2-16-13934/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-13934 Tsiviilasi Viljar Veevo hagi Põlva Külmhoone OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Hagi läbi vaatamata jätmine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 11. augusti 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viljar Veevo määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Viljar Veevo (isikukood XXX), esindaja advokaat Kaimo Räppo Vastustaja (kostja): Põlva Külmhoone OÜ (registrikood 11108226), esindaja advokaat Hendrik Mühls

RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. augusti 2017 määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud Viljar Veevo kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

2

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. Viljar Veevo (hageja) esitas 15. septembril 2016 Tartu Maakohtule Põlva Külmhoone OÜ (kostja) vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2016/961. Hagi kohaselt on täitemenetluses täitedokumendiks Tartu Maakohtu 24. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-57570. Täidetava nõude suurus on 14 627 eurot. 29. augustil 2016 loovutas Kimbutaja Inkassoteenused OÜ hagejale enda nõude kostja vastu kasumi jagamiseks ja dividendide väljamaksmiseks 20 000 euro ulatuses. Hageja tasaarvestas 30. augustil 2016 talle loovutatud nõude kostja nõudega. Seega on kostja sundtäidetav nõue tasaarvestusega lõppenud. 2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ei eksisteeri kasumi jaotamise ja dividendide väljamaksmise nõuet, mida hageja saaks kostja nõudega tasaarvestada. 3. Maakohus andis 8. mai 2017 kirjaga hagejale tähtaja täpsustamaks, kas ja millal on võetud vastu kostja osanike otsus kasumi jaotamiseks ning, kas hageja tugineb hagi alusena sellisele osanike otsusele. 4. Vastuseks kohtu järelepärimisele märkis hageja, et kostja osanikud pidid olema vastu võtnud otsused 2. mail 2014 toimunud kahe kinnisasja ja 28. juulil 2015 toimunud ühe kinnisasja müügiks alla turuhinna, samuti AS Jaama Arendus asutamiseks ja selle aktsiakapitali suurendamiseks kinnisasjade müügist saadud raha arvelt. Nimetatud tehingutega viidi kostja vara ettevõttest välja ja see läks lõppastmes kostja enamusosanike kontrolli alla. Seega tuleb eelnimetatud osanike otsuseid käsitada otsustena jaotada kasum ja maksta välja dividendid. Hageja tugineb neile otsustele hagi alusena. MAAKOHTU SEISUKOHT 5. Tartu Maakohus jättis 11. augusti 2017 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu arvates ei ole hagejal kostja vastu nõuet, mida ta saaks kostja nõudega tasaarvestada. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest saaks väidetava kasumi jaotamise ja dividendide väljamaksmise nõude olemasolu eeldada. Äriseadustiku (ÄS) § 157 lg 1 kohaselt võib osanikele teha väljamakseid kinnitatud majandusaasta aruande alusel. ÄS § 168 lg 1 p 5 järgi on osanike pädevuses majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. ÄS § 179 lg 5 kohaselt peab kasumi jaotamise otsus vastama ÄS § 335 nõuetele. Hageja ei ole välja toonud, et kostja osanikud oleksid seadusest tulenevatele nõuetele vastava kasumi jaotamise otsuse vastu võtnud. Hageja väljatoodud otsuseid kinnisasjade müügiks, tütarühingu asutamiseks ja selle aktsiakapitali suurendamiseks ei saa pidada kasumi jaotamise

3

otsuseks. ÄS § 157 lg 4 kohaselt saab osanikul olla nõudeõigus üksnes seaduse nõuetele vastava otsuse alusel dividendide väljamaksmiseks. Maakohus märkis, et üldjuhul ei ole võimalik kehtivalt osaühingu osanike otsuste tegemine teemadel, millest mõni osanik ei saa teadlik olla. Hageja väidete tõele vastavuse korral võib kostjal olla nõuded hageja nimetatud enamusosanike vastu ÄS § 158 lg 1 alusel ebaseadusliku väljamakse tagastamiseks või kostjale kahjulikke tehinguid teinud juhatuse liikmete ja osanike vastu kahju hüvitamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. augusti 2017 määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebuses märgitud põhjenduste kohaselt on maakohus ennatlikult asunud seisukohale, et hagejal puuduvad nõuded kostja vastu. Maakohus ei ole hageja esitatud tõendeid üldse hinnanud ning hagi asjaolude pinnalt ei saa üheselt väita, et hagejal nõuded puuduvad. Hageja on varem palunud käesoleva menetluse peatada kuni kostja suhtes otsustatakse erikontrolli läbiviimine (tsiviilasi nr 2-16-16341), mille käigus selgub, milliseid otsuseid on kostja vastu võtnud. Samuti on hageja esitanud taotluse kõigi kostja otsuste väljanõudmiseks alates 2014. aastast. Hageja on seisukohal, et kinnisasjade müügi, tütarühingu asutamise ja selle aktsiakapitali suurendamise otsuseid võib nende sisust lähtuvalt tõlgendada kasumi jaotamise otsusena. Seejuures võib otsustes olla kajastatud andmed, millega oleks täidetud ÄS § 335 nõuded. Olukorras, kus enamusosanike poolt mistahes moel äriühingust vara väljaviimine on tuvastatav dividendide varjatud väljamaksmisena, peab väikeosanikul olema võimalus nõuda dividendide maksmist ka endale. Asjaolu, kas kostja käitumine ja tegevus on käsitatavad dividendide varjatud väljamaksmisena, saab tuvastada üksnes kohtumenetluse käigus ning pärast hageja taotletud tõendite kogumist. Hageja leidis, et ÄS § 157 lg 4 on PS §-dega 11, 12, 13, 15 ja 32 vastuolus ulatuses, milles see keelab väikeosanikul nõuda endale dividendide väljamaksmist, kui neid on makstud enamusosanikele muude dividendide väljamaksmist varjavate otsuste alusel. Vajadusel palub hageja algata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Hageja ei nõustu maakohtu tõlgendusega ka põhjusel, et kui ilmneb, et kostja osanikud on vastu võtnud kasumi jaotamise otsuse, kuid see ei vasta mingis osas ÄS §-s 335 sätestatud nõuetele, kaoks väikeosanikul maakohtu tõlgenduse kohaselt igasugune võimalus nõuda dividendide endale väljamaksmist. Maksuja Tolliamet saaks selliseid väljamakseid dividendidena käsitada ja väljamaksed maksustada, kuid väikeosanikul puuduksid igasugused nõuded. Selline väikeosanike õiguste piiramine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED 7. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja TsMS §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

4

Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagi kostja vastu sundtäitmise täiteasjas nr 186/2016/961 lubamatuks tunnistamiseks ning täitedokumendiks nimetatud täiteasjas on Tartu Maakohtu 24. aprilli 2015 otsus. Hageja on seisukohal, et sundtäitmine täiteasjas on lubamatu, kuna kostja sundtäidetav nõue on tasaarvestusega lõppenud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 423 lg 2 p-le 1 tuginedes põhjendatult jätnud hagi läbi vaatamata. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet, mida ta saaks kostja nõudega tasaarvestada. Seaduse järgi võib osaühing dividendi maksta ainult kasumi arvel ja osanike otsusega kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Seega on dividendi nõudeõiguse tekkimise aluseks osanike otsus maksta dividendi (ÄS § 157 lg 4). Hageja ei tugine hagi alusena sellisele osanike otsusele. Põhjendatud ei ole hageja avaldus tunnistada ÄS § 157 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kasumi jaotamise või jaotamata jätmise otsustamine osanike häälteenamusega ning dividendi nõudeõiguse tekkimine vastava osanike otsuse alusel ei ole vastuolus põhiseadusega. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui enamusosanikud hoiduvad kasumi jaotamisest pahatahtlikult ja suunavad kasumi enda käsutusse, võib vähemusosanikul olla nõue kahju hüvitamiseks. Sellisel juhul oleks hüvitatav ka vähemusosaniku saamata jäänud tulu ehk dividend. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et hageja ei ole ise äriühingu osanik. 9. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson