4-09-11887/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

4-09- 11887

Otsuse kuupäev

06. juuli 2009.a

Kohtunik

Eha Popova Kohtuasi D.M

(isikukood xxx, elukoht xxx) väärteoasi liiklusseaduse (LS) 74-1 lg 2 järgi

Asja läbivaatamise kuupäev

06. juuli 2009.a

Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna ametnik Hannes Küünarpuu, D.M Resolutsioon Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111:

1. Tunnistada süüdi

järgi ja mõista karistuseks arest

D.M LS § 74-1 lg 2

5 (viis) päeva.

2. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 05.07.2009.a. kell 23.18

3. Kohtuotsus kuulub täitmisele pööramisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. 05.07.2009 koostati väärteoprotokoll nr AB 1060269 mille kohaselt D.M

05.07.2009 kella 23.18 ajal juhtis Pirita- Saare tee Rummu tee suunas s/a BMW 5231 reg nr xxx ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, pannes seega toime LS § 74-1 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuväline menetleja palub menetlusaluse isiku karistamist arestiga 7 päeva.

Rahalised karistused ei ole mõju avaldanud.

3. Menetlusalune isik seletab, et ta tõepoolest juhtis autot, omamata juhtimisõigust ning varasemalt oli ta sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Rahatrahve on maksta veel ca 70 000, arestid on ärakantud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud väärtegude toimepanemine D.M poolt ning

tema tegevus kuulub kvalifitseerimisele LS § 74-1 lg 2 järgi. Väärtegu on tõendatud:

menetlusaluse isiku ja M. Märtini ütlustega, väärteoprotokolliga, 20.08.2008.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

5. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalust isikut on korduvalt karistatud analoogiliste süütegude eest rahatrahviga. Määratud rahatrahvid on valdavas osas tasumata. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Kohus ei

pea võimalikuks tema karistamist rahatrahviga ning karistuse mõistmise eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga.

Eha Popova Kohtunik