2-16-10037/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedOtsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
Legislator headnote
AI generated2-16-10037/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hagimenetluses
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.10.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-10037
Tsiviilasi
X.O ja V.T hagi x (endise ärinimega X OÜ) vastu
töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2017 otsus
Tsiviilasja hind
apellatsioonimenetluses
X.O apellatsioonkaebus 1200 eurot
V.T apellatsioonkaebus 1200 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse
liik
Menetlusosalised ja nende
esindajad
x (endise ärinimega X OÜ) apellatsioonkaebus
Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): X.O
(isikukood XXX, elukoht XXX)
Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): V.T
(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): x (endise ärinimega
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-10037
X OÜ (registrikood XXX, aadress XXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson (e-post: XXX)
Istungi toimumise aeg
05.10.2017
RESOLUTSIOON:
1. Jätta Harju Maakohtu 24.04.2017 otsus muutmata.
2. x apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulusid
ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks ei määrata, sest hagejatel menetluskulud
puuduvad.
4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult
Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt
määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning eelnev menetlus
1. Hageja I X.O esitas 11.05.2016 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada
töösuhe tema ja X OÜ (käesoleval ajal ärinimi x) vahel ajavahemikul alates 13.06.2014
kuni 18.08.2014 ning tööandjalt välja mõista 2014 juuli ja augusti eest töötasu summas
1976 eurot (netos) (töövaidluskomisjoni toimik lk 19 – edaspidi TVK tl 19).
2. Töövaidluskomisjoni 09.06.2016 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-1/1055/16 rahuldati
avaldaja X.O avaldus osaliselt: 1) tuvastati X OÜ ja X.O vahel töölepinguline suhe
ajavahemikul 13.06.2014 kuni 18.08.2014; 2) mõisteti X OÜ-lt X.O kasuks välja 2014
juuli ja augusti töötasu summas 1200 eurot (netos) (TVK tl 3-5; tl 7-9).
3. Hageja II V.T esitas töövaidluskomisjonile 11.05.2016 avalduse, milles palus
tuvastada töösuhe tema ja X OÜ vahel ajavahemikul 2014 juunist kuni augustini ning
tööandjalt välja mõista 2014 juuli ja augusti eest töötasu summas 2597,26 eurot
(netos) (TVK tl 20).
4. Töövaidluskomisjoni 09.06.2016 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-1/1054/16
rahuldati avaldaja V.T avaldus osaliselt: 1) tuvastati X OÜ ja V.T vahel töölepinguline
suhe ajavahemikul 13.06.2014 kuni 18.08.2014; 2) mõisteti X OÜ-lt V.T kasuks välja
2014 juuli ja augusti töötasu summas 1200 eurot (netos) (TVK tl 3-5; tl 10-12).
5. Kostja X OÜ esitas 30.06.2016 Harju Maakohtule taotluse vaadata hagejate X.O ja
V.T avaldused läbi hagimenetluse korras hagina (tl 3-6).
6. Kohus nõudis 05.07.2016 vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse
(ITVS) §-le 24 lg 6 töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid
töövaidlusasjades nr 4-1/1054/16 ja nr 4-1/1055/16 ning võttis need käesoleva
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-10037
tsiviilasja toimikusse (tl 13, 17).
7. Hagejad X.O ja V.T esitasid ühise hagiavalduse kohtusse 20.09.2016 (tl 29).
Hagiavalduse kohaselt töötasid hagejad kostja juures 2014 juunist kuni 18.08.2014
täistööajaga abitöölistena betoontöödel ning töötasus lepiti kokku 5 eurot netotasuna
ühe töötunni eest. Hagejad said kostjalt 2014 juuni kuu eest töötasu kätte, kuid 2014
juuli kuu eest said nad töötasu vaid osaliselt, so 200 eurot ning 2014 augusti kuu
töötasu nad ei saanud täies ulatuses kätte. Hagejad töötasid kosja juures objektil
Trammiliin nr 4 taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine 2014 juulis 230 töötundi
ja augustis 90 töötundi. 2014 tööajanorm juulis oli 184 tundi ja augustis 96 tundi.
Kostja oleks pidanud hagejatele välja maksma juuli 2014 eest töötasu 920 eurot ja
augusti 2014 eest 480 eurot, so kokku 1400 eurot. Kumbki hageja sai kostjalt 200
eurot ning mõlemal jäi saamata 1200 eurot. Hagejatega koos töötasid AP ja AK, kes
said töötasu täielikult kätte ning LK ja Q, kellele kostja jättis töötasu osaliselt välja
maksmata. Hagejad paluvad tuvastada töösuhe kostja ja hagejate vahel ajavahemikul
13.06.2014 kuni 18.08.2014 ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja 2014 juuli ja
augusti eest töötasu summas 1200 eurot (netos). Hagejad paluvad jätta kõik
menetluskulud kostja kanda (tl 29).
Kostja vastuväited
8. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et
hagejatel puudub töötasu nõue kostja vastu, hagejate ja kostja vahel
puudus töösuhe vaadeldaval perioodil. Kogu hagiavaldus tervikuna on
paljasõnaline ning sellele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis hagejate
väited tõendaks. Hagejate väited töösuhte olemasolu kohta
vaadeldaval perioodil, kokkulepe töötasu osas ja töötatud tundide arv
on kõik ebaõiged ning tõendamata. Kuivõrd hagiavaldus on täies
ulatuses tõendamata, kostja hagi ei tunnista ega hagis esitatud väiteid
omaks ei võta, tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
Esimese astme kohtu otsus
9. Maakohus rahuldas hagi. Maakohus tuvastas, et hagejate ja kostja vahel oli töösuhe
ajavahemikul 13.06.2014 kuni 18.08.2014, mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks
välja saamata jäänud töötasu summas 1200 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda,
kuid menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, sest hagejad menetluskulude
nimekirja ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei esitanud.
10. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis tunnistajate ütlustega tõendamist hagejate ja
kostja vaheine töösuhe. Tööandja töötajate tööaja arvestust ei esitanud, mistõttu tuleb
hagejate tööaeg lugeda täistööajaks. Hagejad nõuavad töötasu 01.07.2014 kuni
18.08.2014 eest. Nimetatud ajavahemikul oli tööaja normi järgi töötunde 2014 juulis
(23x8) 184 tundi ja augustis (12x8) 96 tundi. Seega on ettenähtud töötasu juuli eest
920 eurot ja augusti eest 480 eurot, so kokku 1 400 eurot. Hagejad on märkinud, et
kostja on tasunud neile osaliselt juuli ja augusti töötasu kokku 200 eurot. Seega tuleb
hagejate töötasunõue 1200 eurot rahuldada.
11. Kuna hagi rahuldatakse jäävad menetluskulud kostja kanda.
Apellatsioonkaebus
12. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha
uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
13. Käesolevas asjas seisneb põhivaidlus selles, kas poolte vahel eksisteeris
töösuhe või mitte. Isegi juhul, kui töösuhe eksisteeris, siis on vaidluse all töötasu
nõude põhjendatus. Enne tunnistajate ülekuulamist puudusid mistahes tõendid. Kostja
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-10037
leiab, et maakohus on tunnistajate ütlustest teinud ebaõigeid järeldusi ehk tõendeid
vääralt hinnanud. Ühtlasi on kohus tähelepanuta jätnud apellandi viited ütlustes
esinevatele vastuoludele.
14. Tunnistajate ütlusi kogumis analüüsides on ilmne, et vastustajad on teinud
2014.a suvel Vana-Viru 14 objektil tööd. Ühtlasi on selge, et töösuhteid arutasid
töötajad ja tunnistajad üksnes ja ainult Wga, kes oli ühtlasi tööülesannete jagajaks,
järelevalve teostajaks ja palka maksnud isikuks. Asjaolu, et hagejad on Wga leppinud
kokku töö tegemises, töö tingimustes, teinud sellise kokkuleppe alusel tööd ning
saanud selle eest tasu, ei tekita apellandile mistahes kohustusi vastustajate ees.
15. Samas, isegi juhul, kui poolte vahel eksisteeris töösuhe, siis on hagejate
töötasunõue endiselt põhjendamatu. Hagiavalduse kohaselt on vastustajate
töötasunõude aluseks juulis ja augustis 2014.a tehtud töötunnid Vana-Viru 14 objektil.
Tunnistaja W on märkinud, et hagejad töötasid kõnealusel objektil maksimaalselt kuu
kuni poolteist. W tunnistas, et hagejatele jäi tasumata 2000 eurot, millest 10 päeva
moodustas Vana-Viru objektil teostatud tööd. Arvestades, et hagiavalduse kohaselt oli
vastustajate päevatöö hinnaks 40 eurot, saaks vastustajate töötasunõue olla
maksimaalselt 400 eurot.
Ringkonnakohtu seisukoht
16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus
tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
17. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja
kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus andis asjas esile toodud asjaoludele ja
tõenditele õige hinnangu ning põhjendas, miks ta kostja vastuväidetega ei nõustunud.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel
neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste
alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja
võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu
vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste
tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab
hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja
vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
19. Apellatsioonkaebuses on kostja leidnud, et tunnistajate ütlustega on tõendatud,
et tööandjaks hagejatele oli W. Ringkonnakohus kostja väidetega ei nõustu. Asjas
puudub poolte vahel vaidlus selles, et W töötas kostja juures. Kuna W ütluste kohaselt
küsis ta Tlt, kes oli kostja juures tema otsene ülemus ja firma juhilt Ult, kas hagejad
võivad tööle asuda ja alles siis, kui sai selleks loa, lubas hagejad tööle, siis tuleb asuda
seisukohale, et hagejatel oli töösuhe kostjaga. Maakohus tuvastas, et X OÜ juhatuse
liikmeks ja osanikuks on U. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et W on
omaalgatuslikult võtnud kostja jaoks tööle töötajaid, milleks tal volitus puudus. Kuna
W ütluste kohaselt maksis tema vastavalt temale antud nimekirjale ja saadud
rahasummale töötajatele töötasu, siis näitavad ka nimetatud W ütlused, et hagejad
töötasid kostja juures. Puuduvad igasugused mõistlikud kostja selgitused, miks oleks
W kostja töötajana ja hagejate otsese ülemusena saanud või pidanud maksma objektil
töötanud töömeestele töötasu mõne teise firma arvelt, sest asjas puudub vaidlus, et
tunnistajate ütlustes viidatud objektidel Peterburi maanteel ja Vana-Viru 14 kostja
tegutses. Seega ei saa asuda seisukohale, et hagejate tööandjaks oli W.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-10037
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes
kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustades oma
siseveendumuse kohaselt, et hagejate nõue kostja vastu on tõendatud. Maakohus ei
rikkunud menetlusõiguse norme. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et tunnistajate
ütlustes on mõningaid lahknevusi, kuid nimetatud kostja väidet on maakohus otsuses
juba analüüsinud, leides, et mõningad lahknevused tunnistajate ütlustes ei väära seda
veenvalt tuvastamist leidnud asjaolu, et hagejad hagiavalduses märgitud ajaperioodil
kostja juures töötasid. Nõustuda tuleb ringkonnakohtu arvates maakohtu
põhjendustega, et kõiki nüansse seoses hagejate töötamisega kostja juures ei pidanud
ega saanudki tunnistajad mäletada, sest ütluste andmise ja hagejate ning tunnistajate
kostja juures töötamise vahel oli mitu aastat.
21. Apellatsioonkaebuses toob kostja esile, et tunnistajate ütlusi kogumis
analüüsides on ilmne, et vastustajad on teinud 2014.a suvel Vana-Viru 14 objektil tööd
(p 3.13.). Samas toob kostja esile, et kuna tunnistaja W andis ütlusi, et nimetatud
objektil töötasid hagejad maksimaalselt kuu kuni poolteist, on hagejate väide 2,5
kuulisest tööperioodist nimetatud objektil vastuolus tunnistajate ütlustega (p 3.17).
Ringkonnakohus osutab, et kuna hagiavalduse kohaselt nõudsid hagejad töötasu
ligikaudu 1,5 kuu eest, siis see asjaolu, kas hagejad töötasid Vana-Viru 14 objektil
rohkem kui 1,5 kuud, asja lahendamisel tähtsust ei oma. Oluline on see, et tõendamist
leiaks asjaolu, et töötasu jäi saamata ligikaudu 1,5 kuu eest Vana-Viru 14 objektil
töötamise eest. Hagejate töötasunõue hagiavalduses oli summas 1200 eurot mõlemale
hagejale. Tunnistaja W ütlustest nähtub, et kostja jäi mõlemale hagejale võlgu töötasu
summas 2000 eurot. Kuna tunnistaja W ütlustest nähtub, et hagejad töötasid Vana-
Viru 14 objektil umbes 1,5 kuud, siis on hagejate töötasunõue, kooskõlas teiste
tunnistajate ütlustega, et hagejad Vana-Viru 14 objektil nendega koos kostja heaks
töötasid, tõendatud.
22. Kokkuvõtvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu otsuse põhjendav
osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Kohus tugines otsust tehes asjaoludele ja
tõenditele, mida pooled esitasid. Kostja on tunnistajate ütlused mõningatel juhtudel
kontekstist välja rebinud ning jätnud tähelepanuta selle, et lõppkokuvõttes andsid kõik
tunnistajad ütlusi selle kohta, et hagejad töötasid kostja juures Vana-Viru 14 objektil
vähemalt 1,5 kuud ning tõendamist leidis ka see, et hagejate töötasunõue on
põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
Menetluskulude jaotus
23. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud
menetluskulud kostja kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, kuna
hagejad menetluskulude nimekirja ei esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen Krista Kirspuu
Ande Tänav
kohtunik
kohtunik
kohtunik
5(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-10037