2-15-15437/69 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-15437

Tsiviilasi

OÜ

Eurokaev

hagi

OÜ

Trimo

Investments

vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. augusti 2017 ja 04. septembri 2017

määrused

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Eurokaev määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja):

OÜ

Eurokaev

(registrikood: 11739837), esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja (kostja): OÜ Trimo Investments (registrikood:

11105222), esindaja vandeadvokaadi abi Lembit Tedder

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Eurokaev määruskaebus rahuldamata ning

maakohtu 24. augusti 2017 ja 04. septembri 2017 määrused

muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHAD

1. Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2017 otsusega rahuldati hageja apellatsioonkaebus ning jäeti

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulude rahalist suurust

ringkonnakohus kindlaks ei määranud. Ringkonnakohus märkis, et menetlusosalise menetluskulude

rahalise suuruse maa- ja ringkonnakohtus määrab kindlaks maakohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Ringkonnakohtu otsus jõustus 29.06.2017.

2. Tartu Maakohus andis 29.06.2016. a ja 30.06.2016 kirjadega hagejale tähtaja menetluskulude

nimekirja esitamiseks. Maakohtus kantud menetluskulude kohta ei ole hageja menetluskulude

nimekirja esitanud. Ringkonnakohtus kantud menetluskulude kohta on hageja esitanud 12.05.2017

menetluskulude nimekirja (II kd tl 99), milles palus apellatsiooniastmes mõista kostjalt välja

lepingulise esindaja kulu 330 eurot (ettevalmistus istungiks, sh tutvumine kostja vastuväidetega,

osalemine 09.05.2017 istungil kokku 3 tundi tunnihinnaga 110 eurot). Hageja taotles kulude

hüvitamist ilma käibemaksuta.

3. 09.08.2017 esitas hageja Tartu Maakohtule menetluskulude nimekirja nii maa- kui ringkonnakohtu

menetluses kantud menetluskulude kohta. Kohus ei võtnud seisukohta hageja 09.08.2017 esitatud

menetluskulude nimekirja osas ning lähtus varasemalt maa- ja ringkonnakohtu menetluses esitatud ja

asja materjalidest nähtunud menetluskuludest.

4. Tartu Maakohtu 24.08.2017 kohtumäärusega määras maakohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks ja mõistis OÜ Trimo Investments OÜ Eurokaev kasuks välja 980 eurot.

5. Hageja saatis maakohtule 28.08.2017 päringu, kas maakohus teeb hageja 09.08.2017

menetluskulude avalduse kohta eraldi lahendi või on see avaldus hõlmatud 24.08.2017 määrusega.

Määrusest ei olnud mõistetav, kas menetluskulude nimekirjaga on arvestatud.

6. Tartu Maakohtu 04.09.2017 tehtud määrusega luges kohus hageja 28.08.2017 pöördumise

taotluseks menetluskulude kohta tehtud lahendi täiendamiseks.

Maakohus jättis menetluskulude kohta tehtud lahendi täiendamiseks rahuldamata.

Hagejale on nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses antud tähtaeg menetluskulude nimekirja

esitamiseks (TsMS § 176 lg 4). Maakohtule hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud,

ringkonnakohtule 12.05.2017 esitatud menetluskulude nimekirjas taotles hageja lepingulise esindaja

kulu hüvitamist summas 330 eurot. Lisaks eeltoodule arvestas kohus 24.08.2017 määruses hageja

tasutud riigilõivudega.

09.08.2017 esitatud menetluskulude nimekirjas taotles hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamist

summas 4400 eurot, mh taotles hageja maakohtus kantud lepingulise esindaja kulude hüvitamist ning

ringkonnakohtus kantud kulude hüvitamist suuremas ulatuses kui ringkonnakohtule varasemalt

esitatud menetluskulude nimekirjas.

Kui menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist, ei tähenda

see kohtu hinnangul, et menetlusosaline saab uue võimaluse kogu eelneva menetluse kohta

menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kui menetlusosaline jätab maa- ja/või ringkonnakohtus

menetluskulude nimekirja esitamata kulude kohta, mida kohus ise asja materjalide põhjal kindlaks

määrata ei saa (nt lepingulise esindaja kulud), ei saa ta seda teha ka hilisemas menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu 24.08.2017 ja 04.09.2017 määruste peale

määruskaebuse ning palub need tühistada osas, millega ei rahuldatud hageja taotlust maakohtus

kantud lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määruskaebuse esitaja palub teha

uue määruse, millega rahuldada taotlus täies ulatuses ning määrata hagejale hüvitamisele ka

maakohtus tekkinud õigusabikulu vastavalt menetluskulude nimekirjale.

Määruskaebuse esitaja märgib, et tegelikult ei esitanud hageja 28.08.2017 taotlust menetluskulude

osas täiendava määruse tegemiseks, nagu kohus on 04.09.2017 määruses viidanud, vaid hageja esitas

kohtule vaid faktiliste asjaolude kohta päringu.

Antud juhul oli tegemist olukorraga, kus ringkonnakohus ei määranud ise uut otsust tehes

menetluskulude suurust kindlaks, vaid otsustas, et menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

jäävad kostja kanda ning menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja sisuliselt lahendanud

maakohus peale lahendi jõustumist.

Hageja esitas peale otsuse jõustumist menetluskulude nimekirja maakohtus ja ringkonnakohtus

tekkinud lepingulise esindaja kulude ja riigilõivude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks

(09.08.2017 menetluskulude nimekirja alusel).

Ringkonnakohtu lahendis sisaldub juhis, et hageja saab esitada menetluskulude hüvitamisele mõlema

astme kulud, st nii maakohtu, kui ka ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud, sh õigusabikulud.

Maakohus eirab jõustunud lahendis sisalduvat juhist.

Hageja ei esitanud maakohtu staadiumis eraldi menetluskulude nimekirja, aga maakohus jättis ka hagi

rahuldamata ja hageja kanda suure osa kostja menetluskuludest. Maakohus ei oleks niikuinii hageja

menetluskulusid välja mõistnud.

Maakohtu määrused on vastuolulised, sest osaliselt määratakse maakohtus tekkinud kulusid

hüvitamisele (riigilõivud), aga osaliselt jällegi mitte, pidades põhjendamatuks õigusabikulude

hüvitamist. Selline lahendus oleks ka hageja suhtes ebaõiglane, kuna maakohtus tekkisid

määruskaebuse esitajal olulised kulud, menetlus oli üpris keeruline ja ajamahukas. Sellegipoolest olid

kostja õigusabikulud veel suuremad.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Kostja (vastustaja) vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse

kohaselt on maakohtu 24.08.2017 ja 04.09.2017 määrused seaduslikud ning põhjendatud.

Kohus on mõistnud 24.08.2017 määrusega välja kõik menetluskulud, mida hageja tähtaegselt taotles,

ning ka hageja poolt tasutud riigilõivud. Kohus on põhjendatult jätnud arvestamata hageja 09.08.2017

täiendava menetluskulude nimekirjaga, kuivõrd see on esitatud olulise hilinemisega, rikkudes TsMS

§-s 176 sätestatud nõudeid. Samuti ei ole asjaomasele nimekirjale lisatud kulu tekkimist tõendavaid

arveid, mistõttu võib koostoimes nii pika hilinemisest esitamisega järeldada, et kulusid tegelikult ei

olegi tekkinud.

Esimese astme menetluskulude kohta tuleb esitada menetluskulude nimekiri esimese astme

menetluses (kohtuistungil või kohtu määratud tähtaja jooksul). Antud asjas toimus esimeses astmes

kohtuistung 30.05.2016 ning kohus tegi 25.08.2016 kohtuotsuse.

Puudub vaidlus selles, et hageja tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitanud ega ole taotlenud

ka antud tähtaja pikendamist või ennistamist.

See, et hageja hinnangul ei oleks maakohus niikuinii tema menetluskulusid välja mõistnud, ei oma

asjas tähtsust. TsMS §-s 176 on sätestatud detailne kord menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning

hageja on seda korda oluliselt rikkunud. Samuti ei ole esile toodud ühtegi mõjuvat põhjust, mis võiks

korra rikkumist õigustada.

Kostja hinnangul tõlgendab hageja vääralt ringkonnakohtu otsust. Ringkonnakohtu otsusest ei tulene,

et hageja saab esitada uue menetluskulude nimekirja pärast sama lahendi jõustumist.

Olukorras, kus hageja tähtaegselt ei esitanud menetluskulude nimekirja esimese astme

menetluskulude kohta, ning hilines selle esitamisega enam kui aasta, puudub igasugune seaduslik

võimalus hageja 09.08.2017 menetluskulude nimekirjaga arvestamiseks.

TsMS § 177 lg 2 ei anna menetlusosalisele õigust esitada täiendavat (uut) menetluskulude nimekirja

pärast lõpplahendi jõustumist. Asjaomase sätte kohaselt määratakse pärast lahendi jõustumist

kindlaks menetluskulud juhul, kui need ei ole kindlaks määratud juba lõpplahendis. Säte annab

võimaluse lahendada menetluskulude kindlaksmääramise hiljem, mitte anna õigust esitada

menetluskulude nimekirja tagantjärele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu 24.08.2017

ja 04.09.2017 määruste tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste

põhjenduste ja järeldustega, mistõttu määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrused

muutmata.

10. Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2017 otsuse resolutsiooni punktis 5 määras ringkonnakohus jätta

maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud kostja kanda. Resolutsiooni punktist 6 tuleneb, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Maakohus määras 24.08.2017 otsusega hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 980 eurot.

Maakohus selgitas, et hageja ei ole maakohtus kantud menetluskulude kohta nimekirja esitanud.

Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti jätnud hageja maakohtus kantud

lepingulise esindajale tehtud kulud kindlaks määramata, kuigi hageja esitas 09.08.2017 maakohtus ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on 04.09.2017 määruses selgitanud, et hagejale on nii maa-

kui ka ringkonnakohtu menetluses antud tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks.

TsMS § 176 lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja

menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Kõrgema astme

kohtumenetluses madalama astme kohtumenetluse kulunimekirja tagantjärele esitada ei saa (V. Kõve

jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Tallinn 2017, § 176).

Maakohus andis 29.06.2016 ja 30.06.2016 kirjadega hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks.

Hageja on määruskaebuses omaks võtnud, et ta ei esitanud maakohtu staadiumis eraldi

menetluskulude nimekirja.

Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et maakohus jättis hagi rahuldamata, ei anna hagejale õigust esitada

maakohtus kantud menetluskulude nimekirjad hilinenult, kuna menetluskulude nimekiri tuli esitada

enne seda, kui maakohus tegi asjas otsuse.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja on vääralt tõlgendanud ringkonnakohtu 29.05.2017

otsust. Ringkonnakohtu otsusest ei tulene juhist, et juhul, kui hageja pole maakohtus kantud

menetluskulude nimekirja õigeaegselt esitanud, siis tuleks maakohtus kantud õigusabikulud hagejale

hüvitada. Selline hageja seisukoht on vastuolus TsMS § 176 lõikega 4.

12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohtu määrused on

vastuolulised, kuna osaliselt määratakse maakohtus tekkinud kulud hüvitamisele (riigilõivud), aga

osaliselt jällegi mitte.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt tuleb kohtul menetluskulud kindlaks määrata

ka siis, kui kohtule vastavat taotlus ega kulunimekirja ei esitata, eeldades menetlusosalise tahet

menetlusega seonduvate menetluskulude väljamõistmiseks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Sel

juhul määrab kohus § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik

määrata tsiviilasja materjalide alusel – eelkõige riigilõiv (V. Kõve jt, § 176).

Seega, kuigi tsiviilasja toimikust puudus hageja tähtaegselt esitatud maakohtus kantud

menetluskulude nimekiri, pidi maakohus määrama TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks menetluskulu

riigilõivu näol, kuna see oli toimiku materjalide pinnalt tuvastatav ka ilma 09.08.2017

menetluskulude nimekirjata.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

13. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp