4-17-4432/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-17-4432

1 (4)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2017.a Pärnu Väärteoasja number 4-17-4432 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi

T.V väärteoasi LS § 227 lg 3 järgi Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik

T.V , isikukood: XXX, elukoht: , XXX töökoht: XXX, telefon: , e-post: XXX XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla

politseijaoskonna ennmenetlusgrupi nooremuurija Kristel Proos

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 227 lg 3, KarS § 56 ning VTMS § 2, § 14, § 83 p 2, § 107 § 113, kohus otsustas -

Süüdi tunnistada T.V v 4-17- äärteoasjas nr 4432 [2302,17,009266] LS § 227 lg 3 järgi

ning karistuseks mõista rahatrahv 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, s.o 600 (kuussada) eurot.

Rahatrahv tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr:

EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank

Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele Selgituseks märkida: viitenumber 99917400007749. eesja perekonnanimi, väärteoasja number, rahatrahv.

Rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus saata Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja T.V-le.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 03.10.2017.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 03.10.2017.a.

Edasikaebamise kord

VTMS § 137 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kirjalikult Pärnu

Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele

4-17-4432

2 (4) kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 24.10.2017.a.

VTMS § 137 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kirjalikult Pärnu

Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni

esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse

liikluspolitseinik Martin Martsepp koostas 03.08.2017.a Raplamaal väärteoprotokolli nr

20170803187103 selle kohta, et 03.08.2017.a kell 17.39

juhtis T.V mootorsõidukitXXX reg. märgiga 5km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90km/h XXX kiirusega 141km/h +/- T.V ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus

T.V LS § 15 lg 1 p 1, pannes toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Antud väärteoasjas on menetlusalune isik esitanud taotluse asja menetlemis elukohajärgselt Pärnus eks tema (t.l 7).

25.08.2017 2302,17,009266 .a kohtuväline menetleja määrusega väärteoasjas nr otsustas väärteoasja saata arutamiseks Pärnu Maakohtule. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

03.10.2017.a toimunud kohtuistungil taotles kohtuväline menetleja isikule karistuseks aresti

määramist ning juhtimisõiguse äravõtmist. Menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt nimetatud väärteo toimepanemine on tõendatud. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas kiiruse ületamist. Menetlusaluse isiku sõnul toimus kiiruse ületamine möödasõidul. T.V kahetses rikkumist, kuid karistuseks aresti mitte määrata palus . Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 83 p 2 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada

aresti mõistmine või loomapidamise keelamine. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asub

seisukohale, et väärteo toimepanemine poolt on leidnud tõendamist. LS § T.V 227 lg 3

sätestatud teo toime panemine on tõendatud 03.08.2017.a väärteoprotokolliga 20170803187103,

menetlusaluse isiku 03.08.2017.a ülekuulamisprotokolliga ja videosalvestisega. Samuti tunnistas menetlusalune isik kohtuistungil rikkumise toimepanemist.

LS § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise – eest 41

60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse

liikluspolitseinik Martin Martsepa 03.08.2017.a Raplamaal koostatud väärteoprotokollist nr

20170803187103 , et 03.08.2017.a kell 17.39 reg. nähtub juhtis T.V mootorsõidukit XXX märgiga 5km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90km/h. T.V XXX kiirusega 141km/h +/- ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus T.V LS § 15 lg 1 p 1, pannes toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Lisaks nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, 03.08.2017.a et menetlusalune isik

tunnistab, et möödasõidul ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Isik kahetseb rikkumist. Samuti kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik rikkumise toime panemist ning kahetses seda. Ka nähtub

videosalvestiselt ja selle andmetest, et mootorsõiduki reg. märgigaXXX kiiruseks on 03.08.2017.a

kell 17.39 90 km/h alas mõõdetud 141 km/h. Väärteomenetluses on kindlaks tehtud, et

4-17-4432

3 (4) mootorsõidukit reg. märgiga XXX juhtis T.V. „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi protseduurile ning mõõtetulemuste töötlemise“ § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto või videosalvestatud ning salvestiselt näht - uvad. Viidatust tulenevalt puudus

käesoleval juhul kohustus mõõtmistulemuse protokollimiseks.

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

protseduurile ning mõõtetulemuste töötlemise“ lisa 1 kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga

mõõtmisel saadava sõidukiiruse väärtuse laiendmääramatus 136-166 km/h puhul +/- 5 km/h. Eeltooduga on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et 03.08.2017.a kell 17.39 juhtis T.V mootorsõidukit reg. märgi XXX ga kiirusega 141km/h +/- 5km/h. Lubatud suurim kiirus sellel XXX

teelõigul oli 90km/h. T.V ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h. suurimat Eelkirjeldatuga on täidetud on LS § 227 lg-s 3 objektiive koosseis. sätestatud väärteo

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust teadlikult. Kaebuse

esitaja oli teadlik, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei ole lubatud ning suurimat lubatud

sõidukiirust ületades paneb ta toime väärteo. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus eelmärgitud väärteos ei tuvastanud. Seega on

leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist poolt LS § sätestatud väärteo T.V 227 lg-s 3 toime panemine. Karistus

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et isiku süüd antud väärteo toimepanemises tuleb pidada keskmisest väiksemaks. Antud

juhul toimus kiiruse ületamine möödasõidul. Nimetatu on näha ka videosalvestiselt. Samuti kinnitas

menetlusalune isik kohtus, et ületas kiirust möödasõidul. Möödasõit ehk kiiruse ületamine toimus

valgel ajal ja kuiva kattega teel, samuti oli möödasõidul vastassuund piisavas ulatuses vaba. Seega menetlusalune isik ei tekitanud möödasõiduga ka on möödasõidud nt liiklusohtlikku olukorda. Samuti liikluses tavapärased. Menetlusaluse isiku sõnul oli eesliikuja kiirus alla 90 km/h, mistõttu T.V

ka t videosalvestiselt on ilmselt alustas möödasõitu. Nimetatu võib pidada eluliselt usutavaks, sest

näha, kuidas T.V juhitud sõiduauto teeb möödasõitu veoautost. Kohus peab üldteada asjaoluks, et veoautode liikumiskiirus 90 km/h alas

võib olla ka alla 90 km/h. Seega on tõenäoline, et menetlusaluse eesliikleja kiirus oli alla 90 km/h. Lisaks on videosalvesti tud se andmetest näha, et luba suurima sõidukiiruse ületamine on mõõdetud 8 sekundi vältel (17.39.28 17.39.36). Sellist aega võib

- pidada tavapäraseks ajaks, mis kulub möödasõidu tegemiseks. Seega pärast möödasõidu lõpetamist ei ole tuvastatud, et T.V juhitud mootorsõiduk oleks ületanud lubatud suurimat kiirust.

Lisaks, arvestades liiklustihedust Tallinnon sellel maanteel lubatud suurimal Pärnu maanteel,

sõidukiirusel möödasõidu tegemine raskendatud kui mitte võimatu. Tehes möödasõitu lubatud

suurimal sõidukiirusel, viibiks möödasõitja vastassuunavööndis oluliselt kauem, kui hetkeliselt

lubatud suurimat sõidukiirust ületades. Samuti juhul, kui liikluses ei toimuks möödasõite, tekiks tiheda liiklusega maanteedele, nt. Tallinn- -Tartu jne ilmselgelt pikad autode kolonnid. Pärnu, Tallinn

Samas autokolonnis oleks liiklusohtliku olukorra tekkimine oluliselt tõenäolisem, nt esimene auto

kolonnis pidurdab, tades. Kohus kui ohutus kohas möödasõitu tehes mõneks sekundiks kiirust ületa leiab, et möödasõidu tegemine Pärnu maanteel lubatud suurimal sõidukiirusel võib põhjustada Tallinntõenäolisemalt liiklusohtliku olukorra, kui ohutus kohas möödasõitu tehes mõneks sekundiks kiiruse ületamine. Samuti ei ole käesoleval juhul tuvas lubatud suurimat sõidukiirus tatud, et menetlusalune isik oleks t ületanud püsivalt. Sõidukiiruse ületamine on tuvastatud vaid 8 sekundi vältel ehk möödasõidu ajal.

Kohus leiab, et antud juhul on tegemist küll rikkumisega ning isik on toime pannud LS § 227 lg 3

sätestatud väärteo amas ei ole tegemist sedavõrd ra süüga, mis , kuid s ske rikkumisega ja suure

4-17-4432

4 (4)

õigustaks karistuseks aresti mõistmist ja põhi või lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. -

Möödasõidud on liikluses tavapärased. Sellise rikkumise eest aresti mõistmine ja juhtimisõiguse

äravõtmine võiks tulla kõne alla olukorras, kus isik ületab kiirust püsivalt ehk mitte ainult

möödasõidul või põhjustab möödasõiduga liiklusohtliku olukorra. Käesoleval juhul sellise ja/ id asjaolusid tuvastatud ei ole.

Eelpooltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb isiku süüd pidada keskmisest väiksemaks ning tegemist on rikkumisega, mille eest on kohaseks karistuseks rahatrahv.

T.V puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus. Kahetsust on isik avaldanud

koheselt pärast rikkumist, s.o 03.08.2017.a kell 17.50 toimunud ülekuulamisel. Ka kohtuistungil avaldas isik juhtunu pärast kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse määramisel tuleb ilmselgelt arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuda sellest,

kuidas on võimalik jutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. T.V mõ T.V on samalaadse rikkumise eest varasemalt karistatud. Menetlusalusele isikule on 02.12.2016.a

otsusega väärteoasjas nr 2302,16,017164 määratud LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahv 31 trahviühikut ehk 124 eurot. Isik tasus trahvi 16.12.2016.a.

Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo eest on ette nähtud rahat kuni 200 trahviühikut. Kuigi isiku süüd rahv

tuleb antud juhul emaks, on isikul pidada keskmisest väiks siiski kehtiv väärteokaristus samalaadse

rikkumise eest. Seetõttu leiab kohus, et arvestades üldja eripreventiivseid kaalutlusi, tuleb isikule mõista rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et T.V-le tuleb mõista käesolevas väärteoasjas LS

§ 227 lg 3 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600

eurot. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud ulatuse ja iseloomuga. väärteo Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema

karistuse mõistmist. Rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600 eurot süü suurusele vastab T.V ning üld ja eripreventiivsetele eesmär - kidele. Lähtudes eeltoodust, süüdi tunnistada äärteoasjas nr 4432 [2302,17,009266] LS § T.V v 4-17- 227 lg 3 järgi ning karistuseks mõista rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Asitõendeid ei ole. Menetluskulusid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt)

Teet Olvik kohtunik