3-16-560/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.10.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-560

Haldusasi

PVMP-Elektika OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

19.02.2016 intressinõude nr 13-3/26990 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – PVMP-Elektika OÜ, volitatud esindajad

v.adv-d Gerly Kask ja Vahur Kivistik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Jaanek Lips

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

PVMP-Elektika OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta PVMP-Elektika OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

16.12.2016 otsus muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.11.2017.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-560

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus andis 12.03.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-50293 Maksu- ja

Tolliametile (MTA) maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 alusel loa aresti seadmiseks

PVMP-Elektika OÜ ettemaksukontole kuni 3 274 748,55 euro ulatuses. Arest oli seotud MTA

poolt algatatud üksikjuhtumi kontrolliga, mis hõlmas PVMP-Elektika OÜ käibemaksu

arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodil 2012 jaanuar – 2013 juuli.

2. MTA 22.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/021972-54 suurendati PVMP-Elektika OÜ

maksustamisperioodide 2012 jaanuar – 2013 juuli maksukohustust kokku summas 9 296 760,90

eurot (vaidlustatud haldusasjas nr 3-16-183).

3. MTA kandis 29.01.2016 PVMP-Elektika OÜ ettemaksukontol arestitud enammakse

summas 363 429,07 eurot MTA 22.12.2015 maksuotsusega määratud maksukohustuse katteks.

4. MTA kohustas 17.02.2016 korraldusega nr 13-11/6525 PVMP-Elektika OÜ-d tasuma 10

päeva jooksul maksuvõlg summas 375 368,15 eurot (vaidlustatud haldusasjas nr 3-16-552).

Korralduse tegemise aluseks oli PVMP-Ex OÜ ühinemine PVMP-Elektika OÜ-ga, mille

tulemusel läksid ühendatava ühingu (PVMP-Ex OÜ) maksukohustused üle ühendavale

ühingule (PVMP-Elektika OÜ). Ühinemine jõustus 25.02.2014.

5. Maksu- ja Tolliamet kohustas 19.02.2016 intressinõudega nr 13-3/26990 PVMP-

Elektika OÜ-d tasuma 10 päeva jooksul intresse summas 21 536,23 eurot.

PVMP-Elektika OÜ ei ole õigeaegselt täitnud MKS § 105 lg-s 1 sätestatud kohustust tasuda

tähtaegselt maksusumma ning on jätnud täitmata MKS § 115 lg-s 1 sätestatud kohustuse

arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestamisel

lähtutakse MKS § 119 lg-s 2 sätestatud summeeritud intressiarvestuse põhimõttest. Seisuga

19.02.2016 on arvestatud hilinemisega täielikult tasutud maksusumma(de)lt intressi 21 536,23

eurot. Vastavalt MKS § 115 lg-le 1 ja § 117 lg-le 1 arvestatakse tähtpäevaks tasumata

maksusummalt intressi 0,06 % päevas alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine

seaduse järgi pidi toimuma kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.

Intressi arvestamise metoodika on järgmine: tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna

viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga. Tasumisele kuuluva intressivõla

kujunemine on välja toodud intressinõude lisas.

6. PVMP-Elektika OÜ esitas 21.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.02.2016

intressinõude tühistamiseks.

1)

Intressinõue ei ole motiveeritud ega kontrollitav. Intressinõudest ega selle lisast pole

arusaadav, kuidas on vaidlusalune summa kujunenud, samuti ei selgu, millal ja millistes

suurustes on toimunud maksude tasumised (iga maksu lõikes ja üldiselt). Pole kontrollitav, kas

on järgitud MKS § 105 lg-s 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda. Kaebaja on jooksvalt

tasunud deklareeritud maksukohustusi kooskõlas MKS §-ga 105, mistõttu maksuvõlga ei ole

saanud tekkida. Kuidas on tekkinud ja arvestatud põhivõlgnevus, jääb kaebajale selgusetuks.

Kaebaja ettemaksukontol oli 28.01.2016 seisuga 363 429,07 eurot.

2)

Kuna 22.12.2015 maksuotsusega määratud maksusumma puudutab perioodil 2012

jaanuar – 2013 juuli PVMP-Ex OÜ poolt tehtud tehinguid, siis 28.01.2016 muudatused kaebaja

maksuarvestussüsteemis puudutavad kahte maksumaksjat – PVMP-Ex OÜ-d ja kaebajat. Mida

ja kuidas on maksuhaldur kahe erineva maksumaksja arvestussüsteemis muutnud, ei ole

kaebajale teada, kontrollitav ega ka arusaadav.

3)

Intressinõue on sisuliselt motiveerimata ning ei vasta MKS § 46 lg 2, haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 54, § 55 lg 1, § 56 lg-te 1 ja 2 nõuetele. Seetõttu pole võimalik kontrollida,

3-16-560

3(7)

miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Maksukohustuslasele peaks olema

haldusakti saamisel üheselt selge, millise võla alusel ja miks on intressinõue esitatud.

Tulenevalt ettemaksukonto arestist, ettemaksukontole tehtud maksetest ja nende arvukatest

ümberkannetest ei ole kaebaja jaoks jälgitav ega kontrollitav, kuidas on kujunenud

intressinõudes märgitud nõuete ja maksustamisperioodide alusel maksuvõlg.

4)

Kaebaja pöördus 20.05.2016 maksuhalduri poole selgituste saamiseks tema maksu-

arvestuse kontokaardil detsembris 2015 ja jaanuaris 2016 tehtud (muudatus)kannete kohta.

MTA 21.06.2016 vastuskirjast selgub, et 17.02.2016 korraldusega hõlmatud maksunõuete

liikide ja maksustamisperioodide osas on maksuhaldur leidnud vigu ja teinud maksunõuete

ümbertõstmisi, mille tulemusena muutusid maksunõuete liigid ja maksustamisperioodid. Nende

ümbertõstmiste tulemusena muutus ka intresside arvestus.

7. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1)

Väär on kaebaja väide, et ta on maksukohustused tähtaegselt täitnud. Pärast 12.03.2014

n-ö eelaresti määrust on kaebaja oma maksukohustusi tasunud hilinenult. Intressinõude lisa 6.

tulbas on välja toodud põhinõuete liikide kaupa vastava nõude hilinenult tasutud päevade arv.

E-maksuameti ja APEX arvestussüsteemi aktiivse kasutajana on kaebajale tema

maksuarvestuste muudatused ka pärast MTA 22.12.2015 maksuotsuse arvestussüsteemi

kandmist olnud kättesaadavad.

2) 22.12.2015 maksuotsus ei ole 17.02.2016 korraldusega nõutava maksuvõla tasumise

aluseks. Kõnealune maksuotsus puudutab maksustamisperioode jaanuar 2012 – juuni 2013,

17.02.2016 korraldusega aga nõutakse kaebaja enda poolt perioodil 2014 – 2016 deklareeritud,

kuid seni tasumata maksukohustusi. Lisaks nimetatud maksuotsusega määratud maksusummale

on kaebajal 363 427,71 euro suurune maksuvõlg. Intress on arvestatud valdavalt perioodil

oktoober 2014 kuni detsember 2014 hilinemisega tasutud maksukohustustelt.

3) Vaidlustatud intressinõudes on viidatud selle esitamise õiguslikele alustele (MKS § 10 lg

2 p 3, § 46, § 115 lg-d 1 ja 3). Intressinõue on kaebajale esitatud põhjusel, et ta ei ole õigeaegselt

täitnud MKS § 105 lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata

maksusummalt intressi. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi

arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga

korrutatuna intressimääraga) koos õigusliku alusega. Intressinõude lisas on toodud selle valemi

sisustamiseks vajalikud andmed (tasumisega viivitatud päevade arv, tähtpäevaks tasumata

maksusumma suurus ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma.

Näidatud on ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik. Kohtupraktikas (nt haldusasjad

nr 2-3-25/2002, 3-06-2023, 3-07-1925) on loetud intressinõude põhjendamiskohustus täidetuks,

kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud arvestuskaardilt. Praegusel juhul

on see nõue täidetud. Intressinõude tühistamiseks pelgalt selle vähese motiveerituse tõttu pole

alust, kuna tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga (Tallinna Ringkonnakohtu

otsus asjas nr 3-09-709).

4) Kaebaja on valesti aru saanud, et MTA 19.02.2016 intressinõude esitamine seondub

ühinenud äriühingute (kaebaja ja PVMP-Ex OÜ) maksuarvestusse kantud eelarestitud

vahendite tasaarvestuse tegemisega. 28.01.2016 tasaarvestuse kohaselt tasuti eelarestitud

vahendite arvelt üksnes 2012. aasta tasumata nõuded, mitte aastatel 2014 ja 2015 deklareeritud

maksunõuded. Eelarestitud vahendid 363 429,07 euro suuruses summas olid ettemaksukontol

broneeritud aastatel 2012 ja 2013 tekkinud võlgnevuste tasumiseks, st kaebaja ei saa neid

käsitada jooksvate maksukohustuste tasumisena. MTA 21.06.2016 vastuskirjast ei saa välja

lugeda ebaselgust vaidlusaluse intressinõude osas, vaid PVMP-Ex OÜ ja PVMP-Elektika OÜ

3-16-560

4(7)

ühinemiskannete arvestussüsteemi kandmise tehnilise omapära selgitust. Selgitus ei puuduta

MTA 19.02.2016 intressinõude lisas näidatud arvestust.

8. Tallinna Halduskohus jättis 16.12.2016 otsusega PVMP-Elektika OÜ kaebuse

rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

1)

Vaidlustatud intressinõudes on kajastatud nõutava intressi summa (21 536,23 eurot),

tasumise tähtaeg (10 päeva) ja kuupäev, millise seisuga intressi on arvestatud (19.02.2016).

Intressinõudele on lisatud intressiarvestuse kaart, millelt nähtub intressiarvestus konkreetsete

maksude ja perioodide lõikes. Intressinõudes on olemas MKS § 115 lg-s 3 sätestatud andmed,

mida tuleb lugeda seadusandja hinnangul piisavaks, et arvestust mõista. Vaidlustatud korraldus

on seega nõuetekohaselt motiveeritud. Intressinõudes sisalduvad selle andmise faktiline ja

õiguslik alus ning korraldus vastab ka muudele MKS §-s 46 sätestatud nõuetele. Intressi on

arvestatud maksustamisperioodidega oktoober kuni detsember 2014 ja veebruar 2015

seonduvalt maksuvõlalt. Intressinõude analüüsimisel peab arvestama, et maksukohustuslase

poolt tasumisele kuuluvat intressi arvestatakse maksukohustuste koondsaldolt, võttes arvesse

võlgnevusi ja enammakseid kõikide maksuliikide osas (kui ühe maksuliigi osas esineb

enammakse ja teise osas võlgnevus, siis intressi enammakse ulatuses võlgnevuselt ei arvestata

– MKS § 119 lg 2). Alati, kui toimub muutus mõne maksuliigi saldos, muutub seega ka

lähtesumma, millelt intressi arvestatakse.

2)

Kaebaja ei ole esitanud alternatiivset intressiarvestust ega toonud esile, millises osas

maksuhalduri intressiarvestus maksukohustuslase arvestusega ei kattu. Ka sel põhjusel puudub

alus lähtuda eeldusest, et maksuhalduri arvestus on ebaõige.

3)

MTA 22.12.2015 maksuotsusega ega 17.02.2016 korraldusega nõutav maksuvõlg ei ole

vaidlustatud intressinõude aluseks. Kaebaja viide asjaolule, et MTA kandis 29.01.2016 kaebaja

ettemaksukontol arestitud enammakse summas 363 429,07 eurot 22.12.2015 maksuotsusega

määratud maksukohustuse katteks, ei ole intressinõude õiguspärasuse seisukohast

asjassepuutuv. Maksukohustus tekib otse seaduse alusel ja sõltumata sellest, kas

maksukohustus on maksukohustuslase poolt deklareeritud (või maksuhalduri poolt

haldusaktiga tuvastatud). See tähendab, et jättes seaduse alusel tekkiva maksukohustuse

seaduses

ettenähtud

tähtajaks

tasumata, tekib maksuvõlg sõltumata sellest,

kas

maksukohustuslane seda enda maksuarvestuses kajastab või mitte (MKS § 32), ning maksuvõla

tekkimisest alates kuulub arvestamisele ja tasumisele ka intress (MKS § 115 lg 1). MKS § 105

lg-st 6 tuleneb, et kui maksuotsusega tuvastatakse järelkontrolli raames täitmata maksukohustus

(maksukohustuslase poolt tähtaegselt deklareerimata ja tasumata jäänud maksukohustus), siis

loetakse maksukohustuslase poolt toimunud tasumised maksukohustuste katteks nende

tekkimise järjekorras, sõltumata sellest, millist maksukohustust maksukohustuslane ise soovis

tasuda. Vaatamata sellele, et kaebaja on 22.12.2015 maksuotsuse vaidlustanud, on tegemist

kehtiva haldusaktiga, ning kaebaja ettemaksukontol arestitud enammakse kandmine

maksuotsuse katteks oli kooskõlas MKS § 105 lg-ga 6.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. PVMP-Elektika OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus; jätta asja

lahendamisel kohaldamata MKS § 117 lg 1 osas, milles seal sätestatud intressimäär ületab

0,03% päevas ning tunnistada MKS § 117 lg 1 selles osas põhiseadusega vastuolus olevaks;

teha asjas uus otsus, millega tühistada vaidlustatud intressinõue, või alternatiivselt saata asi

uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

1)

Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et kaebaja kõik maksukohustused on täidetud

ettemaksukontole seaduses sätestatud tähtajaks ja viisil. Kaebaja ei olnud perioodil 2014–2015

3-16-560

5(7)

maksuvõlglane. Maksuhaldur ei ole teinud maksude sissenõudmise menetlust. Vaidlustatud

intressinõudega nõutav maksuvõlg on tekkinud pärast 22.12.2015 maksuotsuse kandmist

kaebaja maksuarvestussüsteemi ja eelaresti täitmist, mitte hilinemisega jooksvate

maksukohustuste tasumisel. Kuna kaebajal ei saanud olla maksuvõlgnevust, ei saanud tal

tekkida ka kohustust intressi maksta.

2)

Rahaliste toimingute haldamine maksuarvestussüsteemis ettemaksukonto aresti ajal on

seaduses täpsemalt reguleerimata. Seetõttu oli MTA-l kohustus viidata 19.02.2016

intressinõudes asjaoludele ja regulatsioonile, mille alusel ei lugenud maksuhaldur kaebaja

ettemaksukontole kantud summasid maksunõude täitmiseks. Kuna MTA seda ei teinud, oleks

halduskohus pidanud kaebuse rahuldama. Ettemaksukonto arestimist puudutava täpsema

regulatsiooni puudumine on vastuolus põhiseadusega, rikkudes põhiõigust menetlusele ja

korrale (põhiseaduse § 14).

3)

Intressinõude kujunemine ei ole ettemaksukonto arestimise, ettemaksukontole tehtud

maksete, nende arvukate ülekannete ja tasumiste tühistamiste tõttu jälgitav ega kontrollitav.

Kaebaja esitatud e-maksuameti väljatrükk ja intressinõude lisa ei ole kokkulangevad ega

võrreldavad. MTA 21.06.2016 vastusest ilmneb, et maksuhaldur ei ole järginud MKS § 105

lg-s 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda ning maksuhalduri poolt juunis 2016 tehtud

ümbertõstmiste tulemusena on muutunud ka intressinõude lisas olevate nõuete loetelu.

Olukorras, kus MTA on vaidluse kestel muutnud intressinõudega hõlmatud maksunõuete liike,

asendades neid teistega, ei saa enam õige olla olemasoleval kujul esitatud intressinõude lisa ja

selles märgitud võlasaldod.

4)

Intressinõude aluseks olev MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär on vastuolus

põhiseadusega. Maksuintress määraga 21,9% aastas, millele lisandub tasumisel veel ka

tulumaks, riivab ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust.

10. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Maksuvõla tekkimise põhjus ei ole selle sissenõudmise võimaluste seisukohast määrav,

kuna maksuvõlg tekib seaduse alusel sõltumata sellest, kas maksukohustuslane on maksuvõla

deklareerinud. Maksuvõla tekkimisest alates kuulub arvestamisele ja tasumisele ka intress.

Vaidlustatud intressinõude õiguspärasuse seisukohast ei ole tähtsust sellel, et kaebaja

ettemaksukontol kajastunud enammakse kanti maksuotsuse katteks, ehkki kaebaja soovis selle

arvelt katta deklareeritud maksukohustusi, sest tasumise järjekord ei sõltu maksukohustuslase

tahtest (MKS § 105 lg 6). 12.03.2014 kohtumääruse nr 3-14-50293 alusel arestiti tagastusnõuete

täitmiseks üle kantud summad, kuid neid ei saanud seaduse järgi lugeda kaebaja 2014–2015

tekkinud jooksvate maksukohustuste katteks. Seega on asjakohatud kaebaja väited

ettemaksukonto

arestimise

regulatsiooni

ebaselgusest

ja

vastuolust

põhiseadusega.

Asjassepuutumatu on ka kaebaja väide e-maksuameti väljatrüki ja intressiarvestuse

võrreldamatuse

kohta,

kuna

väljatrükis

ei

kajastu

intressiarvestus.

Vaidlustatud

intressiarvestust ei ole maksuhaldur korrigeerinud.

2)

Riigikohus leidis asjas nr 3-4-1-15-16, et MKS § 117 lg-s 1 sätestatud maksuintressi määr

on põhiseadusega kooskõlas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme, mis oleks

3-16-560

6(7)

toonud kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega

pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et ta on kõik maksukohustused täitnud seaduses sätestatud

tähtajaks. Intressinõudest nähtub, et selle aluseks on 2014. aasta oktoobri kuni detsembri tulu-

ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides ning 2015. aasta veebruari tollideklaratsioonis

deklareeritud, kuid tähtaegselt tasumata jäetud maksed. Vastustaja on välja toonud, et lisaks

22.12.2015 maksuotsusega määratud maksusummale oli kaebajal 363 427,71 euro suurune

maksuvõlg (MTA 28.03.2016 lisa 5). Sellest järeldub, et kaebaja väide maksuvõla puudumise

kohta on väär. Asjaolu, et intressinõue on esitatud pärast kaebaja ettemaksukonto arestimist ja

seal olnud summa kandmist 22.12.2015 maksuotsusega määratud maksukohustuse katteks, ei

mõjuta kokkuvõttes kaebaja maksuvõlgnevuse olemasolu ja sellest tulenevat intressi tasumise

kohustust. Nagu halduskohus õigesti selgitas, tekib maksukohustus seaduse alusel ning

maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise

järjekorras. Maksukohustuste tasumise järjekorra sätestab MKS § 105 lg 6 ning

maksukohustuslane ega maksuhaldur ei saa sellest kõrvale kalduda (v.a § 105 lg 6 p-des 14–16

nimetatud kohustuste täitmise osas, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva

nende välistamist tasaarvestusest). Ka rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike

maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja

tagastamise kord“ § 6 lg 1 teisest lausest tuleneb üheselt, et rahaliste kohustuste tasumine

ettemaksukontol asuvate vahendite arvelt toimub MKS § 105 lg-s 6 sätestatud korras.

Intressivõla olemasolu ja sellest tulenevalt maksuhalduri arvestusest võla kustutamise ja

tagastusnõude rahuldamise küsimused ei ole lahendatavad maksuhalduri kaalutlusotsuse alusel

(Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2009 otsus nr 3-03-5, p 8). Seega ei saanud kaebaja

ettemaksukontol olevad vahendid (tagastusnõuete täitmiseks üle kantud summad, mis arestiti

12.03.2014 kohtumääruse alusel) minna 2014. ja 2015. aastal deklareeritud maksukohustuste

katteks, vaid nendest tasuti varasemalt tekkinud maksuvõlga.

13. Kaebaja heidab vaidlustatud intressinõudele ette põhjendamispuudusi ning ebaselgust

(nõude summa kujunemine pole kaebaja arvates jälgitav ega kontrollitav). Ringkonnakohus

märgib, et kuna intressinõude esitamisel puudub maksuhalduril kaalutlusõigus (MKS § 115 lg

3; Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 20), siis ei saa väidetavad puudused

motiveerimisel üldjuhul mõjutada intressinõude sisulist õiguspärasust (HMS § 58).

Intressinõude lisast nähtub selgelt ja arusaadavalt, mis alusel ja mis perioodidel tekkinud

maksuvõlgnevustelt on intress arvestatud. Intressinõue on esitatud MKS § 118 lg-s 1 sätestatud

aegumistähtaja jooksul. Maksude ja intressi arvestamise kohustus lasub reeglina

maksukohustuslasel (MKS § 56 lg 2, § 88 lg 1, § 115 lg 1). Kaebaja pole väitnud, et

intressiarvestuses esineks vigu, mis võinuks mõjutada intressikohustuse suurust, ning neid ei

nähtu ka ringkonnakohtule. MTA 21.06.2016 vastuskirjas (tl 81-82) mainitud eksimus ja

ümberkandmised puudutavad 03.05.2016 intressinõuet, mitte vaidlustatud haldusakti.

Kõnealusest vastuskirjast ei saa kuidagi järeldada, et ka vaidlustatud nõudes oleks intress valesti

arvutatud. Kui kaebajale jäi ebaselgeks, kuidas on intressinõue kujunenud, oli tal võimalik selle

kohta MTA-lt selgitust paluda (MKS § 14 lg 1).

14. Praeguse vaidluse seisukohast ei ole asjakohased kaebaja väited ettemaksukonto arestimist

puudutavate normide väidetavast puudulikkusest ja vastuolust põhiseadusega. Ettemaksukonto

arestimisega seotud väidetav ebaselgus ei mõjuta otseselt vaidlustatud intressinõude

kujunemise arusaadavust. Vastustaja on selgitanud, et 28.01.2016 tasaarvestuse kohaselt tasuti

12.03.2014 eelarestitud vahendite arvelt aastatel 2012 ja 2013 tekkinud võlgnevusi, mitte 2014

ja 2015 deklareeritud maksunõudeid.

3-16-560

7(7)

15. Kuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus 29.03.2017 otsuses nr 3-

4-1-15-16 seisukohale, et MKS § 117 lg-s 1 sätestatud maksuintressi määr on põhiseadusega

kooskõlas, jääb rahuldamata apellatsioonkaebuses esitatud taotlus nimetatud sätte kohaldamata

jätmiseks ja põhiseadusevastaseks tunnistamiseks osas, milles intressimäär ületab 0,03%

päevas.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Arvestades, et PVMP-Elektika OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning MTA pole

ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1),

jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)