5-17-32/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

51732

Otsuse kuupäev

24. oktoober 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Paavo Randma, liikmed Hannes Kiris ja Jüri Põld

Kohtuasi

Asja läbivaatamine

Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 11. oktoobri

2017. a otsuse nr 34 tühistamiseks

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 11. oktoobri 2017. a otsuse nr 34 peale

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Virgo Kruve esitas 8. oktoobril 2017. a Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et

rikutud on tema valimisvabadust, kuna valimisrakendus ei võimaldanud tal 6. oktoobril 2017. a

elektrooniliselt hääletades hääletada tühja sedeliga võrdväärselt paberil hääletajatega.

Elektrooniliseks hääletamiseks kasutatav valijarakendus ei vasta põhiseaduse ja elektroonilist

hääletamist sätestava Riigikogu valimise seaduse (RKVS) nõuetele. Põhiseaduse (PS) kohaselt on

valimised vabad. Valimiste vabaduse tagamiseks on seaduses ette nähtud ka tühja sedeli andmise

vabadus, seda võimaldab pabersedeli puhul kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse

(KOVVS) § 54 ning see ei ole RKVS § 484 lõigete 3 ja 4 järgi välistatud ka elektroonilisel

hääletamisel. Seetõttu taotles kaebaja elektroonilise hääletamise korral tühja sedeliga hääletamise

võimaluse loomist ja käimasolevatel 2017. a korralistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

elektroonilise hääletamise peatamist, häälte tühistamist ning hääletajate valimispäeval jaoskonnas

hääletamisele kutsumist.

2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 11. oktoobri 2017. a otsusega nr 34 V. Kruve kaebuse

rahuldamata.

3. Vabariigi Valimiskomisjoni põhjenduste kohaselt ei näe RKVS ega KOVVS ette võimalust

elektroonilisel hääletamisel kehtetu sedeli (kehtetu hääle) andmiseks. Ka pabersedeliga hääletamisel

ei näe kehtivad seadused ette nn protestihääle andmise võimalust.

4. Kehtetu sedeli andmine ei ole valijale eraldi antud õigus, vaid pabersedeli täitmisega paratamatult

kaasnev võimalik tagajärg, mida valijale elektroonilisel hääletamisel tagama ei pea. KOVVS § 54

lõike 8 punkti 2 kohaselt loetakse kehtetuks hääletamissedel, millele ei ole kirjutatud ühegi

kandidaadi registreerimisnumbrit. Selle sätte alusel eraldatakse pabersedeliga hääletamisel tekkinud

kehtetud sedelid kehtivate hääletamissedelite hulgast. Kehtetu hääle andmine ei ole

valimisvabadusega seotud. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valijal peab

olema võimalik oma tahet takistamatult väljendada. Riigikohus on märkinud, et seaduses ette nähtud

5-17-32

erinevate hääletamisviiside kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras ning kõikidele isikutele ei pea

tagama absoluutselt võrdseid võimalusi valimistoimingu üheviisiliseks tegemiseks (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. septembri 2005. a otsus kohtuasjas nr 3411305,

punkt 24). Seega ei tingi pelgalt asjaolu, et pabersedeliga hääletamisel ei ole võimalik välistada

sedeli rikkumist, sellise võimaluse loomise kohustust elektroonilisel hääletamisel.

5. See, et seadus ei näe tühja või muul põhjusel kehtetu sedeliga hääletamist eraldi ette, nähtub ka

asjaolust, et valimistulemuste kindlakstegemisel ei ole kehtetutel häältel tähendust. Kehtetud

hääletamissedelid lähevad küll arvesse hääletamisest osavõtnud valijate arvu kindlakstegemisel,

kuid valimistulemusi hääletamisest osavõtnute protsent ei mõjuta. Seetõttu oleks hääletamissedelil

kandidaatide registreerimisnumbrite kõrval tühja või kehtetu sedeli andmise võimaluse

väljapakkumine valija jaoks eksitav.

6. V. Kruve esitas 13. oktoobril 2017. a Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni

11. oktoobri 2017. a otsuse nr 34 tühistamiseks.

7. Vabariigi Valimiskomisjon edastas V. Kruve kaebuse Riigikohtule 15. oktoobril 2017. a.

Kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma vaidlustatud otsuse

seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHT

8. Hääletajal peavad olema samaväärsed valikud ja vabadused nii elektroonilisel hääletamisel kui ka

hääletamissedeliga hääletamisel valimisjaoskonnas. See tähendab ka võimalust teha sõltumata

hääletamise viisist samu valikuid. Jaoskonnas hääletades on valijal vabadus kirjutada sedelile

kandidaadi number, jätta sedel tühjaks või sedel rikkuda. Elektroonilisel hääletamisel sedeli tühjaks

jätmise võimalust ei ole ning seetõttu ei ole valimiste vabadus erinevate hääletamise viiside puhul

samaväärselt tagatud.

9. Ebaõige on Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses väidetu, et seadus ei näe ette võimalust

elektroonilisel hääletamisel kehtetu hääle (kehtetu hääletamissedeli) andmiseks. Kehtetu hääle

andmise võimalus tuleneb RKVS 601 lõikest 6, mis sätestab, et elektrooniline hääl, mis ei sisalda

valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi

Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu.

10. Hääletaja arvuti ja valimiste serverite töö vigade tagajärjel on kehtetuid hääli esinenud nii

2011. a, 2013. a kui ka 2015. a toimunud valimistel. Isegi kui hääletajal ei ole elektroonilisel

hääletamisel vabadust jätta sedel tühjaks, võib selline sedel siiski tekkida elektroonilisel

hääletamisel kasutatavate seadmete vigade tõttu. Tehnilisel põhjusel kehtetu hääle andmisest tuleb

eristada olukorda, kus inimene soovib teadlikult anda kehtetu hääle.

11. Valimiste vabaduse põhimõte, mida rõhutavad PS ja RKVS, tähendab enamat kui ainult kehtiva

hääle andmise võimalust ja sellega hääletamistulemuse mõjutamist. Riigikogu ja kohaliku

omavalitsuse volikogude liikmete hääletamise vabadus on poolthääle andmise kõrval tagatud ka

vastuhäälte andmise ja erapooletuks jäämise võimalusega. Kuigi tulemust mõjutavad ainult poolt

antud (kehtivad) hääled, ei oleks mõeldav takistada esinduskogus hääletamisel erapooletuks jäämist

või vastu hääletamist. Sedeli tühjaks jätmisel või rikkumisel on tegemist protestihäälega, mille

andmiseks peab valimiste vabaduse põhimõttest tulenevalt olema tagatud võimalus ka

elektroonilisel hääletamisel Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.

2(4)

5-17-32

12. Tühja sedeli (kehtetu hääle) andmise võimalus elektroonilisel hääletamisel kaitseb hääletajat

selle eest, et tema eest ei saa jaoskonnas häält anda keegi teine. Näiteks on võimalik, et teades

järjekindlalt hääletamata jätjaid, võib valimiskomisjoni liige pahatahtlikult tema eest lasta hääletada

kellelgi teisel. Tühja sedeli andmise võimalus kaitseb hääletajat ka juhul, kui teda proovitakse

survestada elektrooniliselt hääletama, aga tal puudub eelistus või soov hääletada.

13. Elektroonilisel hääletamisel hääletaja valikuvõimaluste piiramine hääletuse korraldajale sobivate

variantidega ei erine millegi poolest hääletaja sundimisest hääletama mõne kandidaadi poolt. Seni

toimunud elektroonilisel hääletamisel on massiliselt rikutud valimiste vabadust. Seetõttu tuleb

2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimise elektroonilise hääletuse tulemused tühistada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Käesolevas asjas on põhiküsimuseks, kas põhiseadusega on kooskõlas, et kohaliku omavalitsuse

volikogu valimisel toimuval elektroonilisel hääletamisel ei ole võimalik tahtlikult anda kehtetut, st

hääletaja elukohajärgses valimisringkonnas kandideeriva kandidaadi registreerimisnumbrit mitte

sisaldavat või ebaselge sisuga elektroonilist häält.

15. Kaebaja ja Vabariigi Valimiskomisjon ei vaidle selle üle, et kehtiv õigus kohaliku omavalitsuse

volikogu valimisel toimuval elektroonilisel hääletamisel tahtliku kehtetu hääle andmise võimalust

ette ei näe, vaid võimaldab üksnes teha valik kandideerivate isikute vahel. Ehkki KOVVS § 542

lõike 5 punktist 2 tulenevalt on võimalik, et ka elektrooniliselt antud hääl osutub kehtetuks, võib

selline kehtetu hääle andmise võimalus tuleneda näiteks elektroonilise hääletamise süsteemis

esinevast tehnilisest veast, mitte aga hääletaja soovist anda kehtetu hääl.

16. Kaebaja näeb kehtetu hääle andmise võimaluse puudumises vastuolu eelkõige kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise vabaduse põhimõttega (PS § 156 lõike 1 esimene lause) ja kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise ühetaolisuse põhimõttega (PS § 156 lõike 1 kolmas lause).

17. Valimiste vabaduse põhimõtte kohaselt on vabatahtlik nii valimistel osalemine kui ka valiku

tegemine. Riik peab selle põhimõtte kohaselt looma vajalikud eeldused vaba hääletamise

toimumiseks ning kaitsma valijat mõjutuste eest, mis takistavad tal oma häält soovitud viisil anda

või andmata jätta (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. septembri 2005. a otsus

kohtuasjas nr 3411305, punkt 27).

18. Kolleegiumi hinnangul ei mõjuta kehtetu hääle andmise võimaluse puudumine elektroonilisel

hääletamisel negatiivselt ei hääletaja iseseisvat õigust otsustada valimistel osalemise üle ega ka tema

võimalust teha ilma õigusvastase mõjutamiseta valik kandidaatide vahel. Kaebaja seisukoht, et

kehtetu elektroonilise hääle andmise võimalus võiks kaitsta hääletajat tema ebaseadusliku

mõjutamise eest, on üksnes hüpoteetiline ning sõltub sellest, kas ka tahtlikult antud kehtetut häält

oleks võimalik pärast selle andmist muuta RKVS § 485 punktis 1 ette nähtud viisil. Kui hääle

muutmine oleks võimalik, saaks isiku valikuvabadusse ebaseaduslikult sekkuda ka pärast kehtetu

hääle (nn tühja või rikutud sedeli) andmist, sundides teda oma eelistust muutma.

Valimiste vabaduse osana on hääletajale tagatud ka vabadus valida erinevate hääletamisviiside

vahel. Kui hääletaja leiab, et tema vabadus oma poliitilise eelistuse väljendamiseks on paremini

tagatud jaoskonnas hääletamisel, on tal võimalik otsustada selle hääletamisviisi kasuks.

19. Valimiste ühetaolisuse põhimõte tähendab, et igal valijal peab olema valimistulemuste

mõjutamiseks võrdne võimalus. Aktiivse valimisõiguse kontekstis tähendab ühetaolisuse põhimõte

ennekõike seda, et kõikidel valimisõiguslikel isikutel peab olema võrdne arv hääli ning et kõigil

3(4)

5-17-32

häältel peab olema võrdne kaal esinduskogu kohtade jaotamise üle otsustamisel (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. septembri 2005. a otsus kohtuasjas nr 3411305,

punkt 16). Kehtetu hääle andmise võimaluse puudumine elektroonilisel hääletamisel häälte kaalule

esinduskogu valimisel mõju ei avalda. Samuti ei mõjuta kehtetu hääl elektroonilisel hääletamisel või

kehtetu hääletamissedel jaoskonnas hääletamisel hääletamistulemust, sest kehtetuks tunnistatud

hääletamissedeleid ja kehtetuid elektroonilisi hääli hääletamis- ja valimistulemuste

kindlakstegemisel arvesse ei võeta.

20. Kuigi jaoskonnas toimuva hääletamise olemusest tulenevalt on hääletajal faktiline võimalus oma

hääletamissedel rikkuda või jätta oma valik sellele kandmata, ei tulene sellest, et hääletajale peaks

sarnane võimalus olema igal juhul tagatud ka elektroonilisel hääletamisel. Riigikohus on märkinud,

et võrdsusõiguse ja ühetaolisuse põhimõtete riive olemasolu ei tähenda veel nende

valimispõhimõtete põhiseadusevastast rikkumist. Kõikidele valimisõiguslikele isikutele ei pea

olema ilmtingimata tagatud absoluutselt võrdsed võimalused teha valimistoimingut ühel viisil.

Seaduses ette nähtud erinevate hääletamisviiside kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras. Inimeste

täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik ega

põhiseaduslikult nõutav (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. septembri 2005. a

otsus kohtuasjas nr 3411305, punktid 23 ja 24). Ka käesoleval juhul ei ole elektrooniliselt

hääletavate ja muid hääletamisviise kasutavate isikute erinev kohtlemine sellise intensiivsusega, et

sellest saaks järeldada valimiste ühetaolisuse põhimõtte või võrdsuspõhiõiguse rikkumist.

21. Kolleegium märgib siiski, et Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on oma 14. juuni 2017. a

soovituse CM/Rec(2017)5 e-hääletamise standardite kohta punktis 13 pidanud vajalikuks, et e-

hääletamise süsteem tagaks hääletajale võimaluse osaleda hääletusel või referendumil, langetamata

otsust ühegi valikuvõimaluse (valitava kandidaadi) kasuks. Sellise võimaluse tagamist on

põhjendatud elektroonilise hääletamise ja sedeliga hääletamise võrdsete võimaluste tagamise

vajadusega. Viidatud soovituse ellurakendamise põhjendatuse üle saab aga otsustada seadusandja.

22. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium V. Kruve

kaebuse rahuldamata.

Paavo Randma, Hannes Kiris, Jüri Põld

4(4)