1-17-4615/231-17-4615/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

2017-10-26

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-4615 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik ja Urmas Reinola Kriminaalasi Ivo Saare süüdistuses KarS § 4181 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 31. august 2017 a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Prokurör Kaido Tuulemäe Süüdis...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-4615 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik ja Urmas Reinola Kriminaalasi Ivo Saare süüdistuses KarS § 4181 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 31. august 2017 a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja

Kaitsja Prokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatav

Ivo Saar, ik: 37401030273, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral, viibis eelvangistuses 1 kuu ja 16 päeva.

Kaitsja

Andres Simson Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Tühistada Pärnu Maakohtu 31.augusti 2017.a. otsus osas, millega pöörati KarS § 73 lg 2 alusel koheselt täitmisele 2 kuud vangistust, tingimisi täitmisele pööramata vangistuse tähtaja osas ja osas, millega kohustati Ivo Saart vastavalt kutsele koheselt ilmuma vanglasse ärakandmisele kuuluvat karistust kandma.

Uue otsusega:

KarS § 73 lg 1,2 alusel pöörata mõistetud karistusest koheselt täitmisele 1 kuu ja 16 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.märts 2017 kuni 12. mai 2017 kantud karistuse hulka ja lugeda Ivo Saarel koheselt täitmisele pööratud karistus, 1 kuu ja 16 päeva vangistust, kantuks.

Lugeda Ivo Saarel ärakandmata karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 14 päeva vangistust, milline karistuse osa jätta tingimisi täitmisele pööramata.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

Ivo Saart süüdistatakse selles, et tema, olles ebaseaduslikult omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas laskekõlbuliku 7,62 x 25 mm kaliibrilise Poolas valmistatud püstolkuulipilduja PPS-43 nr KT-05285, kolm antud püstolkuulipildujas kasutamiseks ette nähtud padrunisalve, ühe laskekõlbuliku 7,62 x 25 mm kaliibrilise püstolipadruni ning kolmkümmend üheksa laskekõlbulikku 38 Special kaliibrilist revolvri padrunit, ebaseaduslikult omas ja valdas neid kuni 26.03.2017 kell 15.49, mil need temalt Pärnus Pikk tn 18 politsei poolt ara võeti. Samuti tema 26.03.2017 ajavahemikul kell 14.50 Pärnu maakonnas Are vallas Tallinn-Pärnu- Ikla maanteel kuni kell 15.49 Pärnus Pikk tn 18 ebaseaduslikult toimetas edasi oma isiklikus sõidukis Opel Combo Kombi [xxxxxx] laskekõlbulikku 7,62 x 25 mm kaliibrilist Poolas valmistatud püstolkuulipildujat PPS-43 nr KT-05285, koos kolme antud püstolkuulipildujas kasutamiseks ette nähtud padrunisalvega ja ühe laskekõlbuliku 7,62 x 25 mm kaliibrilise püstolipadruniga ning kolmekümne üheksa laskekõlbulikku 38 Special kaliibrilise revolvri padruniga. Automaattulirelva PPS-43 puhul on tegemist RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS § 11 lg 2 mõistes on relva ja laskemoona käitlemine relva ja laskemoona soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine ning ümbertegemine. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole.

Eeltooduga pani Ivo Saar toime KarS § 4181 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selle omamises, valdamises, hoidmises ja edasitoimetamises.

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

Maakohus tunnistas Ivo Saare süüdi KarS § 4181 lg 1 järgi ning mõistis karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel luges karistusaja hulka eelvangistuses ning vahi all viibitud aja - 26.03.2017-12.05.2017, s.o 1 (üks) kuu ja 16 päeva. Ärakandmata karistuseks luges 1 (üks) aasta, 10 (kümme) kuud ja 14 päeva vangistust. KarS § 73 lg 2 alusel pööras koheselt täitmisele 2 (kaks) kuud vangistust ning ülejäänud kandmata karistuse osa, s.o 1 aasta, 8 kuud ja 14 päeva vangistust jättis tingimisi täitmisele pööramata, määrates 3 (kolme) aastase katseaja. Katseaja alguseks luges kohtuotsuse kuupäeva. Kohustas Ivo Saart ilmuma koheselt ärakandmisele kuuluvat karistust kandma vanglasse kutse peale. Tõkendina kohaldatud kautsjoni, summas 15 000 (viisteist tuhat) eurot, tagastas kohtuotsuse jõustumisel.

APELLATSIOOON:

Apellant palub kohtuotsus tühistada osaliselt ja nimelt Ivo Saarele mõistetud karistuse osas ning üksnes selles osas, mis puudutab osa vangistuse täitmisele pööramist. Süüdistatav on juba viibinud eelvangistuses vahi all 1 kuu ja 16 päeva ning apellandi hinnangul puudub vajadus karistuse reaalseks täiendavaks kohaldamiseks. Süüdistatav on peale vabanemist käitunud seaduskuulekalt, ta ei ole toime pannud ühtegi seaduserikkumist. Tal on kindel sissetulek ja töökoht ettevõttes A AS. Hetkel on ta perekonna ainus sissetulekut omav isik. Kodus on tal elukaaslasega 4-kuune laps. Ivo Saar on eeluurimise algusest alates puhtsüdamlikult oma tegu kahetsenud ning ka tema varasem register tõestab, et juhtunu oli esmakordne ja juhuslik. Kriminaalasjas puuduvad kannatanud ja tsiviilhagi. Kohus on küll põhistanud lühiajalise vangistuse vajadust teo endaga, kuid apellandi hinnangul ei muuda karistussüsteemi ja Ivo Saare jaoks 2-kuulise täiendava vangistamise kohaldamine midagi enamat, kui toodaks niigi ülekoormatud vangistussüsteemi jaoks täiendavaid formaalsusi ja võtaks Ivo Saarelt võimaluse tõestada end jätkuvalt seaduskuuleka kodaniku ja perekonnapeana. Süüdistatav on tänaseks aru saanud, et juhul, kui ta paneb katseajal või üldse tulevikus toime kuriteo, siis järgneb sellele karistuseks vangistus. Ta ei kavatse rohkem seadust rikkuda.

Eeltoodust tulenevalt palub apellant tühistada Pärnu Maakohtu 31.08.2017.a otsus Ivo Saarele mõistetud karistuse osas ning mitte pöörata karistust täitmisele täies ulatuses.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

Prokurör, viidates Riigikohtu lahenditele, leiab, et Pärnu Maakohus on Riigikohtu poolt antud juhiseid järginud ja põhjendanud, miks on süüdistava suhtes kohaldatud karistusest tingimisi vabastamist. Kohus on karistuse kohaldamisel põhjendanud süü suurust mõjutavaid asjaolusid, sh karistust kergendavaid asjaolud, aga ka süüdistatava isikut. Kaitsja poolt välja toodud asjaolusid (kuriteo esmakordsus, kahetsus, lapse olemasolu) on kohus juba arvestanud karistuse määra valikul. Samuti on kohus välja toonud, miks on käesoleval juhul põhjendatud karistusest osaline tingimisi vabastamine. Kohus on pidanud vajalikuks jätta mõistetud karistus valdavas osas tingimuslikult täitmisele pööramata, mis kahtlemata on süüdistavale kergem järelm. Eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on kohus pidanud vajalikuks lühiajalise vangistuse kohest täitmisele pööramist. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ja prokuröri hinnangul on maakohus piisavalt põhjalikult selgitanud, miks on süüdistatav vabastatud just nimelt otsuses toodud ulatuses.

Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et Pärnu Maakohtu 31.08.2017 otsus on seaduslik, mistõttu palub jätta apellatsioon rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega, apellatsiooniga ja prokuröri seisukohaga leiab, et maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele ja seda alljärgneva põhjendusega.

Kaitsja on apellatsioonis vaidlustanud kohtuotsust vaid osas, millega pöörati 2 kuud vangistust täitmisele. Leiab, et mõistatud karistus tuleb KarS § 73 alusel jätta täies ulatuses täitmisele pööramata.

Kolleegium selgitab, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Nii karistusest täielikul kui ka osalisel tingimuslikul vabastamisel peavad esinema samasugused karistusest tingimusliku vabastamise üldised eeldused. Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud.

Maakohus on otsuses leidnud, et arvestades eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, karistust kergendavaid asjaolusid ning samuti isiku perekondlikku seisundit, on võimalik jätta Ivo Saarele mõistetud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata. Samas arvestades süü suurust, eri – ja eeskätt üldpreventiivseid asjaolusid ei ole põhjendatud Ivo Saare täielik vabastamine. Maakohus on seisukohal, et isikule tuleb anda šokivangistusega tõsine hoiatus. Kohus on seisukohal, et katseaja toime mõjub Ivo Saarele oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on reaalse vangistuse kandmine seotud.

Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et Ivo Saare karistamisel tuleb kohaldada osaliselt karistuse kandmiselt vabastamist. Nii nagu maakohus, on ka kolleegium veendumusel, et kuriteo toimepanemise asjaolud ja kuriteo raskus annavad aluse kohaldada nn šokivangistust. Apellatsioonis esitatud andmed olid maakohtule teada ja just tema puhtsüdamlik kahetsus, süü tunnistamine, perekondlik olukord, varasema karistatuse ja karistust raskendavate asjaolude puudumine, andsidki kohtule aluse tema suhtes KarS § 73 kohaldamiseks, mistõttu eelnimetatud asjaolud ei too kaasa nn. šokivangistuse kohaldamise osas maakohtu otsuse tühistamist. Ülaltoodust tulenevalt kolleegium jätab kaitsja taotluse kohaldada Ivo Saare suhtes mõistetud tähtajalisest vangistusest tingimisi täies ulatuses vabastamist, rahuldamata.

Kriminaalasja materjalide alusel on tuvastatav, et Ivo Saar viibis vaidlustatud kriminaalasja raames eelvangistuses 26.03.2017-12.05.2017, s.o 1 (üks) kuu ja 16 päeva. Kolleegiumi seisukohalt on maakohus seaduslikult leidnud, et eelvangistuses viibitud aeg kuulub arvestamisele kantud karistuse hulka ehk siis et eelvangistuses viibitud aeg on

süüdistataval reaalselt ära kantud karistus. Samas kolleegium leiab, et eelnevaga täielikus vastuolus ja ka ekslik on maakohtu järeldus, et eelvangistuses viibitud aega ei arvestata ärakandmisele määratud lühiajalise vangistuse hulka. Erinevalt maakohtust leiab kolleegium, et KarS § 68 lg 1 sätestatu kohaselt eelvangistuses viibitud aeg ongi isiku poolt reaalselt juba ära kantud karistus, mis on käsitatav ka nn šokivangistusena või vähemalt selle osana, mis oma olemuselt on ju samuti koheselt ärakantav karistus. Kuna Ivo Saar oli eelvangistuses viibinud 1 kuu ja 16 päeva, siis kuulub nimetatud aeg kantud karistusena arvestamisele nn šokivangistusena mõistetud 2 kuulise karistuse hulka ning maakohtul oli võimalik lugeda Ivo Saarel reaalselt veel kandmisele kuuluvaks karistuseks vaid 14 päeva vangistust. Määrates Ivo Saarele aga koheselt ärakantavaks karistuseks kogu šokivangistusena määratud 2 kuud, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, mis tõi kaasa süüdistatava olukorra raskendamise. Eeltoodud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine toob kaasa maakohtu otsuse osalise tühistamise.

Arvestades apellatsiooni piire on kolleegium pädev kaaluma, kas on võimalik hinnata juba kantud 1 kuu ja 16 päevast vangistust vastavaks teo tehioludega ja süüdistatava isikuga või on alust tõdemuseks, et süü suurus ja tema isikuomadused tingivad veel 14 päeva vangistuse reaalset ärakandmist. Kolleegium leiab, et varem kriminaalkorras karistamata isiku suhtes, kes on oma süüd tunnistanud ja siiralt tegu kahetsenud, kes pärast eelvangistusest vabanemist on olnud õiguskuulekas, saab lugeda 1 kuu ja 16 päevast vangistuses viibimist nn šokivangistusena piisavaks, et anda talle tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, et teda mõjutada edaspidi käituma seaduskuulekalt. Seega juba reaalselt ära kantud lühiajaline vangistus täidab kolleegiumi veendumuse kohaselt Ivo Saare puhul eripreventiivseid eesmärke, mistõttu puudub alus järelduseks, et Ivo Saarel tuleb veel 14 päeva vangistust reaalselt ära kanda.

Ülaltoodust lähtuvalt tühistab kolleegium maakohtu otsuse koheselt täitmisele pööratud vangistuse tähtaja ja sellest tulenevalt ka täitmisele pööramata jäetud vangistuse aja osas. Kolleegium teeb uue otsuse, millega mõistab nn šokivangistuse pikkuseks juba eelvangistuses viibitud 1 kuu ja 16 päeva ning loeb reaalselt kandmisele kuuluva karistuse kantuks. Sellest tulenevalt tühistab maakohtu otsuse ka Ivo Saarel vanglasse ilmumise kohustuse osas.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 1, lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 31. augusti 2017 aasta otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Apellatsiooni rahuldab osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)