3-17-960/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-960

Haldusasi

OÜ

BAO

ohtlikud

jäätmed

kaebus

Keskkonnainspektsiooni

vastu

sunniraha

tagastamiseks ning täitemenetluse algatamise ja

kohtutäituri tasu hüvitamiseks koos viivistega

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ BAO ohtlikud jäätmed, volitatud

esindaja vandeadvokaat Martin Triipan

Vastustaja

–

Keskkonnainspektsioon,

volitatud

esindajad Kristel Kund ja Anastassia Amel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ BAO ohtlikud jäätmed kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.11.2017 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ BAO ohtlikud jäätmed (registrikood 11456890) käitleb keskkonnakompleksloa nr

KKL/326050 alusel ohtlikke jäätmeid aadressil Lao 5, Maardu. Keskkonnainspektsiooni

(KKI) 31.01.2017 ettekirjutusega nr 0000199 peatati Lao 5 käitluskohas jäätmete vastuvõtt,

kuni jäätmete laoseisu on vähendatud 450 tonnini ning jäätmeid hoiustatakse vastavalt

äriühingule väljastatud kompleksloale. Ettekirjutuses hoiatati äriühingut, et ettekirjutuse

täitmata jätmisel, s.o jätkates jäätmete vastuvõtmist Lao 5 käitluskohas, rakendatakse

sunniraha summas 5000 eurot. Rikkumise kirjelduses märgiti muu hulgas et käitluskohas

2(11)

ladustatakse jäätmeid suuremas määras, kui on lubatud kompleksloaga, jäätmemahuteid

hoiustatakse väliterritooriumil, kust jäätmed võivad sadeveega jõuda lähedalasuvasse Kroodi

ojasse, mõjutades nõnda ümbritsevat keskkonda, ning jäätmete kuhjumine tekitab täiendava

tuleohu, mida kinnitavad kinnistul toimunud kaks põlengut 2015. aastal.

2. KKI edastas OÜ-le BAO ohtlikud jäätmed 05.04.2017 objekti kontrollimise protokolli nr

1070005, milles märkis, et äriühing on jätkanud ohtlike jäätmete vastuvõtmist Lao 5

käitluskohas. Protokolli kohaselt kontrollis KKI 20.03.2017, 21.03.2017 ja 23.03.2017

Umbsaare kogumiskeskust Umbsaare külas Võru vallas Võru maakonnas, mida haldab OÜ

BAO ohtlikud jäätmed ja MTÜ Võru Jäätmekeskuse vahelise kokkuleppe kohaselt viimane

(jäätmeluba L.JÄ/325277). KKI tegi ohtlike jäätmete saatekirjade ja kohapeal tuvastatud

jäätmekoguste põhjal kindlaks, et jäätmeid on vastu võetud Lao 5 käitluskohas. Kuna

31.01.2017 ettekirjutust ei täidetud, kohaldas KKI OÜ BAO ohtlikud jäätmed suhtes

sunniraha summas 5000 eurot.

3. Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus edastas 06.04.2017 OÜ-le BAO ohtlikud

jäätmed täiteasjas 022/2017/1851 täitmisteate 5000 euro sissenõudmiseks ja otsuse

kohtutäituri tasu ja kulude väljanõudmise kohta.

4. OÜ BAO ohtlikud jäätmed esitas Tallinna Halduskohtule 05.05.2017 kaebuse sunniraha

rakendamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja KKI kohustamiseks lõpetada sunniraha

sissenõudmine. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus peatada

tema suhtes algatatud täitemenetlus.

5. Kohus võttis kaebuse 11.05.2017 määrusega menetlusse, pidades kaebuse eesmärgi

saavutamiseks sobivaimaks kohustamisnõuet. Eraldiseisva tuvastamisnõude esitamist ei

pidanud kohus vajalikuks, jättes selle käiguta. Kohus jättis samas esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

6. Kaebaja esitas kohtule 26.05.2017 taotluse kaebuse muutmiseks seoses sunniraha

tasumisega. Kaebaja nõudis tasutud sunniraha tagastamist ning täitemenetluse kulude

(täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu) hüvitamist vastavalt 5000 ja 762 eurot.

Lisaks palub kaebaja välja mõista viivise tasumisele kuuluvalt summalt.

7. Kaebaja esitas kohtule 31.05.2017 taotluse võtta asja juurde dokumendid, mis tõendavad

sunniraha ja täitemenetluse kulude tasumist.

8. Kohus tagastas 20.06.2017 määruses tuvastamisnõude, võttis asja juurde 31.05.2017

esitatud tõendid ning nõustus kaebuse muutmisega.

9. Kohus otsustas 23.08.2017 määruses vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses.

POOLTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja on seisukohal, et sunniraha rakendati õigusvastaselt, sunniraha määramist

ei ole põhjendatud ning see on ebamõistlikult suur.

10.1. Sunniraha rakendamise eelduseks on 31.01.2017 ettekirjutuse täitmata jätmine, s.o

ohtlike jäätmete vastuvõtmine Lao 5 käitluskohas. Arvestades, et kaebaja pole Lao 5

käitluskohas jäätmeid vastu võtnud, on ta 31.01.2017 ettekirjutust täitnud. KKI ei ole

kontrollinud, kas kaebaja on ettekirjutuse jätnud täitmata Lao 5 käitluskohas, vaid jõudis

sellele järeldusele, kontrollides laoseisu Umbsaare käitluskohas Umbsaare külas Võru

maakonnas. Vastustaja on meelevaldselt asunud seisukohale, et kuna Umbsaare käitluskohas

tuvastati ohtlike jäätmete kogustes puudujääke ajavahemikul 03.02.–21.03.2017, peab

koguste vahe olema vastu võetud ja asuma OÜ-le BAO ohtlikud jäätmed kuuluvas Lao 5

käitluskohas. Selleks, et kontrollida, kas kaebaja on 31.01.2017 ettekirjutust täitnud, oleks

3(11)

vastustaja pidanud kontrollina Lao 5 käitluskohta ja sealset laoseisu, sest 31.01.2017

ettekirjutus on tehtud Lao 5 käitluskoha suhtes, mitte Umbsaare kogumiskeskuse suhtes. Üht

käitluskohta puudutavate andmete põhjal ei saa järeldada, et kaebaja oleks Lao 5 käitluskohas

ohtlikke jäätmeid vastu võtnud. KKI pole esitanud ühtegi tõendit, kust nähtuks, et jäätmed

veeti kuhugi mujale või ladustati kusagil mujal kui Umbsaare kogumiskeskuses.

Ettekirjutuse täitmise kaudne kontroll ei ole õiguspärane ning sel alusel on õigusvastane

rakendada isikut koormavat sunniraha. Selleks, et väita, et ettekirjutust on rikutud, oleks

tulnud ettekirjutust puudutavas käitluskohas võrrelda jäätmeliikide kaupa algseisu ja

kontrollimise seisu. Lisaks võib ühe käitluskoha jäätmete arvepidamise andmete ebakõla olla

selgitatav arvepidamise vigadega, mistõttu ei saa tõsikindlalt sellisest ebakõlast järeldada, et

teises käitluskohas on tingimata jäätmeid vastu võetud. Jäätmekoguste erinevused Umbsaare

kogumiskeskuses võisid tuleneda erinevatest asjaoludest. Näiteks võisid ohtlikud jäätmed olla

ebaseaduslikult ladustatud selleks mitteettenähtud kohas (mida kaebaja ei mööna), jäätmed

võisid olla autoga teel Umbsaare kogumiskeskusesse, võisid esineda vead saatekirjade

vormistamisel vms. Ühelgi viisil ei tõenda asjaolu, et teatav saatekirjade järgne jäätmete

kogus oli Umbsaare kogumiskeskuses puudu, seda, et kaebaja oleks Lao 5 asuvas

käitluskeskuses rikkunud 31.01.2017 ettekirjutust nr 0000199. Igal juhul nähtub KKI esitatud

tõenditest, et ohtlike jäätmete veo sihtkohaks oli Umbsaare küla. Sellega on üheselt võimalik

tuvastada jäätmete lõppsihtkoht.

10.2. Kaebaja selgitas 31.03.2017 vastustajale, et Umbsaare käitluskoha laoseisu

mittevastavus saatekirjadele tekkis logistiliste ringide optimeerimisest ehk tegemist oli üksnes

viivitusega ja Umbsaare käitluskoha kontrollimise ajal ohtlikke jäätmeid alles transporditi

Umbsaare käitluskohta. Kaebajale teadaolevalt oli erinevus Umbsaare käitluskoha laoseisu ja

saatekirjade järgse jäätmete koguse vahel üksnes ligikaudu üks veoautotäis jäätmeid. Kui

kaebaja selgitused jäid KKI-le arusaamatuks, oleks vastustaja pidanud kaebajalt küsima

täiendavaid selgitusi.

10.3. Objekti kontrollimise protokoll nr 1070005 on vastuoluline. Protokolli esimesel

leheküljel on märgitud, et „ettekirjutuse täitmist kontrolliti saatekirjade infosüsteemist. /…/

Ajavahemikul 03.02.–21.03.2017 koostatud ohtlike jäätmete saatekirjadest nähtub, et ettevõte

ei ole Lao 5 käitluskohas jäätmeid vastu võtnud.“ Vastavalt MTÜ Võru Jäätmekeskus

töötajate ütlustele kontrollis vastustaja Umbsaare käitluskoha laoseisu ühel korral, mitte

kolmel korral, nagu on objekti kontrollimise protokollis ekslikult märgitud.

10.4. Ettekirjutuse täitmata jätmist ei tõenda AS Green Marine esindaja ütlused, mille

kohaselt andis AS Green Marine kaebajale jäätmed üle Lao 5 käitluskohas. AS Green Marine

ei olnud jäätmete faktiliseks vedajaks, vaid selleks oli kaebaja. Vastavalt ei saa AS-l Green

Marine olla informatsiooni jäätmete sihtkoha kohta. AS Green Marine kirjas on märgitud, et

„teatame, et Green Marine AS ei ole osutanud transporditeenust BAO Ohtlikud Jäätmed OÜ-

le. Päringus loetletud saatekirjades /…/ märgitud jäätmete üleandjad on Green Marine AS

lepingulised kliendid.“ Kui jäätmeid vedav veok sõidab korraks läbi ettevõtte ühest asukohast,

et sealt täiendavalt kaupa peale võtta, et sõita teise käitluskohta, ei saa järeldada, et esimeses

asukohas ettekirjutust rikuti. Kaebajale teadaolevalt on AS Green Marine parandanud enda

koostatud ohtlike jäätmete saatekirjad sihtkoha osas, kuna varasemalt olid need ekslikud.

Ebaõige sihtkoht märgiti ilmselt valesti, kuna arvestati varasemat praktikat sihtkoha osas.

10.5. Rakendatud sunniraha summa määramist ei ole põhjendatud ning see on

ebaproportsionaalne. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-72-14 leidnud, et hoiatus ei ole

lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks

haldusorgani kaalutlusõiguse. Haldusorgan võib sunniraha rakendada ka hoiatuses märgitust

väiksemas

määras.

Kohustus

järgida

proportsionaalsuse

põhimõtet

tuleneb

nii

4(11)

korrakaitseseadusest (KorS) §-st 7 kui haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54.

Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine kujutab olulist kaalutlusviga, mis toob kaasa sunniraha

määramise õigusvastasuse. Sunniraha rakendamise eesmärk on isikut motiveerida ja sundida

oma kohustusi täitma. KKI pole järginud HMS §-st 56 tulenevat põhjendamisnõuet.

Sunniraha summa mõistlikkuse hindamisel saab arvestada asjaoluga, et KKI tegi 30.03.2017

kaebajale ettekirjutuse nr 0000199, mille sisuks on Lao 5 käitluskohas jäätmete koguse

vähendamine ja jäätmete hoiustamine kooskõlas kompleksloa nõuetega. Viidatud ettekirjutuse

kohaselt peab kaebaja järk-järgult jäätmete koguseid vähendama ja hoiustama jäätmeid

vastavalt kompleksloale. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks on märgitud 01.01.2018.

Ettekirjutuse täitmise kiireloomulisus ei ole kaalutlus, mis õigustaks sunniraha määramist

maksimaalses ulatuses. Sunniraha tasumine vähendab kaebaja võimekust täita 30.03.2017

ettekirjutusest tulenevaid kohustusi.

11. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et sunniraha rakendamise eeldused on

täidetud. Kaebaja ei ole ettekirjutust täitnud.

11.1. KKI tegi ajavahemiku 03.02.–21.03.2017 kohta ohtlike jäätmete saatekirjade

süsteemist väljavõtte kaebaja poolt Umbsaare käitluskohas vastu võetud jäätmete kohta.

Saatekirjade väljavõtte kohaselt on OÜ BAO ohtlikud jäätmed võtnud sel perioodil Umbsaare

kogumiskeskuses vastu jäätmeid erinevatelt ettevõtetelt üle Eesti. Kokku on Umbsaare

kogumiskeskuses ajavahemikul 03.02.–10.03.2017 vastu võetud 75 413 tonni erinevaid

ohtlikke jäätmeid, sh 33 018 tonni orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavaid

värvi- ja lakijäätmeid (jäätmekoodiga 08 01 11*), 12 368 tonni ohtlikke aineid sisaldavaid

pesuaineid (jäätmekoodiga 20 01 29*); 6362 tonni muid mootori-, käigukasti- ja määrdeõlisid

(jäätmekoodiga 13 02 08*); ligikaudu 5240 tonni ohtlike ainetega saastatud absorbente,

puhastuskaltse, filtermaterjale, sh õlifiltreid, ja kaitseriietusi (jäätmekoodiga 15 02 02*) jne.

KKI tuvastas Umbsaare kogumiskeskuse kontrollimisel 21.03.2017 kohapeal ligikaudu 13

tonni värvi ja lakijäätmeid (saatekirjade kohaselt oleks pidanud olema u 33 tonni) ja ligikaudu

2,7 tonni mootoriõlisid (saatekirjade kohaselt oleks pidanud olema u 6 tonni) ja ligikaudu

0,68 tonni ohtlike ainetega saastatud absorbente, puhastuskaltse, filtermaterjale, sh õlifiltreid,

ja kaitseriietusi (saatekirjade kohaselt oleks pidanud olema u 5 tonni). Teisi vastu võetud

jäätmeid saatekirjade kohaselt Umbsaare kogumiskeskuses ei tuvastatud. Kuna jäätmete veod

toimusid ajavahemikul 03.02.–10.03.17 kokku 21 erineval päeval ning saatekirjade kohaselt

ei olnud Umbsaare käitluskohas vastu võetud jäätmeid kohapeal ja vedajate pisteline kontroll

näitas, et jäätmed anti kaebajale üle, pidid need jäätmed olema vastu võetud ja vaheladustatud

kusagil mujal, enne kui need toodi Umbsaare kogumiskeskusesse 05.04.2017. Jäätmekoormad

ei saanud olla nii pika perioodi jooksul teel Umbsaare kogumiskeskusesse. Sel perioodil oli

OÜ-l BAO ohtlikud jäätmed jäätmekäitluseks vaid kaks ametlikku jäätmekäitluskohta:

Umbsaare kogumiskeskus ja Lao 5 käitluskoht. Muid ametlikke jäätmete kogumiskohti

ettevõttel ei olnud. Seega pidid puuduolevad jäätmed olema ladustatud Lao 5 käitluskohas.

Lao 5 käitluskoha kohapealne kontroll poleks võimaldanud tuvastada ja üles leida Umbsaare

käitluskohas puuduolevaid jäätmeliike, jäätmetekitajaid ega jäätmete vastuvõtukuupäeva,

kuna Lao 5 käitluskoha mahutitel puudub nõuetekohane märgistus (tuvastatud 01.12.2016

plaanilise kontrolli ning 20.01.2017 vaatluse käigus). Samuti oleks olnud võimatu kaaluda

kõiki vahelaos olnud jäätmeid, veendumaks, kas esineb erinevusi kohapealsete koguste ja

saatekirja järgsete koguste vahel.

11.2. Kaebaja 31.03.2017 kirjast jääb selgusetuks, mida tähendab logistiline optimeerimine

ning kuhu ladustati puuduolev kogus vahepealsel ajal. Ettevõte võttis jäätmeid vastu

ajavahemikul 03.02.–10.03.2017, kuid vastuskirja järgi on jäätmed Umbsaare kogumiskohta

viidud alles 05.04.2017. Kaebajal on kohustus koostada saatekirjad enne vedu ning kaebajale

anti võimalus selgitada puuduolevate jäätmete asukohta, kuid ta jättis küsimustele vastamata.

5(11)

Kaebaja on saatekirjade kinnitamisega tõendanud vedude toimumist ja jäätmete vastuvõtmist,

jättes mulje, et jäätmed on kogutud ja vastu võetud Umbsaare kogumiskeskuses. Kaebaja ei

ole tõendanud, et jäätmed võisid olla teel Umbsaare kogumiskeskusesse, või et esinesid vead

saatekirjade vormistamisel. Kaebajale selgitati 04.01.2017 haldusmenetluse alustamise teates,

et vastuväidete või arvamuse esitamata jätmine ei takista ettekirjutuse koostamist.

11.3. Kaebaja väljavõtted objekti kontrollimise protokollist on kontekstist välja võetud.

Protokollis selgitatakse, et kontrollimise käigus tuvastati olulisi erinevusi Umbsaare

kogumiskeskuses saatekirjade kohaselt vastu võetud ja kohapeal tuvastatud jäätmete koguste

vahel. Kontroll näitas, et kaebajale on saatekirjadel olevatel kuupäevadel jäätmeid üle antud.

Kuna kaebajal ei olnud peale Lao 5 käitluskoha ja Umbsaare kogumiskeskuse teisi

vaheladustamise platse, pidi puuduolev kogus jäätmeid olema vaheladustatud Lao 5

käitluskohas.

11.4. Ohtlike jäätmete saatekirjade nr OJS-33097, OJS-33092, OJS-33096, OJS-33111,

OJS-33093, OJS-33100, OJS-33103, OJS-33105, OJS-33107, OJS-33090, OJS-33094, OJS-

33112, OJS-33099 ja OJS-33110 kohaselt on ajavahemikul 03.02.–28.02.2017 erinevate

ohtlike jäätmete vedusid (laevadelt Muuga sadamas, laevadelt Paldiski lõunasadamas,

laevadelt Tallinna vanasadamas, Paldiski Sadamate AS jne) Umbsaare käitluskohta teostanud

AS Green Marine. Saatekirjade kohaselt on jäätmete vastuvõtja olnud OÜ BAO ohtlikud

jäätmed. AS Green Marine on vedusid teostatud kuuel erineval päeval (03.02, 07.02, 10.02,

13.02, 23.02. ja 28.02.17) ning kokku on AS Green Marine viinud saatekirjade kohaselt

Umbsaare käitluskohta ligikaudu 5 tonni erinevaid ohtlikke jäätmeid. KKI küsis 27.03.2017

kirjaga nr 8-5/16/5760-17 AS-lt Green Marine infot, millisele aadressile on need jäätmed

transporditud. AS Green Marine 29.03.2017 vastuskirjaga nr OT2-2.1/12 on tõendatud, et

neid vedusid teostas AS Green Marine sihtkohta Lao 5, kus jäätmed võttis vastu OÜ BAO

ohtlikud jäätmed. Seega on AS Green Marine vastuskirjaga tõendatud, et OÜ BAO ohtlikud

jäätmed võttis Lao 5 käitluskohas jäätmeid vastu. Jäätmete vastuvõtmine toimus ajal, mil

ettekirjutus oli tehtud ning just sel ajal pidi kaebaja jäätmete laoseisu vähendama, mitte neid

juurde võtma. AS Green Marine pole saatekirju pärast kaebuse esitamist muutnud, nagu

väidab kaebaja.

Isegi kui jäätmete faktiliseks vedajaks oli kaebaja, mitte AS Green Marine, siis saatekirjade

kohaselt oli jäätmete sihtkohaks märgitud Umbsaare kogumiskeskus, kuid kontrolli käigus

seal jäätmeid ei tuvastatud. Kuna Umbsaares jäätmeid ei leitud ja kaebajal oli sel ajal kaks

ametlikku jäätmekäitluskohta – Lao 5 ja Umbsaare –, siis pidid jäätmed olema Lao 5

käitluskohas.

31.01.2017 ettekirjutuse nr 0000199 kohaselt oli kaebajal keelatud igasugune jäätmete

vastuvõtmine Lao 5 käitluskohas, sh vaheladustamine ja saadetiste komplekteerimine. Kui

kaebaja väidab, et Lao 5 käitluskohast käidi läbi, et jäätmeid peale võtta, oleks selle kohta

pidanud koostama kaks saatekirja, kust oleks nähtunud, millal saadetis maha pandi ja millal

edasi saadeti. Saatekirjade kohaselt on kaebaja teostanud vedusid Lao 5 käitluskohast

Umbsaare käitluskohta 09.02.2017 ja 10.03.2017. Veetud on orgaanilisi lahusteid ja muid

ohtlikke aineid sisaldavaid värvi- ja lakijäätmeid 13 745 tonni ulatuses. Kohapealsel

kontrollimisel vastav kogus ka tuvastati. Muid jäätmeid pole saatekirjade kohaselt Umbsaare

käitluskohta ümber ladustatud ja neid pole ka tuvastatud. Kaebuse väide, et Lao 5

käitluskohast käidi läbi selleks, et sealt jäätmeid peale võtta, ei vasta seega tõele.

11.5. KKI valitud sunnivahend – 5000 eurot – ei ole isikut ebamõistlikult koormav. KKI

peab tagama ettekirjutuse täitmise, kuna tegemist on ohtlike jäätmete käitlemisega. Ohtlike

jäätmete ladustamise puhul on tegemist kõrgendatud keskkonnaohu ja -häiringu tekkimise

võimalusega. Kuna ohtlike jäätmete puhul on tegemist põlevmaterjaliga, siis nende

6(11)

ladestamisega väliterritooriumil esineb oht tulekahju puhkemiseks ja olulise keskkonnamõju

tekkimises ümbritsevale elukeskkonnale. Samal seisukohal oli ka kohus oma 11.05.2017

määruses. Kaebaja tegevuse ohtlikkus, Lao 5 territooriumil varasemalt toimunud jäätmete

põlengud (2015. a toimus kaks põlengut) ning kaebaja poolt ettekirjutuses ettenähtud puuduse

kõrvaldamata jätmine, on olulised põhjused sunniraha suuruse otsustamisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebaja tasus sunniraha ja kandis täitemenetluse kulud. Sunniraha ja täitemenetluse

kulude

kandmist

tõendavad

31.05.2017

esitatud

maksekorraldused

(31.05.2017

menetlusdokument, lisad 1–4). Kohus märkis 20.06.2017 määruses, et kui sunniraha on sisse

nõutud, on kaebaja õiguste kaitseks sobiv heastamiskaebus, mille nõudeks on sunniraha

tagastamine (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 5, riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 11 lg 2). Täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu tagastamiseks on tõhusaim

esitada hüvitamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 4, RVastS § 11 lg 2). Kaebaja esitas vastavad

nõuded ning kohus nõustus kaebuse muutmisega 20.06.2017 määruses. Kohtu menetluses on

seega heastamiskaebus 5000 euro tagastamiseks ja hüvitamiskaebus 762 euro saamiseks.

Kuna hüvitamiskaebuse lahendus eeldab vastust sellele, kas kaebaja suhtes rakendati

sunniraha õigusvastaselt, lahendab kohus esmalt heastamiskaebuse.

13. Kaebaja soovib, et KKI tagastaks talle õigusvastaselt makstud sunniraha 5000 eurot.

RVastS § 11 lg-st 1 tulenevaid heastamiskaebuse rahuldamise eelduseid on kohtupraktikas

sisustatud järgnevalt: 1) haldusorgan on avalik-õiguslikus suhtes toiminud õigusvastaselt; 2)

toiminguga rikuti isiku subjektiivseid õigusi; 3) õigusvastane tagajärg on püsiv; 4) esineb

põhjuslik seos haldusorgani teo ja õigusvastase tagajärje vahel; 5) õiguspärase olukorra

taastamise on võimalik ja vastuvõetav (Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2008 otsus

haldusasjas nr 3-06-188, p 30). Nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud üheaegselt kõik

eelnevalt nimetatud tingimused.

14. Poolte vahel on vaidlus peaasjalikult selle üle, kas vastustaja tegevus on olnud

õigusvastane. Vastustaja rakendas kaebaja suhtes sunniraha, leides, et kaebaja pole

31.01.2017 ettekirjutust täitnud. Ettekirjutuse täitmise kontroll viiakse läbi ja sunniraha

rakendatakse toimingutega. Toiming, nagu haldusorgani tegevus üldiselt, peab olema

õiguspärane. Küsimus on seega selles, kas vastustaja toiming – sunniraha rakendamine – oli

õiguspärane.

15. Sunniraha rakendamise eeldused on sätestatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse

(ATSS) § 8 lg-s 1: sunnivahendit on lubatud rakendada, kui on olemas haldusorgani kehtiv

ettekirjutus, kehtiva ettekirjutuse adressaati on hoiatatud sunnivahendi rakendamise eest,

ettekirjutuse adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitmata,

ettekirjutus ja hoiatus on adressaadile teatavaks tehtud, ei esine sama seaduse §-s 12

sätestatud erandeid. Lisaks peavad sunnivahendi liik ja selle kohaldamise viis olema

proportsionaalsed. Kohus peab kontrollima ka seda ega ei esine ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud

sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid.

16. Vaidlust ei ole, et käesolevas asjas ei ole ATSS §-s 12 sätestatud erandid asjakohased.

Vaidlus puudub ka selles, et 31.01.2017 ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud, see kehtib,

ning kaebajat on hoiatatud, et selle täitmata jätmise korral tuleb tal tasuda sunniraha.

Sunniraha hoiatus sisaldus 31.01.2017 ettekirjutuses. Vaidluse põhiküsimus seisneb selles,

kas kaebaja täitis 31.01.2017 ettekirjutust või mitte. Kuna ettekirjutuses ei olnud määratud

selle täitmise tähtaega – kaebajal tuli lõpetada jäätmete vastuvõtt Lao 5 käitluskohas, kuni

jäätmete seisu on vähendatud 450 tonnini ja jäätmeid hoiustatakse vastavalt äriühingule

7(11)

väljastatud kompleksloale –, ei ole küsimust ettekirjutuse täitmise tähtajas. Kohtul tuleb ka

hinnata, kas vastustaja järgis sunniraha rakendamisel haldusmenetluse üldpõhimõtteid.

17. Vastustaja kontrollis 31.01.2017 ettekirjutuse täitmist ning edastas kaebajale 05.04.2017

objekti kontrollimise protokolli, milles leidis, et kuna ettekirjutus on täitmata, rakendatakse

kaebaja suhtes sunniraha. Vastustaja hinnangul võttis kaebaja Lao 5 käitluskohas jäätmeid

vastu, vaatamata sellele, et seda oli 31.01.2017 ettekirjutuse kohaselt keelatud teha. KKI

jõudis sellele järeldusele, kontrollides ohtlike jäätmete saatelehti ajavahemiku 03.02–

13.03.2017 kohta ja laoseisu Umbsaare kogumiskeskuses Umbsaare külas Võru maakonnas.

Kuna Umbsaare kogumiskeskuses ei olnud ladustatud jäätmeid, mis seal saatekirjade kohaselt

pidid olema, jäätmete üleandjad olid kaebajale jäätmed üle andnud, ja kaebajal oli sel ajal

võimalik jäätmeid ladustada kahes kohas – Lao 5 käitluskohas ja Umbsaare kogumiseskuses –

, pidid puuduolevad jäätmed olema Lao 5 käitluskohas. Jäätmed ei saanud olla teel Umbsaare

kogumiskeskusesse nii pika ajavahemiku jooksul. Vastustaja hinnangul tõendasid jäätmete

vastuvõtmist Lao 5 käitluskohas ka AS Green Marine selgitused.

18. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja oleks pidanud kontrollima jäätmete laoseisu ja

kogust Lao 5 käitluskohas, kuna ettekirjutus puudutas Lao 5 käitluskohta, mitte tegema

kaebajat koormavaid järeldusi kaudsete tõendite põhjal. Jäätme koguste erinevused

saatekirjadel ja tegelikkuses võisid olla põhjustatud logistiliste ringide optimeerimisest või

muudest asjaoludest. AS Green Marine ei ole vedusid faktiliselt teostanud, vaid neid teostas

kaebaja. Nõnda ei saanud AS-l Green Marine olla ka usaldusväärseid andmeid vedude

sihtkoha kohta. Saatekirjade kohaselt oli vedude sihtkohaks Umbsaare kogumiskeskus.

Vastustaja esitatud saatekirjad tõendavad üksnes seda, et Umbsaare kogumiskeskuse

kontrollimisel ei vastanud saatekirjades fikseeritud kogused tegelikult Umbsaare

kogumiskeskuses ladustatud jäätmete kogustele. See ei tõenda, et puuduolevaid jäätmeid

ladustati Lao 5 käitluskohas, st rikuti 31.01.2017 ettekirjutust.

19. Koormava toimingu tegemine eeldab, et esinevad seda tingivad faktilised asjaolud.

Selleks peab haldusorgan välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja

vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel. Käesoleva vaidluse puhul tähendab see

eelkõige seda, et KKI pidi tuvastama asjaolu, et kaebaja võttis Lao 5 käitluskohas ohtlikke

jäätmeid vastu.

19.1. Kaebaja kahtleb, kas vastustaja võis sunniraha rakendada kaudsete tõendite põhjal.

Kohus selgitab, et haldusmenetluse seadus ei erista otseseid ja kaudseid tõendeid.

Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb haldusorganil koguda asjas tähtsust omavad tõendid.

Sarnaselt tuleb haldusotsustuse tegemisel lähtuda asjas tähtsust omavatest tõenditest. Samal

ajal kehtib menetlusosalisele ja muudele isikutele pöördkohustus vajadusel haldusorganile

nõutav tõend esitada (HMS § 38 lg 1). Kui haldusmenetlus algatatakse haldusorgani

initsiatiivil, on haldusorganil õigus otsustada omal äranägemisel, mil viisil ja kuidas tõendeid

koguda ning missuguste asjaolude tuvastamist ja tõendeid ta menetluse eesmärgi

saavutamiseks vajab. Kui kogutud tõendid on omavahel vastuolus, ei tohi haldusorgan siiski

eelistada üht vastuolulist tõendit teisele. Igal juhul tuleb otsustuse tegemisel hinnata kõiki

tõendeid kogumis. Tõendite kogumisel tuleb arvestada ka haldusmenetluse üldpõhimõtteid:

tõendite kogumine peab olema eesmärgipärane ja efektiivne (HMS § 5 lg 2). Nõnda võib

haldusorgan kasutada võimalikult lihtsaid ning kiireid kogumismeetodeid.

19.2. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on otseseid ja kaudseid tõendeid eristatud valdavalt

maksumenetlustes, eelkõige vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel ning täpsemalt isiku süü

vormi kontekstis (vt RKHKo 12.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-13, p 16). Kohtu

hinnangul on võimalik otseseid ja kaudseid tõendeid eristada ka asjaolu tõendamise

kontekstis. Kui otsesteks tõenditeks on ennekõike tõendid, mis näitavad isiku teadmist

8(11)

mingist asjaolust või teatud käitumist, siis kaudsed tõendid viitavad muul viisil selle sama

asjaolu esinemisele. Seejuures võib mingi asjaolu tõendatuks lugeda või kaebajale omistada

ka kaudsete tõendite põhjal, lähtudes asjaolude kogumist ja elulise usutavuse (üldise

tõenäosuse) kriteeriumist (vt mutatis mutandis RKHKo 11.02.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-

1-62-14, p 22).

20. Haldusmenetluses lubatavad tõendid sätestatakse HMS § 38 lg-s 2: tõendiks võib olla

menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning

eksperdi arvamus. Praegu on vastustaja teinud väljavõtte ohtlike jäätmete saatekirjadest.

Ohtlike jäätmete saatekirja näol on tegemist dokumentaalse tõendiga. Umbsaare

kogumiskeskuses tuvastati laoseis ja jäätmete kogus paikvaatluse käigus. Iseenesest ei ole

oluline mitu korda KKI Umbsaare kogumiskeskust kohapeal kontrollis. Objekti kontrollimise

protokolli kohaselt kontrolliti Umbsaare kogumiskeskust 20.03.2017 (laoruum ja seal olevad

jäätmed). Järgneval päeval kontrolliti uuesti Umbsaare kogumiskeskuse laohoone ruume,

hoiuruume ja merekonteinerit. Asja materjalidest ei nähtu, et Umbsaare kogumiskeskust oleks

kontrollitud 23.03.2017, nagu on kirjas objekti kontrollimise protokollis. Lisaks nõudis

vastustaja seisukohta AS-lt Green Marine ja teistelt jäätmete üleandjatelt. Tegemist on taas

dokumentaalsete tõenditega, millega arvestamine on haldusmenetluses lubatud. Kuna

haldusorgan kogub haldusmenetluses tõendeid omal äranägemisel, tuleb tõendite lubatavuse

asemel hinnata seda, kas vastustaja andis tõenditele õige hinnangu.

21. Kohus leiab, et vastustaja hinnang tõenditele oli õige. Esitatud tõendeid kogumis hinnates

on eluliselt usutav, et kaebaja ei täitnud 31.01.2017 ettekirjutust ning võttis Lao 5

käitluskohas ohtlikke jäätmeid vastu.

21.1. Pooled ei vaidle selle üle, kas ohtlike jäätmete saatekirjadel kajastatud jäätmete

kogused ja Umbsaare kogumiskeskuses tegelikult tuvastatud jäätmete kogused erinesid. See,

et tegelikud jäätmete kogused Umbsaare kogumiskeskuses ja saatekirjades kajastatud jäätmete

kogused erinesid, nähtub objekti kontrollimise protokollist. Kaebaja ei ole seda asjaolu ka

vaidlustanud. Kaebaja on oma 03.10.2017 menetlusdokumendis märkinud isegi sõnaselgelt, et

ohtlike jäätmete saatekirjad tõendavad /…/ seda, et Umbsaare kogumiskeskuse kontrollimisel

ei vastanud saatekirjades fikseeritud jäätmete kogused tegelikult Umbsaare kogumiskeskuses

ladustatud jäätmete kogustele. Kaebaja heidab samas vastustajale ette, et selle põhjal ei

saanud rikkumist tuvastada Lao 5 käitluskoha osas.

21.2. Vastustaja leidis, et kuna puuduolevaid jäätmeid ei olnud Umbsaare kogumiskeskuses

ja kaebajal oli sel ajal kaks kohta, kus jäätmeid ladustada – Lao 5 käitluskoht ja Umbsaare

kogumiskeskus –, pidi ta olema jäätmeid vastu võtnud Lao 5 käitluskohas. Seda, et kaebaja

võttis jäätmeid vastu Lao 5 käitluskohas tõendas vastustaja hinnangul ka AS Green Marine

vastus KKI 27.03.2017 päringule nr 8-5/16/5760-17 (09.06.2017 vastus kaebusele, lisa 7).

21.3. Kohus märkis eelnevalt, et mingi asjaolu tõendatuks lugemiseks piisab, kui sellele

viitavad kaudsed tõendid kogumis ning selle asjaolu esinemine on eluliselt tõenäoline. Kohus

märgib täiendavalt, et asjaolu tõendatuks lugemine ei tähenda, et selle asjaolu esinemine peab

olema 100% kindel. Selleks, et lugeda mingi asjaolu tõendatuks, piisab, kui vastupidine

võimalus on juhtumi asjaolusid arvestades välistatud.

Kohus nõustub kaebajaga, et ohtlike jäätmete saatekirjadel kajastatakse jäätmete sihtkohana

üksnes Umbsaare küla Võru vallas Võru maakonnas. Mitte üheski saatekirjas ei ole jäätmete

sihtkohana märgitud Lao 5, Maardu.

Samas puudub vaidlus, et Umbsaare kogumiskeskuses ei tuvastatud jäätmeid, mis seal

saatekirjade kohaselt pidid olema, jäätmete üleandjad andsid jäätmed kaebajale ja et kaebajal

oli sel ajal kaks kohta jäätmete ladustamiseks: Lao 5 käitluskoht ja Umbsaare kogumiskeskus.

Kontrolliperioodil 03.02.–21.03.2017 toimusid jäätmete veod kokku 21 päeval. Kaebaja väitel

9(11)

viidi kogutud jäätmed Umbsaare kogumiskeskusesse alles 05.04.2017. Ei ole eluliselt usutav,

et jäätmeid veeti Umbsaare kogumiskohta nii pika aja jooksul, sh eesmärgiga korraldada

jäätmete transporti ökonoomselt. Keskkonnaministri 25.09.2008.a määruse nr 41 „Ohtlike

jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“ (OJ

määrus) § 2 lg 4 kohaselt koostab saatekirja jäätmete vastuvõtja, kui jäätmete üleandjal ei ole

jäätmekäitlemiseks litsentsi. Praegusel juhul koostas saatekirjad, sh märkis jäätmete sihtkoha,

kaebaja kui litsentsi omav jäätmekäitleja, kinnitades ühtlasi vedude toimumist. Vastustaja

võis AS Green Marine esitatud vastusest järeldada, et saatekirjades nr OJS-33097, OJS-

33092, OJS-33096, OJS-33111, OJS-33093, OJS-33100, OJS-33103, OJS-33105, OJS-33107,

OJS-33090, OJS-33094, OJS-33112, OJS-33099 ja OJS-33110 kajastatud jäätmed anti

käitlemiseks üle Lao 5 käitluskohas. Asjaolu, et vedusid ei teostanud mitte AS Green Marine,

vaid kaebaja, mistõttu ei saanud AS-l Green Marine olla andmeid jäätmete sihtkoha kohta,

selgus kohtumenetluses. Samas pole kohtule esitatud parandatud saatekirju, kus jäätmevedaja

oleks ära parandatud. Kui jäätmeid oleks Lao 5 käitluskohast peale võetud, oleks selle kohta

tulnud koostada eraldi saatekirjad, millelt nähtuks, millal saadetis maha pandi ja millal edasi

saadeti. Saatekirjade kohaselt teostas OÜ BAO ohtlikud jäätmed vedusid Lao 5 käitluskohast

Umbsaare kogumiskeskusesse kahel korral (09.02.2017 ja 10.03.2017), vedades orgaanilisi

lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavaid värvi- ja lakijäätmeid jäätmekoodiga 08 01 11*

(kokku 13,745 tonni). KKI tuvastas vastava koguse Umbsaare kogumiskeskuse

kontrollimisel. Muid jäätmeliike Lao 5 käitluskohast Umbsaare kogumiskeskusesse ei veetud.

Seega ei saanud Lao 5 käitluskohas käia selleks, et sealt jäätmeid peale võtta. Täiendavalt

tuleb arvestada sellega, et Lao 5 käitluskohas poleks olnud võimalik jäätmete koguseid

kindlaks teha, kuna sealsetel jäätmetel puudus vastav märgistus (vastustaja 09.06.2017 vastus,

lisad 8–9). Samal ajal pole kaebaja usutavalt vastustaja väiteid ümber lükanud, kuigi

kaebajale anti see võimalus 27.03.2017 päringus (vastustaja 09.06.2017 vastus, lisa 3).

Kaebaja väited logistiliste ringide optimeerimisest ja muudest asjaoludest (jäätmete

ebaseaduslik ladustamine kuskil mujal, vead saatekirjade vormistamisel) on paljasõnalised.

Neid väiteid ei ole ta ühelgi viisil tõendanud. Kaebaja vastas küll, et erinevused olid tingitud

logistiliste ringide optimeerimisest, kuid ei esitanud selle seisukoha toetuseks ühtegi tõendit.

Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks mingeid objektiivseid takistusi vajalike tõendite

esitamiseks. Tähtsust ei ole, kas kaebajale oleks pidanud andma täiendava võimaluse

selgitada, mida tähendab logistiliste ringide optimeerimine. Asjaolud kogumis seavad

kahtluse alla saatekirjades näidatud jäätmete sihtkoha ulatuses, mis õigustab sihtkoha osas

järeldust, et jäätmeid võeti vastu Lao 5 käitluskohas. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav,

et kaebaja ei ladustanud Umbsaare kogumiskeskuses puuduolevaid jäätmeid Lao 5

käitluskohas, kus oli jäätmete vastuvõtmine oli keelatud.

22. Kaebaja väide, et objekti kontrollimise protokoll on vastuoluline, kuna seal on märgitud,

et „03.02.–21.03.2017 koostatud ohtlike jäätmete saatekirjadest nähtub, et ettevõte ei ole Lao

5 käitluskohas jäätmeid vastu võtnud“, on otsitud. Protokollis selgitatakse, miks ja mis

tõenditele tuginedes KKI leiab, et kaebaja on ajavahemikul 03.02.–21.03.2017 Lao 5

käitluskohas ohtlikke jäätmeid vastu võtnud. Seega ei saa tekkida kahtlust, missugusele

seisukohale vastustaja jäätmete vastuvõtmise osas jõudis.

23. Kohus leidis eelnevalt, et kaebaja jättis 31.01.2017 ettekirjutuse täitmata. Muid sunniraha

rakendamist välistavaid asjaolusid ei esine. Arvestades, et ATSS §-s 8 sätestatud sunniraha

rakendamise eeldused on täidetud, tuleb kohtul kontrollida, kas sunniraha liik ja määr on

proportsionaalsed.

23.1. Kaebaja on seisukohal, et sunniraha rakendamine oli ebaproportsionaalne. Vastustaja

ei ole sunniraha määramist põhjendanud ning tegemist on kaalumisveaga. Vastustaja leiab, et

sunnivahend ei saa kaebajat ebamõistlikult koormata.

10(11)

23.2. Nõuded toimingu õiguspärasusele tulenevad HMS § 107 lg-st 2, mis sätestab, et

haldusorgan määrab toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra omal

äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse

põhimõtteid. Toiminguid iseloomustab seega vormivabadus. Toimingu tegemist peab

põhjendama kirjalikult, kui toimingu adressaat seda nõuab (HMS § 108 lg 1). Seega saab

toimingu põhjendamist nõuda üksnes tagantjärele. Praegu ei nähtu asja materjalidest, et

kaebaja oleks haldusmenetluses nõudnud KKI-lt, et ta sunniraha rakendamist põhjendaks.

Seega iseenesest ei saa kirjalike põhjenduste puudumist objekti kontrollimise protokollis

vastustajale ette heita.

Sunnivahendi liik ja määr määratakse kindlaks hoiatuses (praegu 31.01.2017 ettekirjutuses).

Haldusorgan võib siiski sunniraha rakendada väiksemas määras, kui on hoiatuses ette nähtud.

Vastustaja on sunnivahendi rakendamise vajadust põhjendanud 31.01.2017 ettekirjutuses,

viidates suurele jäätmete hulgale, võimalikule keskkonnamõjule Kroodi ojale ja tuleohule,

mis jäätmete kuhjumisega kaasneb. Kaebajale pidi seega selge olema, mis põhjendustel

vastustaja tema suhtes sunniraha rakendab. Vastustaja on samad põhjendused esitanud

kohtumenetluses, seega ei saa vastustajale ette heita, et ta jättis põhjendused esitamata objekti

kontrollimise protokollis.

Kohus nõustub vastustajaga, et rakendatud sunniraha on proportsionaalne. Riigikohus märkis

oma 22.04.2015 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-14, et sunnivahendit ei tohi rakendada

karistusena. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades

sunnib teda ettekirjutust täitma. Proportsionaalsuse hindamisel võib arvesse võtta ettekirjutuse

olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit (p 27). Tööstusheite seaduse

(THS) § 1613 kohaselt on ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmise ja sunniraha

seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot. Arvestades, et

kaebajalt nõuti sunniraha 5000 eurot, ei rakendatud sunniraha maksimaalses ulatuses, nagu

väidab kaebaja. Kohus möönab, et sunniraha ei pea rakendama ulatuses, mis on kindlaks

määratud hoiatuses, vaid sunniraha rakendamise vajalikkust tuleb igal üksikul juhul uuesti

hinnata. Mida madalam on aga rakendatud sunniraha määr, võrreldes maksimaalse sunniraha

määraga, seda madalam on haldusorgani kohustus sunniraha määra põhjendada. Lähtudes

Riigikohtu praktikast, tuleb rakendatud sunniraha proportsionaalsuse hindamisel kaaluda ka

erinevaid õigushüvesid: kaebaja õigust ettevõtlusvabadusele ning inimese õigust elule ja

tervisele, samuti keskkonna heaolu. Kuna ettekirjutusega kaitstakse olulisi õigushüvesid, ei

saa sunniraha rakendamist nende õigushüvede kaitseks pidada ebaproportsionaalseks.

Ettekirjutuse eesmärgiks oli saavutada olukord, kus kaebaja lõpetab viivitamatult jäätmete

vastuvõtmise Lao 5 käitluskohas. Selleks ei olnud 31.01.2017 ettekirjutuse täitmiseks

määratud ka tähtaega. Kohus ei pidanud eelnevalt usutavaks, et kaebaja oleks teinud

mõistlikke jõupingutusi, et talle tehtud ettekirjutust täita. Jäätmete seis Lao 5 käitluskohas

vähenes

minimaalselt

(saatekirjade

kohaselt

veeti

ohtlikke

jäätmeid

Umbsaare

kogumiskeskusesse 09.02.2017 ja 10.03.2017). Veelgi enam, kohus pidas eluliselt usutavaks,

et kaebaja võttis Lao 5 käitluskohas vastu jäätmeid, mis 31.01.2017 ettekirjutuse kohaselt oli

keelatud.

Asja

materjalidest

ei

nähtu,

et

sunniraha

tasumine

halvaks

kaebaja

majandustegevuse. Äriühing on 2016. aasta majandusaasta lõpetanud küll kahjumiga, kuid

äriühingul on iseenesest piisavalt vara, et sunniraha tasuda. Eelnevat arvestades on kohaldatud

sunniraha proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

24. Kuna kohus jätab heastamiskaebuse rahuldamata, ei esine alust hüvitamiskaebuse

rahuldamiseks. Kaebajale ei ole vastustaja õigusvastase tegevusega kahju tekitatud. Sarnaselt

jääb rahuldamata viivitusintressi nõue.

25. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg-s 1 sätestatakse, et

11(11)

menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, kannab

menetluskulud kaebaja. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu

jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee