Legislator Case Law & Legislation
4-17-5124/6 AI generated

4-17-5124/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 4-17-5124/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Väärteoasi nr 4-17-5124

Legislator headnote

AI generated

4-17-5124/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Väärteoasi nr 4-17-5124

Keywords

AI generated
lack of supporting documents insufficient medical documentation absence of official instruments notification of address change lack of standing of complainant substantiation of need
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Väärteoasi nr 4-17-5124

K O H T U S M Ä Ä R U

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2017. kohtumaja a, Jõgeva Väärteoasja number 4-17-5124 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Väärteoasi

D.O Lõuna kaebus Politseija Piirivalveameti

prefektuuri 27.04.2017. a otsusele väärteoasjas nr 2490,17,000531 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik:

D.O (isikukood:

XXX; elukoht: zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz;

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskond. Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamise otsustamine, kaebuse läbi vaatamata

jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg ivalveameti Lõuna Politseija Piir prefektuuri 27.04.2017. a . üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2490,17,000531

2. Jätta D.O kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.04.2017. a 000531

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2490,17, läbi vaatamata.

Käesolev määrus toimetada kätte D.O-le ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullitalituse

patrullpolitseinik Taivo Rosi koostas 27.04.2017. a 7,000531 väärteoasjas nr 2490,1

2

üldmenetluse otsuse selle kohta, et D.O kell 11.30 Sauna tänaval, 29.03.2017. a Jõgeva linnas, Jõgeva maakonnas Jõgeva maakonnas rikkus avalikus kohas käitumise nõudeid, tarvitades avalikus kohas alkoholi (õlu President promillimahuga 7%). D.O rikkus oma tegevusega korrakaitseseaduse § 55 lg 2. Väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 järgi ja kohtuväline menetleja on määranud D.O-le rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

27.09.2017. saabus T a artu Maakohtule D.O kaebus kohtuvälise menetleja e 27.04.2017. a tehtud üldmenetluse otsusele, milles D.O taotleb otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt sai D.O teada pangast, et ta arve on arestitud. Ta ei ole saanud ühtegi kirja kätte. Kirjad võisid minna aadressile, kus ta ammu enam ei ela. Väärteoprotokolli tegi xxxxxxxxxxxx, kes väitis, et ta oli tarbinud alkoholi. Pudel oli kinni, ei olnud tarvitanud. Seda nägi ka üldmenetluse xxxxxxxxxxxx, et pudel oli kinni ja kilekotis. Kaebusele on lisatud otsus ja xxxxx. D.O pensionitunnistus nr 28.09.2017

. a kirjaga nõudis kohus VTMS § 116 lg 1, 2 alusel välja väärteotoimiku. 29.09.2017. a edastati koht . ule väärteoasja materjalid Tartu Maakohtu 02.10.2017. a määrusega jäeti D.O kaebus käiguta ja anti D.O-le puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Kohus määras, et D.O tuleb esitada selgitused kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta hiljemalt 16.10.2017. a. 16.10.2017. a saabus kohtusse D.O avaldus, millest nähtuvalt D.O ei olnud teadlik asjaolust, et 27.04.2017. a väärteootsuse kättesaamiseks pidi ta minema Politseija Piirivalveameti Jõgeva politseijaoskonda. Lisaks D.O allkirjastamast keeldus

temale koostatud väärteoprotokolli, kuna D.O ei tarvitanud avalikuks kohas alkoholi. D.O avaldusele on lisatud väärteoprotokoll.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et esitatud D.O taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ja kaebus

kohtuvälise menetleja lahendile läbi vaatamata.

Kohus, hinnates D.O esitatud kaebuse tähtaegsust, leidis juba 02.10.2017. a määruses, et D.O on esitanud kohtule kaebuse tähtaega rikkudes. Kohus ei pea

vajalikuks 02.10.2017. a määruses toodud põhjendusi siinkohal korrata. Küll peab kohus

oluliseks veelkord rõhutada, et pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebust on kohus õigustatud menetlusse võtma üksnes juhul, kui on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ja kohus peab kaebetähtaja ennistamist põhjendatuks. Kuna kaebuses esitatud asjaolud ei olnud

kaebetähtaja ennistamise osas kohtu arvates piisavad, jättis kohus D.O kaebuse käiguta ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

Kaebuses on D.O tuginenud asjaolule, et ta ei ole kätte saanud mingeid kirju.

02.10.2017. a määruses selgitas kohus, et vastavalt seadusele tuli D.O endal pöörduda kohtuvälise menetleja poole väärteootsuse kättesaamiseks (VTMS § 70 lg 1, § 114 lg

4). Puuduste kõrvaldamisel on D.O selgitanud täiendavalt, et tema ei teadnud midagi sellest, et ta peab ise otsusele järgi minema.

Kohus leiab, et D.O toodud argument mitte teadmise kohta ei anna alust kaebetähtaega ennistada. Siinkohal arvestab kohus järgmist.

VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 järgi õjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg. ennistatakse m

3

KrMS § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei

seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1); muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2).

Kohtupraktikas on korduvalt uvaid i, mille puhul on käsitletud ja sisustatud mõj põhjus

kaebetähtaja ennistamin eeltoodud sätetele tuginedes põhjendatud e (sh Riigikohtu lahendid asjades nr 3-1-1-14-04, 3-1-1-152-05, 3-1-1-5-07 ja 3-1-1-55-10). Kohtupraktikas on leitud, et mõjuvate põhjustena on võimalik käsitleda vaid asjaolusid, mis objektiivselt takistasid isikul kaebuse tähtaegse loodusõnn või sidehäire, t esitamist (nt etus, transpordiraske haigus, ajutine

vaimutegevuse rike jms asjaolud). Sellistele asjaoludele D.O tuginenud ei ole.

D.O on selgitanud, et ta ei teadnud, et peab ise otsusele järgi minema. Kohtu hinnangul ei ole n

imetatud põhjus käsitletav sellise objektiivse takistusena KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on D.O keeldunud väärteoprotokollil oma allkirjaga kinnitamast, et talle on menetlusaluse isiku

õigusi ja kohustusi tutvustatud. Samas on D.O oma allkirjaga kinnitanud, et

on väärteoprotokolli ärakirja kätte saanud. Sellest tulenevalt D.O olema pidi

teadlik, et tema suhtes koostatud väärteootsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 27.04.2017. a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebetähtaeg kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsusele

tuleb jätta D.O on esitanud kohtule kaebuse kaebetähtaega ennistamata. Kuna

rikkudes ja kohus jättis D.O taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, tuleb VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel jätta kaebus läbi vaatamata. Raina Pärn Kohtunik