2-16-7183/53 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2167183

Määruse kuupäev

Tartu, 25. oktoober 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve

Kohtuasi

Vladislav Gershkovichi hagi Osaühingu Shchukin house ja

Nikolay Shchukini vastu dokumentide esitamise,

kaasomandi lõpetamise ning võlgnevuse ja viivise nõudes

ning Marina Preobrazhenskaya ja Schukin Gallery Inc

vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Vladislav Gershkovichi

hagi tagamise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. veebruari 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Shchukin house, Nikolay Shchukini ja Marina

Preobrazhenskaya ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Vladislav Gershkovich, lepingulised esindajad

vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Anneli Aab

Kostjad Osaühing Shchukin house, Nikolay Shchukin, Marina

Preobrazhenskaya, ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat

Raivo Laus

Asja läbivaatamise kuupäev

2. oktoober 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2167183 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vladislav Gershkovich (hageja) esitas 5. mail 2016 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Shchukin

house (kostja I) ja Nikolay Shchukini (kostja II) vastu dokumentide esitamise, kaasomandi

lõpetamise ning võlgnevuse ja viivise nõudes ning Marina Preobrazhenskaya (kostja III) ja Schukin

Gallery Inc (kostja IV) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.

2-16-7183

1.1. Hagiavalduse kohaselt tegid hageja ja kostja I koostööd, soetades ühiselt kunstiteoseid (maale)

edasimüümise eesmärgil. Maalide soetamist pidid pooled ühiselt finantseerima ning seejärel pidid

pooled maalide edasimüümisest saadava kasumi jagama vastavalt sõlmitud lepingutele. Samasugune

koostöö oli ka hageja ning kostja I seaduslikuks esindajaks ning 50% osanikuks oleva kostja II

vahel.

1.2. 30. jaanuaril 2014 sõlmisid hageja, kostja I, kostja II ning kostja III (kes on kostja II abikaasa,

kostja I teine seaduslik esindaja ning 50% osanik) käenduslepingu, mille eesmärgiks oli tagada

maalide ühisostulepingutest tulenevaid hageja nõudeid. Selleks võtsid kostjad II ja III hageja ees

kohustuse tagada ühisostulepingutest tulenevaid nõudeid 5 292 500 euro ulatuses. Lepingute

sõlmimisel oli poolte peamiseks eesmärgiks teenida investeeringute pealt kõrget tulu. Kostja II

veenis hagejat lepingute sõlmimisel, et suudab selle eesmärgi saavutada maalide ehtsuse ja

päritolu/ajaloo tõestamise teel. Sellel eesmärgil võtsid kostja I ja kostja II kohustuse valmistada ette

maalide müük ja müüa need kasumlikult edasi. Praeguse seisuga ei ole ei kostja I ega kostja II seda

kohustust täitnud. Esiteks ei ole kostjad täitnud maalide ühisostulepingutest tulenevaid kohustusi, sh

ei ole kostjad väljastanud hagejale maalide ühisostulepingute alusel ei aruandeid, dokumentatsiooni,

võimaldanud juurdepääsu maalidele ega jaganud ka kasumit. Lisaks ei ole kostjad tagastanud

hagejale ka lepingute alusel üleantut. Teiseks pole kostjad täitnud arvukatest lepingutest tulenevaid

rahalisi kohustusi.

1.3. Hageja palus kohustada kostjat I ja kostjat II esitama hagejale poolte sõlmitud lepingu

objektideks olevate maalide kohta järgmised dokumendid: maalide ostutehingut ja hinda tõendavad

dokumendid; dokumendid, mis tõestavad maalide päritolu; tehnilised ja tehnoloogilised ekspertiisid,

mis tõendavad maalide loomise aega; sõltumatute kunstiteadlaste järeldused maalide väärtuse kohta;

maalide täpset asukohta kinnitavad dokumendid, sh koos maali hoiustamise aadressiga; juhul kui

maal on edasi müüdud, maalide edasimüümist tõendavad ja selle tehingu tingimusi kajastavad

dokumendid. Hageja palus lõpetada hageja ja kostja I ning hageja ja kostja II vahel sõlmitud

lepingute alusel tekkinud kaasomandi; mõista solidaarselt kostjalt I, kostjalt II ja kostjalt III hageja

kasuks välja tagastamisele kuuluva panuse 2 842 500 eurot ning solidaarselt kostjalt II ja kostjalt III

välja tagastamisele kuuluva panuse 2 450 000 eurot. Hageja palus mõista kostjalt IV hageja kasuks

välja alusetult saadud 58 000 USA dollarit ja 4430 eurot ning kostjalt I alusetult saadud

330 000 eurot. Hageja palus mõista solidaarselt kostjalt II, kostjalt III ja kostjalt IV hageja kasuks

välja 2 140 871 USA dollarit ja kostjalt II 250 000 eurot.

1.4. Harju Maakohus rahuldas 18. mai 2016. a määrusega koos hagiavaldusega esitatud hagi

tagamise taotluse. Hagi tagamiseks määras kohus muu hulgas: arestida kostja I valduses olevad

kostja I ja hageja sõlmitud erinevate lepingute objektideks olevad maalid (maakohtu määruse

resolutsioonis on viidatud iga lepingu kuupäevale ja numbrile) ning keelata kostjal I viidatud

maalide edasine käsutamine ja mistahes viisil koormamine; arestida kostja II valduses olevad

kostja II ja hageja sõlmitud erinevate lepingute objektideks olevad maalid ning keelata kostjal II

viidatud maalide edasine käsutamine ja mistahes viisil koormamine; seada kostjale I kuuluvale

kinnisasjale Tallinnas kohtulik hüpoteek 2 901 675 eurot 80 senti; seada kostjale III kuuluvale

kinnisasjale Harku vallas kohtulik hüpoteek 7 184 063 eurot; arestida kostjale II kuuluv kostja I osa

nimiväärtusega 1250 eurot ja teha käsutuskeeld nähtavaks käsutamise keelumärkega äriregistris;

arestida kostjale III kuuluv kostja I osa nimiväärtusega 1250 eurot ja teha käsutuskeeld nähtavaks

käsutamise keelumärkega äriregistris; arestida kostjale I, kostjale II ja kostjale III kuuluvad osalused

Gallery Shchukinis (registreeritud Pariisi äriregistris nr 493 769 285 all); arestida kostjale I

kuuluvatel arvelduskontodel olev raha 2 901 675 euro 80 sendi ulatuses; arestida kostjale II

kuuluvatel arvelduskontodel olev raha 7 767 563 euro ulatuses; arestida kostjale III kuuluvatel

arvelduskontodel olev raha 7 184 063 euro ulatuses.

2(7)

2-16-7183

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja taotletud hagi tagamise abinõud hageja

õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades kostjate jaoks põhjendamatult koormavad ning on

proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Hageja on nõuet, mille tagamist soovitakse ning tagamise

aluseks olevaid asjaolusid taotluses piisavalt põhistanud. Hageja on hagi tagamise taotluse kohaselt

veendunud, et kostjate senine käitumine on ilmselgeks viiteks faktile, et nad ei kavatse

vabatahtlikult oma võlasuhetest tulenevaid kohustusi täita ning võivad seetõttu teha tehinguid, mille

eesmärgiks on muuta võimatuks hageja nõuet rahuldava kohtuotsuse täitmine. Hageja esitatu põhjal

on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada hagi osalise või täieliku rahuldamise

korral kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

2. Harju Maakohus väljastas 13. juunil 2016 hagejale tema taotluse alusel Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse (EL nr 1215/2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste

tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, uuesti sõnastatud; edaspidi määrus

nr 1215/2012) art 42 lg 2 p b) ning art 53 kohase tunnistuse 18. mai 2016. a hagi tagamise määruse

päritoluriigis täidetavuse kohta.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. juuli 2016. a määrusega maakohtu 18. mai 2016. a hagi

tagamise määruse osaliselt, s.o osas, millega maakohus arestis kostjate I−III arvelduskontol oleva

raha. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.

4. Hageja esitas 8. detsembril 2016 Harju Maakohtule täiendava hagi tagamise taotluse (ja palus

väljastada määruse nr 1215/2012 art 53 järgse tunnistuse) põhjendusega, et 18. mai 2016. a

kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud on osutunud ebapiisavaks. Kostjate kõige

väärtuslikum vara on hagiavalduses loetletud lepingute alusel soetatud maalid ja muud kunstiteosed,

mis on kostjate I−III valduses. Kostja I ja kostja III kinnistutele seatud hüpoteegid ei taga esimese

järjekoha hüpoteekide tõttu sisuliselt hageja nõudeid. Hoolimata Tallinna kohtutäituri K. Põltsi

koostatud vallasvara arestimise aktist, mille kohaselt on kohtutäitur arestinud kostjale I ja

kostjale III kuuluvaid maale koguväärtuses 8 385 000 eurot, on hageja nõude täitmine võimaliku

positiivse kohtuotsuse korral jätkuvalt võimatu (või äärmiselt raskendatud). Seda peaasjalikult

seetõttu, et maalide valdust ei ole kohtutäituril õnnestunud saada. Samuti puudub hagejal (ja ka

täituril) tegelikult teave selle kohta, kus maalid asuvad; on ka selgunud, et kostjad avaldasid

kohtutäiturile maalide asukoha kohta valeteavet. Hagi tagamine oleks täitnud eesmärgi üksnes siis,

kui kostjad oleksid üle andnud kohtutäiturile hagi tagamise korras arestitud maalid ja hagejal oleks

võimalik kontrollida maalide olukorda ning nende seisundit. Ülaltoodust tulenevalt on vaja

kohaldada täiendavaid hagi tagamise abinõusid.

Hageja taotles hagi tagamise korras kohustada kostjat I ja kostjat II avaldama 18. mai 2016 hagi

tagamise määruse pdes 2 ja 3 arestitud maalide asukoha; avaldama, kelle valduses arestitud maalid

on; näitama ette arestitud maalid, samuti keelata kostjal I ja kostjal II arestitud maalide mistahes

asukohast väljaviimine. Seda põhjusel, et kostjate senine ilmsiks tulnud käitumine annab alust

pidada võimalikuks, et maalid võidakse arestimise käigus toimuva üleskirjutamise vältimiseks

uuesti kolmandasse riiki toimetada. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks keelata maalide

mistahes asukohast väljaviimist, taotles hageja, et kohus keelaks hagi tagamise korras maalide

Eestist väljaviimise.

Samuti palus hageja põhjusel, et hagejal on kostjate vastu äärmiselt suured rahalised nõuded, mis on

sisuliselt tagamata, täiendavalt arestida kostjatele kuuluv maalikogu (hagi tagamise taotluses

nimetatud 57 maali). Kuna tegemist on maalidega, mille asukoha kohta puudub hagejal samuti

teave, ning Riigikohus on sedastanud, et hagejal peab olema õigus saada teavet selle kohta, kas

3(7)

2-16-7183

arestitud vallasasjad on alles ja milline on nende seisund, palus hageja ka nende maalide arestimisel

kohustada kostjat avaldama maalide asukoha; avaldama, kelle valduses on arestitud maalid, ning

näitama need ette.

5. Harju Maakohus rahuldas 9. detsembri 2016. a määrusega hagi täiendava tagamise taotluse.

Maakohus kohustas kostjat I ja kostjat II: avaldama Harju Maakohtu 18. mai 2016. a hagi tagamise

määruse pdes 2 ja 3 arestitud maalide asukoha; avaldama, kelle valduses on arestitud maalid, ning

näitama ette arestitud maalid. Kohus keelas kostjal I ja kostjal II arestitud maalide väljaviimise Eesti

Vabariigi territooriumilt. Kohus arestis kostjale II ja kostjale III kuuluvad kohtumääruses nimetatud

maalid (57 tk) ja kohustas määruse resolutsiooni ps 4 nimetatud maalide arestimisel kostjat I ja

kostjat II avaldama maalide asukoha, avaldama, kelle valduses on maalid, ning näitama maalid ette.

Kohus keelas kostjal I ja kostjal II maalide väljaviimise Eesti Vabariigi territooriumilt.

Hagi täiendava tagamise taotluses toodud asjaolusid ja põhjendusi arvestades on hagi tagamise

taotlus põhjendatud. Praegusel juhul on täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377

lgs 1 sätestatud eeldused hagi tagamiseks. Hageja taotletud hagi tagamise abinõud ei ole hageja

õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades kostjate jaoks põhjendamatult koormavad ning on

proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Hageja on täiendava tagamise vajadust ning selle aluseks

olevaid asjaolusid taotluses piisavalt põhistanud. Hageja on välja toonud, et 18. mai 2016. a

määrusega seatud hagi tagamise abinõud ei ole piisavad ning üksnes nende meetmete rakendamine

hagi tagamise sisulist eesmärki ei täida. Hageja esitatu põhjal on alust arvata, et hagi tagamata

jätmine võib raskendada hagi osalise või täieliku rahuldamise korral kohtuotsuse täitmist või selle

võimatuks teha.

Hageja on esmase hagi tagamise taotluse esitamisel tasunud tagatise 96 000 (3 × 32 000) eurot. See

tagatis on piisav ning puudub vajadus täiendava tagatise nõudmiseks.

6. Kostjad I−III palusid 5. jaanuaril 2017 ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses maakohtu

9. detsembri 2016. a hagi tagamise määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise

avaldus rahuldamata või alternatiivselt, arestida ainult K.S. Malevichi (1879−1935) maal

"Suprematistlik kompositsioon punase ringi ja musta ruuduga" (1910-ndate lõpp, 1920-ndate algus),

lõuend, õli (81,3 × 63,4 cm).

Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu hagi tagamise määruse muutmata.

7. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule. Harju Maakohus väljastas 9. jaanuaril 2017 hagejale määruse nr 1215/2012

art 42 lg 2 p b) ning art 53 kohase tunnistuse 9. detsembri 2016. a hagi tagamise määruse

päritoluriigis täidetavuse kohta.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. veebruari 2017. a määrusega kostjate I−III määruskaebuse

rahuldamata ja maakohtu 9. detsembri 2016. a määruse muutmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagi täiendav tagamine põhjendatud. Kui isegi

eeldada, et kohtutäitur on Harju Maakohtu 18. mai 2016. a hagi tagamise määruse täitmiseks

arestinud kostjatele kuuluvaid maale 8 385 000 euro väärtuses ja lisaks on arestitud kostjatele

kuuluvad kinnistud väärtusega kokku 365 000 eurot (koormatud hüpoteekidega 650 000 eurot), siis

arvestades asjaolu, et kohtutäitur ei tuvastanud enne arestimisakti koostamist arestitavate maalide

4(7)

2-16-7183

olemasolu ja asukohta ega märgistanud arestitud maale enne kostjate vastutavale hoiule andmist

(täitemenetluse seadustiku § 71 lg 2), ei saa pidada kohtutäituri arestimistoimingut 18. mai 2016. a

hagi tagamise määruse täitmise seisukohast piisavaks.

Kostjate väide, et hagi tagamine tuleb tühistada seetõttu, et arestitud maalid kuuluvad osaliselt

kolmandatele isikutele, ei ole asjakohane, kuivõrd kostjatel ei ole võimalik esitada kohtule taotlusi

kolmandate isikute õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. Kolmandatel isikutel on õigus esitada hagi

vara arestist vabastamiseks. Hagi tagamiseks vallasasja arestimine ei eelda arestitava vallasasja

omaniku eelnevat tuvastamist, sest vastasel korral kaotaks hagi tagamine vallasasjade arestimise teel

oma mõtte, kuna vallasasja omaniku tuvastamine eeldab paratamatult kostja kaasamist menetlusse ja

kostjal oleks sel juhul alati võimalik vältida vallasasja arestimist.

Põhjendatud ei ole kostjate väide, et niivõrd suure väärtusega vara (kostjate väitel enam kui 100

miljonit eurot) arestimisel ei ole hageja juba tasutud tagatis 96 000 eurot piisav. Esiteks on

tagatisena tasutud 96 000 eurot küllalt suur summa kostjatele hagi tagamisega tekkida võiva kahju

katmiseks. Teiseks ei ole kostjad oma väidet arestitava vara väärtuse kohta millegagi tõendanud.

Vajadust ei ole algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust TsMS § 383 lgs 11 sätestatud

piirangu põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks.

Põhjendatud ei ole kostjate väited nende liigsest koormamisest, kuna arestitud olevat kõik maalid,

mida kostjad majandustegevuses müüvad. Asjaolu, et maalide müük on kostjate

majandustegevuseks, ei saa iseenesest välistada maalide arestimist hagi tagamiseks, sest vastasel

juhul võivad saada põhjendamatult kahjustada hageja kui võlausaldaja huvid.

Põhjendatud ei ole kostjate taotlus lõpetada hagi ületagamine selliselt, et jätta aresti alla ainult

maakohtu 9. detsembri 2016. a määruse punktis 4.55 märgitud maal, mille väärtuseks on hinnatud

60 000 000 dollarit (57 240 000 eurot) ning mis tagaks hageja kõik võimalikud nõuded kostjate

vastu. Hageja on esitanud 3. veebruari 2017. a täiendavas seisukohas põhjendatud vastuargumendid

kostjate 27. jaanuaril 2017 esitatud hinnangule eelnimetatud maali väärtuse kohta, mistõttu ei ole

alust kostjate esitatud hinnangut täiendava ekspertiisita pidada usaldusväärseks. Lisaks märkis

ringkonnakohus, et kohtutäitur on nimetatud maali hinnaks arestimisaktis märkinud 350 000 eurot

ning ühtlasi on kostjad kohtutäiturile arestimisel avaldanud, et nad ei tea arestitud maali asukohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kostjad I−III paluvad määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse

ning teha asjas uus määrus, millega jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata. Juhul, kui kohtu

hinnangul on hagi tagamine sisuliselt põhjendatud, paluvad kostjad tühistada ringkonnakohtu

määruse ja maakohtu 9. detsembri 2016. a määruse ning teha uue määruse, millega arestida ainult

maal K. S. Malevichi (1879−1935) maal "Suprematistlik kompositsioon punase ringi ja musta

ruuduga" (81,3 × 63,4 cm). Kostjad paluvad hagejalt kassatsiooniastme menetluskuluna välja mõista

635 eurot.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus tekitanud hagi ületagamise olukorra,

rikkudes TsMS § 378 lgt 4. Hagihind on 8 002 688 eurot 5 senti, 9. detsembri 2016. a määrusega on

arestitud maalid koguväärtusega üle 100 000 000 euro ehk väärtuses, mis ületab enam kui

12kordselt hagi hinda. Seda olukorras, mil hagi oli juba 18. mai 2016. a määrusega piisavalt tagatud.

Kostjad on tõendanud vara väärtuse, esitades väljavõtte (Riigikohtule esitatakse tervikuna)

hindamisaktist, mille järgi on ainuüksi K. S. Malevichi maali väärtus 60 000 000 dollarit ehk

5(7)

2-16-7183

57 240 000 eurot. Kostjad saavad selle maali toimetada Tallinnas asuvasse KUMU-sse või muude

sobilikku hoiukohta ning anda selle hagi tagamise raames vastutavale hoiule, kattes ise hoiukulud.

Kohtutäitur ei ole pädev selle maali väärtust hindama. Lisaks on kohtutäitur juba 18. mai 2016. a

määruse alusel arestinud maale koguväärtuses 8 385 000 eurot.

10. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Kostjate

väited maalide väärtuse kohta on tõendamata. Riigikohus tõendeid ei hinda. Riigikohtule esitatud

hindamisaktist nähtub, et dokument on koostatud kostja III poja esitatud värvifotode visuaalsel

vaatlusel ning tegelikke katseid maali autentsuse ja päritolu tuvastamiseks ei ole tehtud. Kuna

kohtutäituri arestimistoimingud pole õnnestunud, ei saa ka objektiivselt tekkida küsimust, kas hagi

tagamise abinõud koormavad kostjaid ebamõistlikult või mitte. Hageja palub kostjatelt

kassatsiooniastme menetluskuluna välja mõista 1402 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi

tühistada. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

12. Kolleegium märgib esmalt, et maakohus on määruse resolutsiooni pdes 2 ja 3 kohustanud

kostjaid I ja II avaldama andmeid, mis on seotud Harju Maakohtu 18. mai 2016. a hagi tagamise

määruse täitmisega, mh on kostjaid nt kohustatud näitama ette arestitud maalid. Riigikohus on

varasemas praktikas leidnud, et hagejal, kelle kasuks on kostja vallasasjad käimasolevas

kohtumenetluses hagi tagamise korras arestitud, peab olema õigus saada teavet selle kohta, kas

arestitud vallasasjad on alles ja milline on nende seisund (vt Riigikohtu 21. novembri 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 32112116, p 10). Kolleegiumi arvates on hagejal sarnane õigus ka praeguses

asjas, st õigus nõuda varasema hagi tagamise määrusega arestitud maalide asukoha ja maalide

valdaja avaldamist ning maalide ettenäitamist (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Selle nõudmise

üks eesmärke on saavutada hagi tagamise määruse täitmine ka kolmandatele isikutele nähtaval

viisil. Samuti ei ole kostjate I ja II õigusi põhjendamatult kitsendav kohustus mitte viia arestitud

maale Eestist välja (maakohtu määruse resolutsiooni p 3.

Kolleegium märgib selgitavalt, et kuigi ringkonnakohtu määrus tühistatakse tervikuna, ei tulene

sellest hagejale kahjulikke tagajärgi (mh ringkonnakohtu poolt muutmata jäetud maakohtu määruse

resolutsiooni pde 2 ja 3 osas), sest maakohtu määrus on TsMS § 467 lg 5 ja ka määruse resolutsiooni

p 7 järgi viivitamatult täidetav.

13. Ringkonnakohtu lahend on aga vastuoluline osas, milles nõustuti maakohtu seisukohtadega

57 maali arestimise kohta. Ringkonnakohus on määruses esmalt leidnud, et varasema hagi tagamise

määruse alusel tehtud arestimistoimingud ei ole piisavad, kuna kohtutäitur ei tuvastanud maalide

olemasolu ja asukohta. Seetõttu olevat õigustatud arestida 57 uut maali. Ringkonnakohus on aga

jätnud tähelepanuta, et enne ringkonnakohtu määruse tegemist esitati ringkonnakohtule kohtutäituri

arestimisakt (vt V kd, tl 65 jj), millest nähtus, et kohtutäitur ei suutnud kindlaks teha ka maakohtu

arestitud 57 maali olemasolu ega asukohta (v.a tinglikult 4 maali osas, mille kostjad väitsid olevat

Ameerika Ühendriikides elava isiku valduses). Ringkonnakohtu määrusest jääb ebaselgeks, kuidas

sellises olukorras saab 57 maali arestimist pidada piisavamaks kui varasemate maalide arestimist.

Erinevalt maakohtust, kes peab tegema hagi tagamise põhjendatud määruse TsMS § 384 lg 1

esimese lause järgi üldjuhul järgmisel tööpäeval pärast hagi tagamise taotluse esitamist, on

ringkonnakohtul rohkem aega hagi tagamise asjaoludega, sh vahepeal lisandunud ja esitatud

asjaolude ning tõenditega tutvuda.

6(7)

2-16-7183

14. Ringkonnakohtu määruses on märgitud hageja hagihinnaks kostja I vastu 2 901 675 eurot

80 senti, kostja II vastu 7 767 563 eurot ja kostja III vastu 7 184 063 eurot. Kohtutäituri 19. mai

2016. a vallasvara arestimise aktis täiteasjas nr 025/2016/1677 (III kd, tl 126 jj) on märgitud

arestitud maalide hinnaks 5 685 000 eurot. Kohtutäituri 19. mai 2016. a vallasvara arestimise aktis

täiteasjas nr 025/2016/1679 (III kd, tl 131 jj) on arestitud maalide hinnaks märgitud 4 100 000 eurot.

Kokku on kohtutäitur viidatud kahe akti alusel arestinud maale 9 785 000 euro väärtuses. Hageja

esitatud hagi täiendava tagamise taotluses (IV kd, tl 63 jj) on viitega samadele arestimisaktidele

märgitud, et kohtutäitur on arestinud maale koguväärtuses 8 385 000 eurot. Kohtutäituri

22. detsembri 2016. a vallasvara arestimise aktist täiteasjas nr 025/2016/4248 nähtuvalt (V kd,

tl 65 jj) on kohtutäitur arestinud 57 maali hinnaga 5 440 000 eurot (osa maale on hindamata).

Kui eeldada ringkonnakohtu märgitud hagihindade ja hageja märgitud varasemate arestimiste hinna

(8 385 000 eurot) õigsust ning ka kohtutäituri 22. detsembri 2016. a arestimisaktis märgitud hinna

õigsust, võib tegemist olla hagi ületagamise olukorraga või vähemalt ületagamise ohuga

TsMS § 378 lg 4 tähenduses. Ringkonnakohus ei ole sellele asjaolule piisavalt tähelepanu pööranud

ja peab seda asja uuel läbivaatamisel tegema. TsMS § 390 lg 2 esimese lause kohaselt ei peata

määruskaebuse esitamine ja lahendamine ringkonnakohtus hagi täiendava tagamise määruse

täitmist.

15. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole piisavalt põhjendanud ka oma seisukohti kostjate

majandustegevuse võimaliku takistatuse kohta hagi täiendava tagamise tagajärjel. Riigikohus on

konto arestimise kontekstis leidnud, et see võib erakordselt intensiivselt riivata kostja

majandustegevust ja toimetulekut ning seega võib konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset

mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi

täitmisele (vt nt Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 32113310, p 16). Sarnane on

olukord ka juhul, kui kohtu valitud muu hagi tagamise viis (nt praegu 57 maali arestimine) võib

takistada oluliselt ühe kostja majandustegevust galeriipidajana. Ringkonnakohus on piirdunud ainult

viitega hageja kui võlausaldaja huvidele, kuid ei ole analüüsinud alternatiivseid mõistlikke

võimalusi.

16. Kolleegium märgib, et Riigikohtul ei ole TsMS § 688 lgtest 3−5 tulenevalt õigust hinnata

tõendeid, praegusel juhul Riigikohtule esitatud akti K. S. Malevichi maali väärtuse kohta.

17. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonikautsjon tagastada.

Malle Seppik

Ants Kull

Villu Kõve

7(7)