1-16-1091/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

14. november 2017

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-10760 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör

Ingrid Koddo, juuresolekul Olga Nõmmemees

Sergei Listov (kirjalik arvamu s) Asja läbivaatamise kuupäev 14.11.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid F.M tingimisi ´i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu

F.M isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. F.M

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule päeva jooksul alates

15 päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 13.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

F.M Viru Maakohtu 25.03.2015 kohtuotsusega KarS 200 on süüdi tunnistatud §

lg 2 p 7,8,9 karistati 2 aasta 2 kuu tingimisi vangistusega järgi KrMS § 238 lg 2 alusel KarS § ja 74 lg 1 alusel kohaldati katseaega 2 aastat.

Viru Maakohtu 05.05.2016 määrusega pöörati F.M-ile mõistetud kandmata karistus 2 aastat 2 kuud vangistust täitmisele.

Karistuse kandmise . algus 05.05.2016 05.07.2018 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses F.M-i kohta koostatud iseloomustuse tal st nähtub, et

puuduvad distsiplinaarkaristus . ed Enne vangistus elas isik aadressil xxx. Korter kuulub F.M-ile ning F.M elas korteris üksi. Vabanemisel asub elama samale aadressile. Kinnipeetaval on keskharidus. Osales

riigikeele A1 tasemeõppes, kuid eksamit ei sooritanud. Isiku sõnul on töötamise üldstaaži umbes

2

16 aastat. Hiljem oli xxx

. Omab puusepa, müürsepa ja lukksepa oskusi. Talle oli määratud xxx

mistõttu ametlikult tööle ei saanud. Sissetulekuallikas oli

invaliidsuspension. Kinnipeetav tegi

vahetevah suulise kokkuleppe alusel. Alustatud on pensioni taastamise menetlusega. el tööd F.M on toime pannud varavastase

kuriteo s.h korduvad väärteod KarS § 218 varavastase süütegude eest ning praegune kuritegu

on toime pandud majandusliku kasu saamise

eesmärgil. Seisuga 05.09.2017 TÄITISE andmetel on kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 2444,60 eurot, vabanemisfondis ei ole raha. Vabanemisel

garanteeritud töökoht puudub. Lähivõrgustikku kuuluvad täiskasvanud pojaga,

vend oma kahe

kellaga F.M vangistuse

ajal ei suhtle. Tuttavaid on palju, kuid tõelisi sõpru ei ole.

Kuigi väidab, et tal on tuttavaid kriminaalse mõtteviisiga aga nad ei mõjuta teda, on kuritegu

toime pandud grupis. Riskivale, hoolimatule elustiilile viitavad toime pandud kuriteod ning et ei

hooli oma tegude tagajärgedest. kord nädalas. Vahest läheb alkoholi

Tarvitas alkoholi tarvitamisel ka agressiivseks. Praegune kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, grupis kasutas

kannatanu suhtes vägivalda. istatud väärteokorras AS § 70 Karistusregistri andmetel on kar

üheksa korda. Kinnipeetav tunnistab, et alkohol on tema jaoks probleem. Vanglas on läbinud

sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Isikule oli määratud invaliidsuspension, mille taastamise

menetlusega on alustanud. Praeguses kuriteos on kasutanud tahtlikult vägivalda. Kannatanu

peksmises ei näe, et oleks toiminud valesti. Toime pandud kuritegu näitab, et tal

puudub

empaatiavõime ehk teiste inimeste tunnete, mõtete ja motiivide mõistmine. Mitmesugused

liiklusseaduse rikkumised, v

aravastased ja avaliku korra vastased väärteod viitavad mõtlematule käitumisele. Korduvad süüteod viitavad sellele, et F.M ei lahenda oma probleeme

sihipäraselt ja väldib nendega t F.M rikub süsteemselt egelemist, tarvitades alkoholi.

seadust. Saab aru ja tunnistab oma kurija väärtegusid, kuid ei näita üles kahetsust. Suhtub

ühiskonda ja ümbritsevatesse inimestesse ükskõikselt. Kriminaalkorras karistatud kolm korda.

Praktiliselt kõik teod jätkas on toimepandud alkoholijoobes. Olles katsejala alkoholi tarvitamist,

vaatamata selle, et kohtu poolt oli pandud Kinnipeetav keeld. Seetõttu pöörati karistus täitmisele.

on karistatud 3 korda arhiveeritud), vanglas viibib esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise (1

tõenäosus 2 aasta jooksul on vägivaldse toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 34

%, kuriteo

on 33 Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja ajendiks %. majandusliku kasu saamine. Isik viibib alates 09.02.2017 avavanglaosakonnas.

Viru Vangla toetab F.M-i

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt F.M soovis elama asuda temale

kuuluvasse korterisse aadressile xxx. Ta elas selles korteris üksi. Vabaduses oli talle määratud

xxx Lähedased ei soovi teda vabanemisel aidata ega toetada ,kuna isik kuritarvitab alkoholi.

Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. Kriminaalhooldusel olnud kahel korral,

esimesel korral pikendati katseaega, teisel korral misele, kuna isik isik ei

karistus pöörati täit täitnud katseaja tingimusi.

Prokurör toetab

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

F.M soovib e lt vabaneda. nnetähtaegse

Kohus tutvunud esitatud materjalidega

ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et F.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamine

ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

3

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

F.M on kriminaalkorras karistatud 3 korda, millest 2 on kehtivad. Viru Vangla

materjalidest leneb, et F.M soovib selt asuda elama enda tu vabanemisjärg

korterisse aadressile xxx toimepanemise eest.

. Käesoleval ajal kannab karistust röövimise

Garanteeritud puudub etuspension. töökoht , võimalik taastada töövõim

Positiivseks võib lugeda, et näita tal puuduvad distsiplinaarkaristused. See b, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi.

Kohus leiab, et kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, pani taas toime uue kuriteo, ei

ole seega varasem karistus

Temale tetud ad ed

süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. mõis

tingimisi karistus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus temale kohtu poolt pandud

kaitseaja

tingimusi. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Kohus leiab, et arvestades F.M-i kuritegude toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole ennetähtaegne F.M-i vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata

ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa

tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata

karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust

käitumisest h ud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi oiduda. Isik ei ole huvitat

väljendanud oma senise käitumisega Ta ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ja temale . mõistetud tingimisi karistus pöörati täitmisele. Kohtul puudub veendumus, et seekord suudaks ta täita kriminaalhooldusnõudeid.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest

vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik

ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine

vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91- on puuduvad 06 p 8.1). Käesoleval asjal see tingimus täidetud, kuna isikul

distsiplinaarkaristus . Kohtul puudub aga alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku ed tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

4

Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega v

abastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel,

et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu F.M-i vabastamisega temale

Viru Maakohtu 05.05.2016 kohtu sega

määru mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /