustavaid

väärtushinnanguid. Kuna hageja on esitanud kohtule VÕS § 1047 lg 4 alusel üksnes ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõude ja ei ole esitanud kostja vastu seoses ebakohaste

väärtushinnangutega avaldamisega au ja väärikuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamise nõuet, siis puudub kohtul vajadus analüüsida, kas kostja poolt avaldatud

väärtushinnang on õigusvastane või mitte.

Kohus leiab, et väidet, et tsiviilasja nr 2-15-5729 raames 7. oktoobri 2015 kohtuistungil kostja

poolt avaldatust võib mõistlik inimene aru saada, et pärast 13.12.2012 jõulupidu tegi hageja

avalduse politseile kostja poolt hageja korterisse ebaseaduslikult tungimise osas. Tegemist on

kohtu hinnangul faktiväitega, sest selle tõelevastavust saab kontrollida. Samuti leiab kohus, et

väite näol, et Xxxx ei viinud last jõulupeole, on tegemist faktiväitega, sest ka selle tõelevastavust

saab kohtumenetluses kontrollida.

Kostja on seisukohal, et ta ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Kostja väidete kohaselt antud

protokoll ei kirjelda detailselt kostja poolt antud ütlusi ja sündmuse olulist käiku. Kostja on

selgitanud, et nimetatud jõulupeo toimumise päeval viibis laps isa juures (olles seal ka ööbinud),

jõulupidu pidi algama 13.12.2012 kl 10.00 ning jõulupeole pidi lapse viima isa. Samal hommikul

informeeris hageja lapse ema, et tal ei ole võimalik ise lapsega peole minna ning ta nõustub kui

ema läheb lapsega ise. Seda tingimusel, et lapse ema annab talle kirjaliku kuupäevalise ja

kellaajalise kinnituse, et peale jõulupidu ta toob lapse isa juurde tagasi. Kostja ootas väljaspool

hageja korterit kuni isa lapse riietas ning tulnud koos lapsega välja, ütles lapse isa, et otsustas

siiski tulla koos lapsega jõulupeole. Järgnevat hageja pidevalt filmis so. kogu lapse jõulupeole

minekut ja sealt tulekut. Nimetatud asjaolud on kirjeldatud ka kostja antud ütlustes kohtuistungi

protokollis. Laps pidi peale jõulupidu jääma õhtuni isa juurde. Hageja elukoha juurde jõudes

kutsus hageja ootamatult kostjat enda juurde koju. Kui hageja samas ka lapse poole pöördus ja

lapsele ütles, et sa ju tahad, et emme üles tuleks, sai kostja aru, et hageja ettepanek ei olnud

siiras, vaid esitatud näilisena, eesmärgiga survestada teda lapse ees, näitamaks, et isa ettepaneku

tagasilükkamisel ei hooli kostja lapse soovidest. Ettepaneku vastuvõtmisel aga jääks hagejale

võimalus tema väljaviskamiseks. Kostja leidis siis ja leiab ka käesoleval ajal, et hageja soovis

temaga manipuleerida - oli ta ju samal päeval eelnevalt (enne jõulupeole minekut) suhtunud

kostjasse tõrjuvalt, keelates tal korterisse sisenemise ja jätkanud hiljem kostjale oma tahte

pealesurumist sellega, et hoolimata kostja keelust jätkuvalt filmis kostjat ja last.

Hageja väidab, et tegelikkusele ei vasta kostja väide, et hageja informeeris teda, et hagejal ei ole

võimalik lapsega jõulupeole minna. Hageja helistas kostjale selle pärast, et kostja oli ise

varasemalt avaldanud soovi viia laps jõulupeole ja hageja soovis kirjalikku dokumenti selle

kohta, et ema lapse õigel ajal tagasi toob. Hageja selgituse kohaselt hageja poolt paberi

nõudmine tõendab olukorda, et kostja ise oli avaldanud soovi lapsega jõulupeole minna. Poolte

vahel pole vaidlust selle üle, et tsiviilasjas nr 2-12-35569 oli esialgse õiguskaitse korras

reguleeritud lapse ja isa omavaheline suhtlus sellist, et laps veetis iga teise nädala keskpaiga

algusega kolmapäeval kell 09:00 ja lõpuga neljapäeval kell 20.00 isaga. Seega vastavalt esialgse

õiguskaitse määrusele 12.12.2012 veetis laps isaga. 13.12.2012 oli neljapäevane päev ja

tulenevalt kohtumäärusest oli isa kord olla koos lapsega. See tähendas ühtlasi seda, et lapse isal

oli õigus viia laps lasteaia jõulupeole. Hageja on selgitanud, et vaatamata asjaolule, et oli isa

kord olla lapsega vastavalt tsiviilasja nr 2-12-35569 15.oktoobri 2012 määrusele, siis teatas

kostja 13.12.2012 hommikul üllatuslikult, et soovib ise last jõulupeole viia. See tähendas ühtlasi,

et 13.12.2012 tuli kostja hageja elukohta, et koos isa ja lapsega minna jõulupeole.

Kostja on 25.08.2017 toimunud kohtuistungil vande all andnud alljärgnevaid ütluseid: “Sellel

hommikul kui lapsel toimus jõulupidu 2012 kui laps viibis isa juures, siis sai kokku lepitud, et

ma viin lasteaaeda riided, kuna laps oi teadlik sellest ja kuna laps viibis isa juures, siis oli ta

teadlik, et läheb jõulupeole koos isaga. Tol hommikul kell 09:00 sain isalt kõne, et ta tahab saada

dokumenti, kuna ta last jõulupeole ei vii ja et dokumendis oleks kirjas, millal ma lapse isa juurest

võtan ja millal ma lapse tagasi viin. Läksin siis selle dokumendiga hageja ukse taha, andsin

uksekella, hageja tuli treppidest alla, võttis dokumendi ja läksin temaga kaasa ülesse tema korteri

uske taha. Kuna ma kuulsin, et laps magab ja kell oli 9 läbi 20 minutit ja pugesin ukse vahelt

sisse ja hüüdsin Xxxxt. Kuna hageja ütles, et ma läheksin korterist välja, siis ma väljusin

korterist ja jäin ootama ukse taha koridori. Ootasin, et isa paneb lapse riidesse ja ma viin lapse

jõulupeole. Isa ja laps tulid välja ja isa ütles, et oli otsustanud, et tuleb ikkagi kaasa jõulupeole.

Me kõndisime kolmekesi koos jõulupeole. Päras pidu läksime kolmekesi hageja maja ette ja

hageja kutsus mind ülesse, aga kuna eelnevalt oli toimunud hommikune intsident ja minule

tundus see manipuleeriv, siis ma keeldusin sinna korterisse minemast. Hageja väljendas lapsele,

et ema ei taha lapsega koos olla ja lapsega mängida. Hommikul oli hagejal telefon käes, kas

filmis või mitte, selles mina ei saa kindel olla. Suuliselt keelasin hagejal filmida. Minu teadmist

mööda pidi hageja viima lapse jõulupeole ja mina pidin viima riided lasteaeda. Jõulupidu toimus

lasteaias. Jõulupidu toimus hommikul kell 10.00. Ma pidin hommikul minema hageja juurde,

sest hageja soovis saada dokumenti, millal ma lapse viin tagasi tema juurde/.../ Kõigepealt hageja

helistas mulle, et keegi ei ole öelnud temale, et ta lapse jõulupeole viib, ma ütlesin, et tulen ise ja

kui ma kohale jõudsin, siis ta ütles mulle, et soovib, et ma paneksin paberi peale kirja, millal ma

lapse võtan ja tagasi viin, Kuna mul ei olnud paberit ja pliiatsit, siis läksin koju tagasi kodus

tegin kirja valmis ja läksin hageja poole jooksuga tagasi. Jõulupeole jõudsime peo ajaks kohale

(tlk 188 pöördel).

Kohtule esitatud kriminaalasja nr 13230111140 13.09.2013 kahtlustatava ülekuulamise

protokolli kohaselt on kostja andnud järgmisi ütluseid: “13.12.2013.a. oli teada, et lapsel toimub

jõulupidu Xxxx lasteaias kell 10.00. Olin eelnevalt Xxxx aru saanud, et tema viib lapse

jõulupeole, mis oli ka nii kokku lepitud ja mina viin lapsele jõulupeo riided lasteaeda valmis.

Selle päeva hommikul, kell 09.00 helistas Xxxx mulle mobiilile, et temal on vaja minu käest

dokumenti selle kohta, mis kellast ma võtan Xxxx ja toon ta tagasi jõulupeolt. Olin ju eelnevalt

aru saanud, et Xxxx viib lapse jõulupeole ja telefonis selgus, et tema pole öelnud, et tema lapse

jõulupeole viib./.../Ust avades ütles Xxxx, et Xxxx ikkagi tahab, et ma tuleksin jõulupeole kaasa.

Sealt asusime suunduma laste lasteaeda” (tk 113-114).

Kohus leiab, et kostja poolt kohtuistungil vande all antud ütlused jõulupeo hommiku

sündmustega seonduvalt on vastuolulised, kuna need on vastuolus varasemate ütluste ja kirjalike

tõenditega. Kõigepeal andis kostja kohtuistungil vande all ütluseid, et sai hagejalt kõne, et tahab

saada dokumenti, kuna ta last jõulupeole ei vii ja et dokumendis oleks kirjas, millal kostja lapse

isa juurest võtab ja millal lapse tagasi viib. Mõnda aeg hiljem vande all ütlusi andes kostja väitis

aga, et hageja ei soovinud dokumenti telefoni teel, vaid alles siis kui kostja oli jõudnud hageja

juurde kohale. Selle peale oli kostja läinud koju ja vormistanud uue paberi ja tagasi jooksnud.

Kuna kostja on varasemalt ise korduvalt kinnitanud, et hageja helistas ja nõudis dokumenti, siis

jääb ebaselgeks, miks kostja ilma nõutud dokumendita hageja juurde läks või kuidas sai kostja

alles hageja juurde jõudes teada dokumendi esitamise vajadusest. Lisaks sellele kohtule esitatud

videosalvestisel ei viita miski kostja jooksmisele. Eeltoodule lisaks on kostja poolt kohtuistungil

vande all antud ütlused vastuolus ka politseile antud ütlustega. Kostja ei ole avaldanud politseile

antud ütlustes, et sai hageja poolt dokumendi nõudmisest teada alles hageja ukse taga.

Kohus leiab, et politseile 2013 antud ütluseid tuleb pidada kaalukamaks tõendiks, kuna kostja

mälu pidi olema 2013 palju värskem kui 2017 kui vaidlusalusest sündmustest oli möödas rohkem

kui 4,5 kuus. Seega eelnimetatud kahtlustatava ülekuulamise protokolli kohaselt kostja ei

helistanud hagejale seoses sellega, et ta ei saa last jõulupeole viia, vaid helistas kostjale selle

pärast, et hageja soovis kirjalikku dokumenti selle kohta, millal kostja lapse hageja juurde tagasi

toob. Kohus nõustub hagejaga, et hageja poolt kostjalt paberi nõudmine selle kohta, millal kostja

lapse hageja juurde tagasi toob tõendab tegelikult seda, et kostja ise on avaldanud soovi laps

jõulupeole viia. Nimetatud kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt läksid hageja ja

kostja koos lapsega jõulupeole. Seda kinnitavad ka kostja poolt vande all antud ütlused, et hageja

ja kostja läksid koos lapsega jõulupeole. Mõlema vanema poolt lapse koos jõulupeole viimise

korral ei saa väita justkui oleks üks lapsevanem last rohkem jõulupeole viinud ja teine vähem.

Kuivõrd 2017 a. istungil antud ütlused on vastuolus kostja varasemate selgitustega, siis tuleb

hinnaga kostja vande all antud ütlusi koostoime kostja varasemate ütluste ja teiste asjas kogutud

tõenditega.

Eeltoodust tulenevalt on kostja tsiviilasja nr 2-15-5729 raames avaldanud ebaõige faktiväite, et

Xxxx ei viinud last jõulupeole.

Kohtule esitatud avaldusest nähtuvalt on kostja 13.12.2012 esitanud politseile avaldusele, milles

heidab hagejale ette alates 2012 septembrist kostja ja tema korteri filmimist (tlk 134). Seega on

nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kostja ise on 13.12.2012 pärast lapse jõulupidu esitanud

hageja kohta avalduse politseile. Hageja on kostja peale esitanud avalduse alles 2013. jaanuaris.

Hageja on kohtule selgitanud, et esitas 2013 jaanuaris avalduse politseile kuna hagejal ei olnud

muud valikut. Hageja selgituse kohaselt oli kostja 13. detsembril 2012 esitanud politseile

teadvalt vale avalduse ning püüdis seeläbi hageja mainet kahjustada ja hageja suhtes

kriminaalasja algatada ning 2013. jaanuaris politseile avalduse tegemine oli ainus võimalus

kaitsta hageja õigusi seoses 12.12.2012 lapse võtmisega ja 13.12.2012 toimunud vahejuhtumiga.

Kohus leiab, et kostja on avaldanud tsiviilasja nr 2-15-5729 raames ebaõige faktiväite, et hageja

tegi pärast 13.12.2012 jõulupidu avalduse politseile kostja poolt hageja korterisse

ebaseaduslikult korterisse tungimise osas.

Hageja väidete kohaselt on kostja tsiviilasja nr 2-15-5729 raames avaldanud Lasnamäe linnaosa

valitsuse töötajatele ebaõige faktiväite, et laps ei läinud eelkooli lõpupeole, kuna laps oli vanaisa

juures, kes ei olnud sellest teadlik. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole ebaõigete andmete

avaldamisega kostja poolt.

Kohus on seisukohal, et eelnimetatud väite näol on tegemist on faktiväitega, sest selle

tõelevastavus on kontrollitav.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Xxxx on andnud järgmisi ütluseid: “Enam vähem

mäletan Xxxx eelkooli lõpupeo päeva. Meil oli lõpupeost mitmel korral hagejaga juttu ja ma

mäletan seda, et kahel korral oli juttu, et juhul kui Xxxx ei soovi lõpupeole minna, siis ei ole

sellest midagi kui ta sinna ei lähe. Kui lõpupeo päev kätte jõudis käisin Xxxx lasteaias järgi ja

sõitsime linna minu kodu suunas. Tee läks mööda koolist, kus toimus eelkooli lõpupidu ja siis

ütlesin Xxxx , et nüüd läheme lõpupeole ja Xxxx ütles, et ta ei taha sinna minna. Kuna meil oli

juttu olnud, et sellest ei ole midagi, kui ta sinna ei lähe, siis ma eeldasin, et kumbki ema ega isa

sinna ei lähe. Xxxx tahis minna mängima xxxx, kes on temast 2 aastat vanem ja siis ma arvasin,

et ei juhtu midagi kui ta ei taha minna ja siis me sõitsime Tatari tänavale. Mõni aeg hiljem

helistas minule kostja ja küsis, kus on Xxxx. See oli minule väga suur üllatus, et ema on seal

peol ja minu jaoks oli vastuvõtmatu olukord, et ema ootab ja laps ei tule. Telefonis ma ütlesin, et

ma ei teadnud, et ta sinna läheb ja ütlesin, et me võime kohe tulla. Selle peale Xxxx ütles, et ei

ole midagi, ei ole vaja tulla ma saan tunnistuse ise koolist kätte. Lõpupeo toimumise päevast ja

kellaajast teadsin enne peo toimumise päeva väga täpselt. Minul oli see märkmikusse märgitud.

Ma võisin olla Piiale rääkinud, aga ei ole kindel, et ta seda teadvustas. Ma ei mäleta kui me

eelkooli majast mööda sõitsime, kas seal oli Xxxx või seal oli ka Xxxx. xxx autos tööl ei olnud.

Ta oli tööl” (tlk 189 pöördel).

Kostja poolt kohtule antud selgitused on kohtu hinnangul vastuolulised. Nimelt kostja

24.10.2016 vastuses hagile selgitanud, et 25.03.2015.a. oli poolte lapsel eelkooli lõpupidu.

Kostja helistas Xxxx abikaasale Xxxx, kelle käest sai informatsiooni, et lapsele läks lasteaeda

järele mitte lapse isa, vaid vanaisa Xxxx. Xxxx sõnul ei tema ega Xxxx ei olnud teadlikud, et

lapsel algab kl. 18.00 eelkooli lõpupidu. Kella 18.15 paiku helistas Xxxx tagasi kostjale ja ütles,

et laps on nüüd nendega ja kas nad peaksid ta üritusele viima. Kostja selgitas seejärel olukorda

vahetult lapsega, temaga Xxxx telefoni kaudu suheldes. Laps leidis, et ta ei soovi enam üritusele

minna, kuna on sinna juba hiljaks jäänud. Kell oli siis juba kuus läbi, lastead asub Lasnamäel

Xxxx, eelkool aga kesklinnas Xxxx tänaval, seega oleks sõit sinna veel täiendavalt aega

nõudnud.

25.08.2017 kohtuistungil on kostja andnud vande all andnud järgmisi ütluseid: “helistasin Xxxx,

kas ta hagejast midagi teab. Helistamise hetkel olin mina Südalinna koolis Xxxx ütles, et vanaisa

olevat läinud kella 18-ks lapsele lasteaeda järgi ja Xxxx ütles, et nemad ei olnud teadlikud, et

laps kolmapäeviti eelkoolis käib. Ma jäin eelkooli ootama ja Xxxx helistas uuesti ja ütles, et nad

on autos kooli ees ja küsis kas nad viivad lapse eelkooli. Selleks ajaks oli juba pool tundi

algusajast üle. Ma ütlesin, et tahan lapsega rääkida, vestlesin lapsega telefonis ja küsisin temalt,

kas ta soovib eelkooli lõpupeole minna. Laps ütles, et kuna pidu hakkab juba läbi sama, siis ta ei

soovi osaleda ja läheb vanaisa juurde. Laps ütles, et ta oleks soovinud osaleda, kui ta oleks

õigeks ajaks jõudnud. Hiljem läksin ja tõin lapse asjad ja tunnistuse eelkoolist ära./.../Sellel ajal

kui mina lapsega telefonis rääkisin, olin koolist ära läinud (tlk 189). Eeltoodust nähtuvalt on

kostja oma vastuses hagile selgitanud, et tema suhtles lapsega kell 18.15 ja lapsega suhtlemise

ajal oli laps alles Lasnamäel lasteaias, mistõttu laps ei ole oleks saanud õigeks ajaks eelkooli

lõpupeole minna. Vande all antud ütlustest nähtub aga, et Xxxx helistas kostjale siis kui laps

koos vanavanematega oli autos kooli ees, sellel ajal kui laps temaga telefonis rääkis oli kostja

juba koolist ära läinud.

Kostja enda poolt kohtuistungil vande all antud ütlustest nähtuvalt kostja ei suhelnud Xxxx

lõpupeo päeval, seega ei saanud kostjal olla tegelikkuses teavet selle kohta, mida Xxxx teadis või

ei teadnud seonduvalt lapse eelkooli lõpupeoga. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid, et

kostja oleks asunud mingeid samme kontrollimaks, kas Xxxx poolt temale väidetavalt avaldatud

informatsioon on tõene või mitte. Seega on kostja tuginenud eeldusele, et Xxxx ei teadnud

eelkooli lõpupeost kuna Xxxx oli talle seda väitnud. Kostja ei ole selgitanud, mida ta on teinud,

et kontrollida, kas tema eeldus on paikapidav. Seega tuleb lugeda kostja eeldus käesoleval juhul

paljusõnaliseks ja alusetuks. Lisaks on lapse vanaisa Xxxx andnud kohtuistungil tunnistajana

ütlusi, mille kohaselt tema teadis väga hästi eelkooli lõpupeo toimumise ajast, see oli tal

kalendris kirjas. Kohtul ei ole põhjust kahelda Xxxx ütluste õigsuses. Seega kostja ei ole

tõendanud, et laps ei läinud eelkooli lõpupeole, kuna lapse vanaisa ei olnud sellest teadlik.

Eeltoodust tulenevalt on kostja 2-15-5729 raames avaldanud Lasnamäe linnaosa valitsuse

sotsiaalosakonna töötajatele ebaõige faktiväite, et laps ei läinud eelkooli lõpupeole, kuna laps oli

vanaisa juures, kes ei olnud sellest teadlik.

VÕS § 1047 lg 4 nähakse ette ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamise kohustuse

sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. VÕS § 1047 lg 4 sätestatud kaitsevahend teenib

avalikkuse teavitamise korral ka kannatanule suunatud eesmärki- tagada isiku õigus olla üldsuse

ees kujutatud tõeselt. Seetõttu ongi andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduse

objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS

§ 1043). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-166-12 punktis 12 rõhutanud, et kui isiku mainet

kahjustanud andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu

vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama. Kohus nõustub

hagejaga, et kostja poolt eelnimetatud ebaõigete faktiväidete avaldamisega on kahjustatud hageja

mainet tsiviilasja nr 2-15-5729 menetlemisega seotud isikute ees. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hageja suhtes avaldatud ebaõigete väidete

ümberlükkamist.

Järgnevalt peab kohus tuvastama, mil viisil saab käesoleval juhul ebaõigete andmete

ümberlükkamist nõuda. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja

samas kohas, kuidas ja kus ebaõiged andmed avaldati (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-07 p 29).

Kohtul on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostja avaldatud

ebaõiged andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustus

täidetuks.

Hageja palub kohustada kostjat esitama 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Harju

Maakohtu kohtunikile Fred Fiskerile, lapse riigi õigusabi korras määratud esindajale

vandeadvokaat Marje Mängelile ja Tallinna Lasnamäe linnaosa sotsiaalosakonnale järgmine

vastav teadaanne ebaõigete andmete esitamise kohta. Kostja ei ole hageja taotlusele sisulisi

vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud taotlus on mõistlik ja põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat esitama Harju Maakohtu kohtunikule Fred

Fiskerile, vandeadvokaat Marje Mängelile ja Tallinna Lasnamäe linnaosa sotsiaalosakonnale

järgmine teadaanne:

Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasja nr 2-15-5729 raames avaldas Xxxx Xxxx kohta

järgmisi ebaõigeid andmeid:

1) Xxxxei olnud teadlik, et Xxxxsalvestab oma erakõned;

2) Xxxxtegi pärast 13.12.2012 jõulupidu avalduse politseile Xxxxpoolt Xxxxkorterisse

ebaseaduslikult tungimise osas;

3) Xxxxei viinud last jõulupeole;

4) 25.03.2015 oli eelkoolis jõulupidu, kuhu last keegi ei viinud, kuna laps oli vanaisa juures, kes

ei olnud sellest teadlik.

Sellises sõnastuses avaldus tuleb esitada kostjal 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Harju Maakohtu kohtunikule Fred Fiskerile, vandeadvokaat Marje Mängelile ja Tallinna

Lasnamäe linnaosa sotsiaalosakonnale.

Hageja leiab, et arvestades kostja varasemat käitumist esineb oht, et kostja ka tulevikus teotab

hageja au ja väärikust ning hageja palub kohustada kostjat hoiduma hageja au ja väärikuse

teotamisest ning hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisest.

VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju

õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju

tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Seega tulenevalt VÕS § 1055

lg-st 1 tuleb kahju tekitava tegevuse keelamiseks kohtul tuvastada, et kostja kestvalt

õigusvastaselt tekitab hagejale kahju ning hageja ei ole kohustatud sellist käitumist mõistliku

arusaama järgi taluma inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu (VÕS § 1055 lg

2).

Käesoleval juhul hageja on tuginenud asjaolule, et hageja ja kostja ei ole jätkuvalt saavutanud

lõplikku üksmeelt lapsega suhtlemise osas, siis ei saa välistada tulevikus uute suhtluskorraga

seotud vaidluste tekkimist. Hageja leiab, et esineb tõsine ja vahetu oht, et ka tulevikus avaldab

kostja hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ning loob seeläbi hagejast negatiivse kujundi.

Manipuleeriva ja pahatahtliku isiku kuvandi loomise tõtt kahjustuks hageja maine täiendavalt.

Kohus asub seisukohale, et hageja nõue kohustada kostjat hoiduma hageja au ja väärikuse

teotamisest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleval juhul on hageja pöördunud

kohtusse kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes kuna kostja on tsiviilasja nr 2-

15-5729 raames avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mille põhjal on Harju Maakohtu

kohtunik Fred Fisker, Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaaltöötajad ja lapsele määratud esindajale

advokaat Marje Mängel kujundanud arvamuse, et hageja näol on tegemist manipuleeriva,

hoolimatu ja üksnes enda huvidega arvestava isikuna, mis on väljendunud selles, et kohus on

lõpetanud hageja ühise hooldusõiguse lapse elukoha osas ja on andnud lapse isikuhooldusõiguse

tema viibimiskoha otsustamise osas üle kostjale. Kuna laps on tänasel päeval 9 aastane ja pooled

ei ole saavutanud lapsega suhtlemise osas lõplikku üksmeelt, siis esineb oht, et kostja võib

jätkata ka tulevikus hageja au ja hea nime teotamist ja avaldab taaskord ebaõigeid andmeid

hageja kohta kolmandatele isikutele.

Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kostjat hoiduma hageja au ja väärikuse teotamisest.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on hagi rahuldanud

osaliselt, kuid kohus on hagi rahuldanud siiski olulises osas, siis peab kohus põhjendatuks jätta

menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest

alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik