2-17-13163/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Kohtujurist Triin Taada Tsiviilasja number 2-17-13163 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Xxxx(hageja) ja Xxxx(kostja) (hageja ja kostja koos nimetatuna pooled) vaheline kompromiss alljärgnevas: 1.1 Kostja kohustub tasuma alates kohtuliku kompromissi sõlmimisest hagejale elatist igakuiselt 200 eurot. Hageja ei nõua elatise maksmist tagasiulatuvalt. 1.2 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.3 Käesoleva kompromissi p-s 1.1 nimetatud maksekohustuste täitmise hilinemisel rohkem kui 10 tööpäeva on hagejal õigus pöörata kompromissist tulenev nõue koheselt täitmisele. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-17-13163 menetlus. 3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Xxxxhagi Xxxxvastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja mõista Xxxxvälja Xxxxkasuks elatise suuruses, mis on Vabariigi Valitsuse

2

kehtestatud kuupalga alammäära, kuid mitte vähem kui 235 eurot kuus, alates 08.09.2017 kuni Xxxxtäisealiseks saamiseni.

Pooled esitasid kohtule 23.10.2017 poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissi sõlmisid pooled põhjusel, et kostja on asunud vabatahtlikult elatist tasuma, kostjal on lisaks hagejale teine alaealine ülalpeetav Xxxx, kostja on püsivalt töövõimetu ja seetõttu pooled on kokku leppinud seaduses ette nähtust väiksema summa tasumise. Pooled paluvad Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kooskõlas TsMS § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-13163 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad menetlusosalised kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad menetlusosalised, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kompromissi kinnitava kohtumääruse peale.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

3

Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled välistanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik