4-17-5189/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-5189

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2017.a, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-5189 Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Väärteoasi Andrei Kudrjašov väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi. Väärteoprotokoll: AB1242219 (väärteoasja nr 2317,17,007813). Menetlusalune isik Andrei Kudrjašov

– isikukood: 38903010242; kodakondsus määratlemata; töökoht: puudub; elukoht: xxxx. Kriminaalkorras korduvalt karistatud (kehtivaid karistusi 2). Väärteokorras 10 (kümme) kehtivat karistust. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Asja läbivaatamise aeg ja koht 24.10.2017.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Raul Annuka RESOLUTSIOON Tunnistada Andrei Kudrjašov LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks arest 5 (viis) päeva. Andrei Kudrjašov’ile mõistetud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Andrei Kudrjašov’il tuleb arest ära kanda hiljemalt 25.12.2017.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Andrei Kudrjašov’i suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule

15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

4-17-5189

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Asjaolud ja menetluse käik 10.09.2017.a on Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku poolt väärteoasjas nr 2317,17,007813 koostatud väärteoprotokoll nr AB1242219, mille kohaselt Andrei Kudrjašov juhtis 10.09.2017.a kella 09:26 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Kesklinna linnaosas, Tehnika tn 51 juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 21.06.2017.a kuni 20.10.2017.a.

Menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 /Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust/ nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga/ järgi.

Kohus avaldas ja uuris järgmiseid tõendeid: − Väärteoprotokoll nr AB1242219 (tl 3); − Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused (tl 4); − Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 5); − Tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 6); − Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte (tl 7); − Karistusregistri väljavõtte (tl 11-12). Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isik süü on tõendamist leidnud. Karistusregistrist nähtub, et varasemad rahatrahvid on isikul tasumata. Kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku karistamist LS § 201 lg 2 alusel arestiga 7 päeva.

Menetlusalune isik Andrei Kudrjašov ei ilmunud kohtuistungile, kuigi oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik (tl 23). Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule Andrei Kudrjašov’ile inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kuna juhtides sõidukit 10.09.2017.a kella 09:26 ajal puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, isikul kehtivaid juhilubasid ei olnud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud muuhulgas maanteeameti liiklusregistri väljavõttega (tl 7), mille kohaselt on Andrei Kudrjašov’ilt juhtimisõigus äravõetud 21.06.2017.a, kehtivaid juhilubasid tal ei ole ning

karistusregistri väljavõttega (tl 11 pöördel), mille kohaselt karistati Andrei Kudrjašov’i LS § 227 lg 3 alusel

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuuks, otsus jõustus 21.06.2017.a. Samuti väärteoprotokolliga nr AB1242219 (tl 3), mille kohaselt Andrei Kudrjašov’il ei olnud 10.09.2017.a juhtimisõigust kuna see oli karistusena äravõetud 21.06.2017 kuni 20.10.2017.a ning tunnistaja Kristi Raamat ütlustega (avaldatud VTMS § 99 lg 8 alusel, tl 24), millest nähtuvalt Andrei Kudrjašov’i

4-17-5189

kontrollimisel selgus, et isikul puudub vastava kategooria juhtimisõigus, mis on karistusena äravõetud 21.06.2017.a kuni 20.10.2017.a. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik Andrei Kudrjašov teadis, et tal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele otsustas ta 10.09.2017.a kella 09:26 asuda mootorsõidukit juhtima. Oma sõnade kohaselt (tl 3) sõitis ta tööle ning istus rooli kuna teistel isikutel ei olnud lube, kahetseb. Karistusregistrist nähtub, et Andrei Kudrjašov’ilt on 16.05.2017.a otsusega karistusena äravõetud sõiduki juhtimisõigus 4 kuuks.

Antud otsus jõustus 21.06.2017.a. Seega Andrei Kudrjašov teadlikult ja tahtlikult, omamata juhtimisõigust otsustas asuda ikkagi mootorsõidukit juhtima. Tahtlust iseloomustab ka asjaolu, et Andrei Kudrjašov on avaldanud kahetsust (tl 3), millest omakorda nähtub et ta tunnistab oma tegu ning ei vaidlusta seda. Andrei Kudrjašov’i karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut varasemalt karistatud kriminaalkorras 2 (kahel) korral. Väärteokorras on Andrei Kudrjašov’i karistatud 10 (kümnel) korral, m.h erinevate liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. 16.05.2017.a karistati Andrei Kudrjašov’i LS § 227 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, otsus jõustus 21.06.2017.a. 07.03.2016.a karistati isikut LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 80 eurot, rahatrahv tasumata. 15.02.2016.a LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 80 eurot, rahatrahv tasumata.

Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohus peab vajalikuks märkida, et Andrei Kudrjašov’i on siiani saanud karistusteks ainult rahalisi karistusi, mis tal on tasumata, mis omakorda suurendab isiku karistamatuse tunnet. Kuigi väärteoprotokollist nähtub, et Andrei Kudrjašov’il ei ole tööd on ta omakäeliselt kirjutanud, et asus mootorsõidukit juhtima kuna oli vaja minna tööle ning teistel ei olnud lube. Seega ilmselgelt on Andrei Kudrjašov’il olemas mingisugune sissetulek, millega tal oleks võimalik tasuda talle määratud rahatrahve.

Andrei Kudrjašov teadlikult ja tahtlikult ei ole tasunud rahatrahve, mis välistab kohtu hinnangul uuesti rahalise karistuse mõistmise isikule. Kohus seisukohal, et Andrei Kudrjašov’ile mõistetud aresti ei ole võimalik asendada üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 viimase lause kohaselt asendatakse arest üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Andrei Kudrjašov’i ei ilmunud 24.10.2017.a toimunud kohtuistungile, mille toimumisest ta oli teadlik ning kohtul puudus võimalus välja selgitada isiku seisukoht antud asjaolus. Samuti kohtu hinnangul asendades aresti üldkasuliku tööga, ei kannaks selline karistus oma eripreventiivseid eesmärke.

Vaadates karistusregistri väljavõtet (tl 11-12) ning Andrei Kudrjašov’i suhtumist kehtestatud reeglitesse ning oma tegude eest mõistetud karistustesse, on kohtul alust arvata, et asendades karistuse üldkasuliku tööga jätkaks Andrei Kudrjašov väärtegude toimepanemist. Andrei Kudrjašov’i on korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest (tegu 09.11.2015.a LS § 207, 14.11.2015.a LS § 221 lg 1, 20.01.2016.a LS § 227 lg 1, 07.03.2016.a LS § 227 lg 1 ning käesolev süüasi 22.04.2017.a), kusjuures mõned süüteod on toimepandud mõne päevase või mõne kuulise vahega.

Kohus asub seisukohale, et Andrei Kudrjašov rikub sihilikult ja järjekindlalt liiklusreegleid ning jätkab süstemaatiliselt väärtegude toimepanemisi. Kohus märgib, et Andrei Kudrjašov’i näol on tegemist isikuga, kes ilmselgelt oma vastutustundetu käitumisega ei hooli teda ümbritsevast keskkonnast ja teiste inimeste elust, tervisest ja varast. Seega pole aresti asendamine üldkasuliku tööga kohtu hinnangul põhjendatud. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Andrei Kudrjašov’i käitumises süüd välistavaid asjaolusid ning isik on süüvõimeline (sünd: 01.03.1989.a).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Isik on küll kahetsenud (tl 3) kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist karistust kergendava asjaoluga, kuna seda ei ole võimalik käsitleda siirana. Andrei Kudrjašov on oma teguviisi õigustanud (oli vaja tööle sõita, teistel polnud lube), seega on kahetsust avaldatud lootuses saavutada sedaviisi endale soodsam karistus.

Kohtu hinnangul on isiku süü keskmine, menetlusalune isik ei

4-17-5189

ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist, isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Andrei Kudrjašov’i varasemalt karistatud nii kriminaalkui väärteo korras. Andrei Kudrjašov ei ole adunud, et tema tegevus on karistatav, kuna ta ei ole ühtegi rahatrahvi tasunud, seega ei ole ta tunnetanud majanduslikult enda tegevuse tagajärgi. Isik leiab õigustusi enda tegevusele ning ei soovi vastutada oma tegude tagajärgede eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Andrei Kudrjašov on karistatud rahatrahvidega, mis on isikul tasumata, isik jätkab õiguskorra rikkumist, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ega üldkasuliku tööga, kergemaliigiliste karistuste mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu, kuna isik ei suuda hoiduda väärtegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks mõista 5 päeva aresti. Kohus juhindus väärteomenetluse seadustiku § 38 lg 1, § 90 lg 1, § 107-109, § 111, § 113 sätetest.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/