4-09-11997/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number

4-09- 11997 Otsuse kuupäev

07. juuli 2009.a Kohtunik

Eha Popova Kohtuasi Aleksandr Lapin (isikukood 38505193717, elukoht xxx) väärteoasi liiklusseaduse (LS) 74-1 lg 2 järgi Asja läbivaatamise kuupäev 07. juuli 2009.a Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna ametnik Hannes Küünarpuu, Aleksandr Lapin Resolutsioon Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111: 1. Tunnistada Aleksandr Lapin süüdi LS § 74-1 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva. 2. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 06.07.2009.a. kell 21.13 3. Kohtuotsus kuulub täitmisele pööramisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD 1. 06.07.2009 koostati väärteoprotokoll nr AB 1151963, mille kohaselt A. Lapin 06.07.2009 kella 21.13 ajal juhtis Maardus, Keemikute 25 juures s/a Opel Astra Caravan reg nr xxxilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, pannes seega toime LS § 74-1 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2. Kohtuväline menetleja palub menetlusaluse isiku karistamist arestiga 4 päeva. Rahalised karistused ei ole mõju avaldanud. 3. Menetlusalune isik seletab, et ta tõepoolest juhtis autot, omamata juhtimisõigust ning varasemalt oli ta sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud väärtegude toimepanemine A. Lapini poolt ning tema tegevus kuulub kvalifitseerimisele LS § 74-1 lg 2 järgi. Väärtegu on

tõendatud: menetlusaluse isiku ja A. Jõemaa ütlustega, väärteoprotokolliga, 23.06.2009.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. 5. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalust isikut on korduvalt karistatud analoogiliste süütegude eest rahatrahviga. Määratud rahatrahvid on tasumata. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Kohus ei pea võimalikuks tema karistamist rahatrahviga ning karistuse mõistmise eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga.

Eha Popova Kohtunik