5-17-35/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

51735

Otsuse kuupäev

24. oktoober 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Paavo Randma, liikmed Hannes Kiris ja Jüri Põld

Kohtuasi

Asja läbivaatamine

Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 11. oktoobri

2017. a otsuse nr 35 tühistamiseks

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 11. oktoobri 2017. a otsuse nr 35 peale

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Virgo Kruve esitas 8. oktoobril 2017. a Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et

valimiste korraldamise edasiandmine Riigi Infosüsteemi Ametile (RIA), kes kogub, hoiab ja annab

valimiste korraldajale lugemiseks üle elektrooniliselt antud hääled, on vastuolus KOVVS § 18

lõikega 1 ja § 19 lõikega 1, mille kohaselt on elektroonilise hääletamise korraldamine riigi

valimisteenistuse kui valimiste korraldaja ülesanne. Lisaks on elektrooniliseks hääletamiseks

kasutataval valimisrakenduse tarkvaral puudu seaduses nimetatud valimiste korraldaja nimele

väljastatud sertifikaat. Arvestades riigi valimisteenistuse rikkumise ulatust (kaebaja ja samuti teiste

võimalike elektrooniliste hääletajate häälte andmist valimiste korraldajaks mitte märgitud

organisatsioonile, et neid koguda ja hoida vähemalt 10 päeva jooksul), taotles kaebaja elektroonilise

hääletamise seadusjärgset korraldamist. Samuti taotles kaebaja RKVS § 483 järgi elektroonilise

hääletamise peatamist, seni antud häälte tühistamist ja valijate uuesti hääletama kutsumist

valimispäeval, 15. oktoobril 2017. a valimisjaoskonnas.

2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 11. oktoobri 2017. a otsusega nr 35 V. Kruve kaebuse

KOVVS § 65 lõike 3 alusel läbi vaatamata.

3. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse põhjenduste kohaselt saab KOVVS § 64 alusel kaebuse esitada

isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Kaebusest ei nähtu

kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, kaebuses ei ole ka täpsustatud, milles võimalik õiguste

rikkumine seisnes. Kaebuses on vaidlustatud elektroonilise hääletamise korraldamise

organisatsiooni ja tehnilise lahenduse vastavust seaduses sätestatud elektroonilise hääletamise

korraldamise reeglitele, kuid see ei mõjuta kaebaja kui valija õigust ja võimalust hääletada kas

elektrooniliselt või hääletamissedeliga valimisjaoskonnas või valimistel kandideerida. Avalikes

huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik.

5-17-35

4. Vabariigi Valimiskomisjon edastas V. Kruve kaebuse KOVVS § 65 lõike 3 alusel vastamiseks

riigi valimisteenistusele.

5. V. Kruve esitas 13. oktoobril 2017. a Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni

11. oktoobri 2017. a otsuse nr 35 tühistamiseks. Vabariigi Valimiskomisjon edastas V. Kruve

kaebuse Riigikohtule 15. oktoobril 2017. a.

KAEBAJA SEISUKOHT JA VABARIIGI VALIMISKOMISJONI TÄIENDAVAD

SELGITUSED

6. 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu korralistel valimistel korraldatakse elektrooniline

hääletamine hääletussüsteemiga, mille käitamisel osaleb riigi valimisteenistuse kõrval ka RIA. RIA

roll valimistel on nimekirjade alusel hääletaja elektroonilisele hääletamisele lubamine, häälte

vastuvõtmine, häälte hoidmine, hääletanud valijate nimekirjade haldamine ja lõpuks elektrooniliselt

hääletanud valijate häälte üleandmine valimiste korraldajale hääletamistulemuse

kindlakstegemiseks.

7. KOVVS §de 18 ja 19 järgi on valimiste korraldajad riigi valimisteenistus, maakonna valimisjuhid

ja jaoskonnakomisjonid, see loetelu on ammendav. KOVVS § 19 kohaselt on elektroonilise

hääletamise korraldamine riigi valimisteenistuse ülesanne. Seega on elektroonilise hääletamise

süsteemiga antud elektrooniliste häälte töötlemise ülesanded osaliselt üle seaduses nimetamata

organile, millel ei ole häälte töötlemise õigust.

8. Vabariigi Valimiskomisjon on oma otsuses ebaõigesti leidnud, et elektrooniliste häälte

töötlemisega seotud ülesannete üleandmine on valimiste organiseerimist puudutav küsimus, mis ei

riku kaebaja subjektiivseid õigusi.

9. Elektrooniliste häälte üleandmine seaduses nimetamata organile rikub põhiseaduse §st 60

tulenevat valimiste salajasuse põhimõtet. Elektroonilise hääle failides, mida RIA haldab, on koos nii

valija isikuandmed kui ka tema tehtud valik. Riigi valimisteenistus ei saa ilma elektroonilisi hääli

sisaldavate failide üle kontrolli omamata tagada häälte salajasust või hoida ära häälte õigusvastast

kopeerimist.

10. Kaebaja kandideerib 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel üksikkandidaadina.

11. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse „Tehniliste nõuete kehtestamine elektroonilise hääletamise

üldpõhimõtete tagamiseks“ punktiga 30 kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel rakendatav

elektrooniliste häälte lugemise kord näeb ette elektrooniliste häälte lugemise kahel päeval –

valimiste päeval ning teist korda valimiste päevale järgneval päeval. Selline häälte lugemise

korraldus on vastuolus RKVS §ga 601, mis näeb ette häälte lugemise valimiste päeva õhtul.

Vabariigi Valimiskomisjon ei saa seadusest tulenevaid nõudeid eirates otsustada elektrooniliste

häälte korduslugemise korraldamist.

12. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse „Tehniliste nõuete kehtestamine elektroonilise hääletamise

üldpõhimõtete tagamiseks“ punkti 31 kohaselt enne elektrooniliste häälte teist korda lugemist

elektroonilised hääled miksitakse. Miksimine tähendab häältest kogumite moodustamist ja nende

uuesti krüpteerimist, mille eesmärk on esialgse häälte registreerimise järjestuse segiajamine. Kuna

otsuse punkti 31 kohaselt miksitakse elektroonilised hääled üksnes enne nende teistkordset lugemist,

mitte aga nende lugemisel valimispäeval, on tegemist häälte lugemisega kahel erineval meetodil.

Sellise häälte lugemise korralduse tulemusel võidakse mõlemal häälte lugemisel saada erinev

2(5)

2

5-17-35

hääletustulemus, kuid pole määratud, kumb tulemus on kehtiv ning kantakse valimiste infosüsteemi

kui ametlik valimistulemus.

13. Eelnevast tulenevalt taotleb kaebaja elektroonilise hääletamise seaduse nõuetele vastavat

korraldamist ja elektroonilise hääletamise tühistamist.

14. V. Kruve Riigikohtule esitatud kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele

vastu, jäi oma vaidlustatud otsuse seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vabariigi

Valimiskomisjon selgitas täiendavalt, et valimistel ei kasutata Scytl Secure Electronic Voting SA

tarkvaralahendusi ega selle nimel olevaid patente. Elektrooniliste häälte lugemise protseduuri pole

Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses vaidlustatud. KOVVS § 542 lõike 10 kohaselt

järgneb elektrooniliste häälte lugemisele elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse

kontroll (kaebuses häälte teistkordne ülelugemine). Käesolevatel kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel toimub see 16. oktoobril 2017. a kell 10.00.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kaebaja on esitanud kolleegiumi hinnangul Riigikohtule sisuliselt kaks kaebust, milles taotleb

elektroonilise hääletamise tulemuse tühistamist ja uue elektroonilise hääletamise korraldamist

2017. a korralistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Esimeses kaebuses väidab kaebaja

elektroonilise hääletamise korraldamise õigusvastasust põhjusel, et selle korraldamisel osaleb riigi

valimisteenistuse kõrval RIA, millele pole KOVVS-iga elektroonilise hääletamise korraldaja

ülesandeid pandud. Teises kaebuses vaidlustab kaebaja Vabariigi Valimiskomisjoni 4. mai 2017. a

otsuse nr 25 „Tehniliste nõuete kehtestamine elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“

punktides 30 ja 31 ette nähtud elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise nõudeid, mis

kaebaja hinnangul on vastuolus RKVS-is ja KOVVS-is sätestatud elektroonilise hääletamise

tulemuse kindlakstegemise nõuetega.

16. Kaebaja leiab, et KOVVS §dega 18 ja 19 on vastuolus RIA kaasamine elektroonilise

hääletamise korraldamisse. Samuti rikub seaduses nimetamata asutuse kaasamine elektroonilise

hääletamise korraldamisele kaebaja arvates valimiste salajasuse põhimõtet.

17. KOVVS § 18 lõike 1 punktide 1–3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste

korraldajateks riigi valimisteenistus, maakonna valimisjuhid ja jaoskonnakomisjonid. KOVVS § 19

lõike 1 punkti 1 kohaselt on riigi valimisteenistuse ülesandeks tagada valimiste seadusekohane

korraldamine, korraldada elektrooniline hääletamine ja teha kindlaks elektroonilise hääletamise

tulemus. RIA-le KOVVS kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste korraldaja ülesandeid ei pane.

Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest siiski järeldada, et RIA kaasamine kohaliku omavalitsuse

volikogu valimisel elektroonilise hääletamise menetlusse oleks täielikult välistatud.

KOVVS §dest 18 ja 19 tulenevaid nõudeid tuleb hinnata nende koostoimes muude KOVVS-i ja

RKVS-i normidega.

18. Kolleegium mõistab elektroonilise hääletamise korraldamise pädevust KOVVS § 19 lõike 1

punkti 1 tähenduses selliselt, et see hõlmab eelkõige elektroonilise hääletamise juhtimist (sh kõigis

hääletamise korraldust puudutavates olulistes küsimustes otsuste langetamist, mille tegemist ei ole

antud Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse), kontrolli hääletamise korraldamisse kaasatud organite

ja isikute tegevuse üle ning vastutust elektroonilise hääletamise õiguspärase korraldamise eest.

Samas ei tulene KOVVS § 19 lõike 1 punktist 1, et riigi valimisteenistus peaks täitma kõiki

elektroonilise hääletamise korraldamiseks vajalikke ülesandeid ise. Sama võib järeldada ka muudest

KOVVS-i sätetest. Nii näeb näiteks KOVVS § 19 lõike 2 punkt 5 ette, et riigi valimisteenistus tagab

3(5)

3

5-17-35

valimiste korraldamiseks vajalike teenuste ja inventari olemasolu. KOVVS § 21 ja RKVS § 18 lõike

1 kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse organ ning ameti- ja muu asutus kohustatud oma

pädevuse piires valimiste korraldajat valimiste korraldamisel abistama.

19. KOVVS § 532 kohaselt korraldatakse elektrooniline hääletamine kohaliku omavalitsuse

volikogu valimistel RKVS-i 71. peatükis sätestatud korras. RKVS-i § 482 lõike 3 punkti 2 alusel

kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon oma otsusega elektroonilise hääletamise organisatsiooni

kirjelduse. Vabariigi Valimiskomisjoni 8. juuni 2017. a otsuse nr 28 “Elektroonilise hääletamise

organisatsiooni kirjeldus” punktiga 2.2 on e-hääletamise süsteemis nn koguja ülesandeid määratud

täitma RIA. Sama otsuse teiste punktidega on määratud erinevaid elektroonilise hääletamise

korraldamiseks vajalikke ülesandeid täitma ka muid riigiorganeid ja isikuid. Kooskõlas käesoleva

otsuse punktis 18 antud tõlgendusega ei ole kolleegiumi hinnangul välistatud, et Vabariigi

Valimiskomisjon kaasab elektroonilise hääletamise korraldamisse ka muid organeid või isikuid

lisaks riigi valimisteenistusele ning tegemist ei ole RIA-le elektroonilise hääletamise korraldamise

üleandmisega KOVVS § 19 lõike 1 punkti 1 tähenduses.

20. RIA on Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõike 2 punkti 12 kohaselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas asuv amet. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

25. aprilli 2011. a määrusega nr 28 kehtestatud RIA põhimääruse § 7 kohaselt viib RIA riigi

infosüsteemi valdkonnas seadusega sätestatud ülesannete ulatuses ellu riigi poliitikat ja

arengukavasid, täidab juhtimisfunktsiooni, teeb riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse osutamiseks

kasutatavate infosüsteemide turvameetmete alalise rakendamise üle ja järelevalvet andmekogude

kasutuselevõtmise ja andmekogude haldamise vastavuse üle seadustele, teistele õigusaktidele ja

tehnilistele nõuetele. RIA põhiülesannete hulka kuulub sama määruse § 8 kohaselt muuhulgas riigi

infosüsteemide infoturbe ja haldamisega seotud ülesannete täitmine (eelkõige põhimääruse § 8

punktid 2, 5, 6, 11).

21. Võib eeldada, et RIA kui oma põhiülesandena riigi elektroonilise infoturbe tagamisele

spetsialiseerunud asutus suudab kindlustada hääletamise salajasuse põhimõtte järgimise Vabariigi

Valimiskomisjonilt RIA pädevusse antud elektroonilise hääletamise toimingute tegemisel. Kaebaja

ei ole Riigikohtule ega Vabariigi Valimiskomisjonile esitanud mingeid konkreetseid andmeid,

millest saaks järeldada, et RIA võis rikkuda või rikkus 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu

valimiste elektroonilise hääletamise salajasuse põhimõtet.

22. Teiseks on kaebaja vaidlustanud Vabariigi Valimiskomisjoni 4. mai 2017. a otsuse nr 25

„Tehniliste nõuete kehtestamine elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“

punktidest 30 ja 31 tulenevaid elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise nõudeid, mis

tema hinnangul on vastuolus RKVS-is ja KOVVS-is sätestatud nõuetega. Nimetatud otsus avaldati

Riigi Teatajas 6. mail 2017. a (RT III, 06.05.2017, 1).

23. Vabariigi Valimiskomisjoni 4. mai 2017. a otsuse nr 25 punktis 30 ette nähtud elektrooniliste

häälte teistkordne lugemine valimispäevale järgneval päeval ei saa iseenesest rikkuda kellegi õigusi.

Vabariigi Valimiskomisjoni 4. mai 2017. a otsuse nr 25 kooskõla KOVVS-iga saab hinnata, kui

vaidlustatakse konkreetset valimistoimingut. Elektrooniliselt antud häälte lugemine 2017. a

korralistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel toimus KOVVS § 542 lõike 2 ja Vabariigi

Valimiskomisjoni 4. mai 2017. a otsuse nr 25 punkti 30 alusel 15. oktoobril 2017. a ja häälte

teistkordne lugemine valimispäevale järgneval päeval, 16. oktoobril 2017. a, seega alles pärast seda,

kui kaebaja oli kaebusega Riigikohtu poole pöördunud.

4(5)

4

5-17-35

24. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium V. Kruve

kaebuse rahuldamata.

Paavo Randma, Hannes Kiris, Jüri Põld

5(5)

5