2-16-10037/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.10.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-10037

Tsiviilasi

X.O ja V.T hagi x (endise ärinimega X OÜ) vastu

töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.04.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

X.O apellatsioonkaebus 1200 eurot

V.T apellatsioonkaebus 1200 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

x (endise ärinimega X OÜ) apellatsioonkaebus

Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): X.O

(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): V.T

(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): x (endise ärinimega

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-10037

X OÜ (registrikood XXX, aadress XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson (e-post: XXX)

Istungi toimumise aeg

05.10.2017

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 24.04.2017 otsus muutmata.

2. x apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulusid

ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks ei määrata, sest hagejatel menetluskulud

puuduvad.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning eelnev menetlus

1. Hageja I X.O esitas 11.05.2016 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada

töösuhe tema ja X OÜ (käesoleval ajal ärinimi x) vahel ajavahemikul alates 13.06.2014

kuni 18.08.2014 ning tööandjalt välja mõista 2014 juuli ja augusti eest töötasu summas

1976 eurot (netos) (töövaidluskomisjoni toimik lk 19 – edaspidi TVK tl 19).

2. Töövaidluskomisjoni 09.06.2016 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-1/1055/16 rahuldati

avaldaja X.O avaldus osaliselt: 1) tuvastati X OÜ ja X.O vahel töölepinguline suhe

ajavahemikul 13.06.2014 kuni 18.08.2014; 2) mõisteti X OÜ-lt X.O kasuks välja 2014

juuli ja augusti töötasu summas 1200 eurot (netos) (TVK tl 3-5; tl 7-9).

3. Hageja II V.T esitas töövaidluskomisjonile 11.05.2016 avalduse, milles palus

tuvastada töösuhe tema ja X OÜ vahel ajavahemikul 2014 juunist kuni augustini ning

tööandjalt välja mõista 2014 juuli ja augusti eest töötasu summas 2597,26 eurot

(netos) (TVK tl 20).

4. Töövaidluskomisjoni 09.06.2016 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-1/1054/16

rahuldati avaldaja V.T avaldus osaliselt: 1) tuvastati X OÜ ja V.T vahel töölepinguline

suhe ajavahemikul 13.06.2014 kuni 18.08.2014; 2) mõisteti X OÜ-lt V.T kasuks välja

2014 juuli ja augusti töötasu summas 1200 eurot (netos) (TVK tl 3-5; tl 10-12).

5. Kostja X OÜ esitas 30.06.2016 Harju Maakohtule taotluse vaadata hagejate X.O ja

V.T avaldused läbi hagimenetluse korras hagina (tl 3-6).

6. Kohus nõudis 05.07.2016 vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse

(ITVS) §-le 24 lg 6 töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid

töövaidlusasjades nr 4-1/1054/16 ja nr 4-1/1055/16 ning võttis need käesoleva

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-10037

tsiviilasja toimikusse (tl 13, 17).

7. Hagejad X.O ja V.T esitasid ühise hagiavalduse kohtusse 20.09.2016 (tl 29).

Hagiavalduse kohaselt töötasid hagejad kostja juures 2014 juunist kuni 18.08.2014

täistööajaga abitöölistena betoontöödel ning töötasus lepiti kokku 5 eurot netotasuna

ühe töötunni eest. Hagejad said kostjalt 2014 juuni kuu eest töötasu kätte, kuid 2014

juuli kuu eest said nad töötasu vaid osaliselt, so 200 eurot ning 2014 augusti kuu

töötasu nad ei saanud täies ulatuses kätte. Hagejad töötasid kosja juures objektil

Trammiliin nr 4 taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine 2014 juulis 230 töötundi

ja augustis 90 töötundi. 2014 tööajanorm juulis oli 184 tundi ja augustis 96 tundi.

Kostja oleks pidanud hagejatele välja maksma juuli 2014 eest töötasu 920 eurot ja

augusti 2014 eest 480 eurot, so kokku 1400 eurot. Kumbki hageja sai kostjalt 200

eurot ning mõlemal jäi saamata 1200 eurot. Hagejatega koos töötasid AP ja AK, kes

said töötasu täielikult kätte ning LK ja Q, kellele kostja jättis töötasu osaliselt välja

maksmata. Hagejad paluvad tuvastada töösuhe kostja ja hagejate vahel ajavahemikul

13.06.2014 kuni 18.08.2014 ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja 2014 juuli ja

augusti eest töötasu summas 1200 eurot (netos). Hagejad paluvad jätta kõik

menetluskulud kostja kanda (tl 29).

Kostja vastuväited

8. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et

hagejatel puudub töötasu nõue kostja vastu, hagejate ja kostja vahel

puudus töösuhe vaadeldaval perioodil. Kogu hagiavaldus tervikuna on

paljasõnaline ning sellele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis hagejate

väited tõendaks. Hagejate väited töösuhte olemasolu kohta

vaadeldaval perioodil, kokkulepe töötasu osas ja töötatud tundide arv

on kõik ebaõiged ning tõendamata. Kuivõrd hagiavaldus on täies

ulatuses tõendamata, kostja hagi ei tunnista ega hagis esitatud väiteid

omaks ei võta, tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.

Esimese astme kohtu otsus

9. Maakohus rahuldas hagi. Maakohus tuvastas, et hagejate ja kostja vahel oli töösuhe

ajavahemikul 13.06.2014 kuni 18.08.2014, mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks

välja saamata jäänud töötasu summas 1200 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda,

kuid menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, sest hagejad menetluskulude

nimekirja ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei esitanud.

10. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis tunnistajate ütlustega tõendamist hagejate ja

kostja vaheine töösuhe. Tööandja töötajate tööaja arvestust ei esitanud, mistõttu tuleb

hagejate tööaeg lugeda täistööajaks. Hagejad nõuavad töötasu 01.07.2014 kuni

18.08.2014 eest. Nimetatud ajavahemikul oli tööaja normi järgi töötunde 2014 juulis

(23x8) 184 tundi ja augustis (12x8) 96 tundi. Seega on ettenähtud töötasu juuli eest

920 eurot ja augusti eest 480 eurot, so kokku 1 400 eurot. Hagejad on märkinud, et

kostja on tasunud neile osaliselt juuli ja augusti töötasu kokku 200 eurot. Seega tuleb

hagejate töötasunõue 1200 eurot rahuldada.

11. Kuna hagi rahuldatakse jäävad menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

12. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

13. Käesolevas asjas seisneb põhivaidlus selles, kas poolte vahel eksisteeris

töösuhe või mitte. Isegi juhul, kui töösuhe eksisteeris, siis on vaidluse all töötasu

nõude põhjendatus. Enne tunnistajate ülekuulamist puudusid mistahes tõendid. Kostja

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-10037

leiab, et maakohus on tunnistajate ütlustest teinud ebaõigeid järeldusi ehk tõendeid

vääralt hinnanud. Ühtlasi on kohus tähelepanuta jätnud apellandi viited ütlustes

esinevatele vastuoludele.

14. Tunnistajate ütlusi kogumis analüüsides on ilmne, et vastustajad on teinud

2014.a suvel Vana-Viru 14 objektil tööd. Ühtlasi on selge, et töösuhteid arutasid

töötajad ja tunnistajad üksnes ja ainult Wga, kes oli ühtlasi tööülesannete jagajaks,

järelevalve teostajaks ja palka maksnud isikuks. Asjaolu, et hagejad on Wga leppinud

kokku töö tegemises, töö tingimustes, teinud sellise kokkuleppe alusel tööd ning

saanud selle eest tasu, ei tekita apellandile mistahes kohustusi vastustajate ees.

15. Samas, isegi juhul, kui poolte vahel eksisteeris töösuhe, siis on hagejate

töötasunõue endiselt põhjendamatu. Hagiavalduse kohaselt on vastustajate

töötasunõude aluseks juulis ja augustis 2014.a tehtud töötunnid Vana-Viru 14 objektil.

Tunnistaja W on märkinud, et hagejad töötasid kõnealusel objektil maksimaalselt kuu

kuni poolteist. W tunnistas, et hagejatele jäi tasumata 2000 eurot, millest 10 päeva

moodustas Vana-Viru objektil teostatud tööd. Arvestades, et hagiavalduse kohaselt oli

vastustajate päevatöö hinnaks 40 eurot, saaks vastustajate töötasunõue olla

maksimaalselt 400 eurot.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus

tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja

kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus andis asjas esile toodud asjaoludele ja

tõenditele õige hinnangu ning põhjendas, miks ta kostja vastuväidetega ei nõustunud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel

neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

18. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

19. Apellatsioonkaebuses on kostja leidnud, et tunnistajate ütlustega on tõendatud,

et tööandjaks hagejatele oli W. Ringkonnakohus kostja väidetega ei nõustu. Asjas

puudub poolte vahel vaidlus selles, et W töötas kostja juures. Kuna W ütluste kohaselt

küsis ta Tlt, kes oli kostja juures tema otsene ülemus ja firma juhilt Ult, kas hagejad

võivad tööle asuda ja alles siis, kui sai selleks loa, lubas hagejad tööle, siis tuleb asuda

seisukohale, et hagejatel oli töösuhe kostjaga. Maakohus tuvastas, et X OÜ juhatuse

liikmeks ja osanikuks on U. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et W on

omaalgatuslikult võtnud kostja jaoks tööle töötajaid, milleks tal volitus puudus. Kuna

W ütluste kohaselt maksis tema vastavalt temale antud nimekirjale ja saadud

rahasummale töötajatele töötasu, siis näitavad ka nimetatud W ütlused, et hagejad

töötasid kostja juures. Puuduvad igasugused mõistlikud kostja selgitused, miks oleks

W kostja töötajana ja hagejate otsese ülemusena saanud või pidanud maksma objektil

töötanud töömeestele töötasu mõne teise firma arvelt, sest asjas puudub vaidlus, et

tunnistajate ütlustes viidatud objektidel Peterburi maanteel ja Vana-Viru 14 kostja

tegutses. Seega ei saa asuda seisukohale, et hagejate tööandjaks oli W.

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-10037

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustades oma

siseveendumuse kohaselt, et hagejate nõue kostja vastu on tõendatud. Maakohus ei

rikkunud menetlusõiguse norme. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et tunnistajate

ütlustes on mõningaid lahknevusi, kuid nimetatud kostja väidet on maakohus otsuses

juba analüüsinud, leides, et mõningad lahknevused tunnistajate ütlustes ei väära seda

veenvalt tuvastamist leidnud asjaolu, et hagejad hagiavalduses märgitud ajaperioodil

kostja juures töötasid. Nõustuda tuleb ringkonnakohtu arvates maakohtu

põhjendustega, et kõiki nüansse seoses hagejate töötamisega kostja juures ei pidanud

ega saanudki tunnistajad mäletada, sest ütluste andmise ja hagejate ning tunnistajate

kostja juures töötamise vahel oli mitu aastat.

21. Apellatsioonkaebuses toob kostja esile, et tunnistajate ütlusi kogumis

analüüsides on ilmne, et vastustajad on teinud 2014.a suvel Vana-Viru 14 objektil tööd

(p 3.13.). Samas toob kostja esile, et kuna tunnistaja W andis ütlusi, et nimetatud

objektil töötasid hagejad maksimaalselt kuu kuni poolteist, on hagejate väide 2,5

kuulisest tööperioodist nimetatud objektil vastuolus tunnistajate ütlustega (p 3.17).

Ringkonnakohus osutab, et kuna hagiavalduse kohaselt nõudsid hagejad töötasu

ligikaudu 1,5 kuu eest, siis see asjaolu, kas hagejad töötasid Vana-Viru 14 objektil

rohkem kui 1,5 kuud, asja lahendamisel tähtsust ei oma. Oluline on see, et tõendamist

leiaks asjaolu, et töötasu jäi saamata ligikaudu 1,5 kuu eest Vana-Viru 14 objektil

töötamise eest. Hagejate töötasunõue hagiavalduses oli summas 1200 eurot mõlemale

hagejale. Tunnistaja W ütlustest nähtub, et kostja jäi mõlemale hagejale võlgu töötasu

summas 2000 eurot. Kuna tunnistaja W ütlustest nähtub, et hagejad töötasid Vana-

Viru 14 objektil umbes 1,5 kuud, siis on hagejate töötasunõue, kooskõlas teiste

tunnistajate ütlustega, et hagejad Vana-Viru 14 objektil nendega koos kostja heaks

töötasid, tõendatud.

22. Kokkuvõtvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu otsuse põhjendav

osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Kohus tugines otsust tehes asjaoludele ja

tõenditele, mida pooled esitasid. Kostja on tunnistajate ütlused mõningatel juhtudel

kontekstist välja rebinud ning jätnud tähelepanuta selle, et lõppkokuvõttes andsid kõik

tunnistajad ütlusi selle kohta, et hagejad töötasid kostja juures Vana-Viru 14 objektil

vähemalt 1,5 kuud ning tõendamist leidis ka see, et hagejate töötasunõue on

põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Menetluskulude jaotus

23. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud kostja kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, kuna

hagejad menetluskulude nimekirja ei esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

5(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-10037